Peter Paul Rubens (1577- 1640) Flaami maalikunstnik ja graafik, baroki rajaja Madalmaades, Antwerpeni tähtsaim kunstnik Eelkõige vormikate daamide maalijana maailmakuulsaks saanud Peter Paul Rubens (1577-1640) oli loomult kõike muud kui boheemlaslik. Ta oli äri asjades täpne ja kaalultlev, eraelus eeskujulik pereisa ning kodumaal hinnatud diplomaat. Jõuka kinnisvaraomaniku ja Antwerpeni ühe austusväärsema kodanikuna juhatas ta oma ateljees suurt õpilaste ja abiliste väge ning polnud harvad juhused, kus tema poolt olid ainult maali idee ja algkiri. Rubensi kuulsus ulatus kaugele üle Flandria piiride, tellimusi tuli ohtralt nii Prantsusmaalt, Inglismaalt kui ka Hispaania õukondadest. The Four Continent (Neli kontingentsi) c 1615 Tehniline analüüs. Kompositsioon: mitmeplaaniline kompositsioon. Horisontaalne
Frantsiisi suhe koosneb kahest osast. Brändinime omavast ettevõttest, keda kutsutakse frantchiser (frantsiisipakkuja) ning kinnisvara omanikust, keda kutsutakse franchisee (frantsiisiostja). Need, kes otsustavad osta frantsiisi, ostavad ettevõtlusvormi, mis juba töötab ning mis on olnud juba edukas turul. Frantsiis pakub hotellile eduka äri toimimise eeliseid ja brändinime, kuid jätab enamuse juhtimisotsustest kinnisvaraomaniku teha. Frantsiisivõtja nõustub järgima brändinimeettevõtte juhtimispoliitikaid, maksma algset arendustasu ning igakuist frantsiisitasu (tavaliselt 3-6% tubade müügihindadest). Frantsiisi eelised: Kasutades üldtuntud brändinime, saadakse hotelli suurem arv külastajaid Kättesaadavad on rahvusvahelised ja riiklikud reklaami- ja reserveerimissüsteemid Laenukulud on madalamad, kuna pangad on valmis meelsamini andma laenu
." Suurele vanusevahele vaatamata oli Rubensi teine abielu õnnelik, moodustades liidu ilu ja ande vahel. Rubens oli barokiaja silmapaistvaim flaami maalikunstnik. Tema ulatuslik looming hõlmab religioosseid ja mütoloogilisi ajaloopilte, monumentaalseid lagesid ja maalitsükleid , portreid ning maastikke. Peter Paul Rubens on maailmakuulsaks saanud eelkõige vormikate daamide maalijana. Ta oli äriasjades täpne ja kaalutlev, eraelus eeskujulik pereisa ning kodumaal hinnatud diplomaat. Jõuka kinnisvaraomaniku ja Antwerpeni ühe austusväärsema kodanikuna juhatas ta oma ateljees suurt õpilaste ja abiliste väge. Rubens saavutas tohutu populaarsuse ja õigustatud tunnustuse ning ta ei suutnud ise enam tellimusi täita. Töökojas kujunes välja kindel töökorraldus: saanud tellimuse, visandas Rubens eskiisikavandi ja töö tegid valmis õpilased ja 4 sellid. Ateljees valmis sellisel viisil umbes kolm tuhat maali, millele Rubens oma käega vaid
. Minu arvates oli töö koostamine kindlasti kasulik. Sain aimu, kui palju informatsiooni on erinevate kinnistute kohta veebis vabalt kättesaadav ning, mis registritest on võimalik infot leida. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Kaing, M. 2007 ,,Kinnisvara alused" Tartu, Atlex. Lk 12. 2. Virma, F. 2004 ,,Maasuhted, maakasutus ja maakorraldus Eestis" Tartu, Halo 3. ENE peatoimetuse kolleegium 1989 ,,ENE nr 4" Tallinn, Valgus. Lk 526 4. Aasmäe, V. 1999 ,,Kinnisvaraomaniku ABC" Tallinn, Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 278. 5.http://pub.stat.ee/pxweb.2001/Database/Majandus/09Kinnisvara/04Kinnisvaratehingud/KV_010. htm (19.12.2016) 6. http://et.wikipedia.org/wiki/Kinnisvara (19.12.2016) 7. http://aare.edu.ee/dictionary.html?query=kinnisvara&lang=ee&meth=part&switch=et& otsi=otsi (19.12.2016) 8. http://www.annaabi.com/dict.php?l=eesti-saksa&q=kinnisvara (19.12.2016) 9. http://www.annaabi.com/dict.php?l=eesti-soome&q=kinnisvara (19.12.2016) 10
§54 lg 1 järgi on kinnisasja olulised osad sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. Seejuures vara all mõistetakse §66 järgi isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogumit. Seega kinnisvara puhul on tegemist konkreetsele isikule kuuluva (kinnis)asjade, rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogumiga (Kinnisvara mõisted 2014). Veidi lihtsamini on mõistet defineeritud Kinnisvaraomaniku ABC-s, kus kinnisvara on individualiseeritud ja dokumenteeritud mitmest komponendist (asjadest ja asjaõigustest) koosnev kompleksvara, mille peamise komponendiks on maa. Maatükk, selle olulised osad ja maaga seotud asjaõigused moodustavad kinnisvara. Kuna kahte identset kinnisvara ei eksisteeri kasvõi asjaolul, et tüüpprojekti järgi tehtud majad võivad olla küll kõrvuti, kuid mitte sama krundi peal, siis loetakse iga kinnisvara, nagu ka igat inimest unikaalseks
Eestis kinnisvara maksu kasutusele võtmine ei pruugi tuua loodetud efekti. Sellel oleks küll
fiskaalne eesmärk aga inimestele see hästi ei mõjuks. Lisandunud korrashoiu kulud ja
suurenenud maks kaotaks majaomanike huvi maju korrastada.
Seega võib öelda, et kinnisvaramaks küll toimis Eesti Vabariigi esimesel iseseisvusperioodil,
kuid tõhusam oleks siiski maad maksustada, sest nii on hindamine lihtsam ja tulud
efektiivsemad.
VIIDATUD ALLIKATE LOETELU
Aasmäe, V. 1999. Kinnisvaraomaniku ABC. Eesti entsüklopeedia kirjastus
Lehis, L. 2004. Maksuõigus. Kirjastus JUURA
Lillemets, K. 2006. Maksukorraldus. Sisekaitseakadeemia
Kes on kohustatud maksma maamaksu, maamaksu objekt, maksumäär, maksukohustuse
tekkimine, maamaksu tasumine. Maksu- ja tolliameti kodulehelt www.emta.ee/index.php?
id=1115 välja otsitud 02.05.2012
Lehtmets A, ,,Maa- ja kinnisvaramaksu ajaloost Eestis" (2009), nr12
-kinnistu kohta kinnistu kohta käivate finasntsdokumentide olemasolu tagamine, süstematiseerimine ja säilitamine. -finantsmajandusliku ja muu ( statistilise ) aruandluse kostamine ja esitamine. -eluruumide haldamisel elanikele kõigi seadusest tulenevate ning nendele ettenähtud sotsiaalabi ja juriidilste teenuste osutamine ( vahendamine ). -muud võimalikud korralduslikud tegevused, mis on halduslepinguga ette nähtud ning mis tulenevad õigusaktidest kui kinnisvaraomaniku kohustused. 5. Kinnisvara, kinnisomandi ja kinnisasja mõisted:Kinnisasi on maatükk koos oluliste osadega.Kinnisomand-kinnisasja kasutamisega kaasnevad õigused ja kohustused,eelkõige omandiõigus.Kinnisomand on kõik füüsiline mis on kinnisasjaga ühendatud. Kinnisvara on isikule kuuluvad kinniasjad ning nendega seotud rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. 6.Maa füüsilised omadused, mis mõjutavad omaniku
-kinnistu kohta kinnistu kohta käivate finasntsdokumentide olemasolu tagamine, süstematiseerimine ja säilitamine. -finantsmajandusliku ja muu ( statistilise ) aruandluse kostamine ja esitamine. -eluruumide haldamisel elanikele kõigi seadusest tulenevate ning nendele ettenähtud sotsiaalabi ja juriidilste teenuste osutamine ( vahendamine ). -muud võimalikud korralduslikud tegevused, mis on halduslepinguga ette nähtud ning mis tulenevad õigusaktidest kui kinnisvaraomaniku kohustused. 5. Kinnisvara, kinnisomandi ja kinnisasja mõisted:Kinnisasi on maatükk koos oluliste osadega.Kinnisomand-kinnisasja kasutamisega kaasnevad õigused ja kohustused,eelkõige omandiõigus.Kinnisomand on kõik füüsiline mis on kinnisasjaga ühendatud. Kinnisvara on isikule kuuluvad kinniasjad ning nendega seotud rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. 6.Maa füüsilised omadused, mis mõjutavad omaniku kohustuste koormat, on:
ja/või hooldusteenust osutavate firmade (juriidiliste isikute) juhtimiskorralduse ning nende poolt osutatavate teenuste kvaliteedi perioodiline, vähemalt kolmeaastase intervalliga hindamine EKHH-i juurde moodustatud atesteerimiskomisjoni poolt. Need jagunevad: Haldusteenuse (HA) sertifikaat, milllel on neli kvaliteedi klassi; Hooldusteenuse (HO) sertifikaat, millel on neli kvaliteedi klassi. Haldusfirmad Haldusleping – kinnisvaraomaniku (tema volitatud esindaja) ja haldusfirma vahel sõlmitud kirjalik kokkulepe, mis kirjeldab osutatavat teenust ja selle kvaliteedikriteeriume ning määrab haldusobjekti hooldustööde korraldamise tingimused; Haldusobjekt – halduslepingus kirjeldatav terviklik üksikobjekt (üks või mitu hoonet). Hooldusfirma Hooldusleping – omaniku või teda esindava haldusfirma poolt hooldusfirmaga sõlmitud leping, mille alusel
jaoks. Kinnisvarasektorile on enamasti iseloomulik tugev finantsvõimendus. Kui usutakse, et sissetuleku suurus tulevikus kasvab, suurendatakse tarbimist kas säästude kulutamise või laenamise abil (Deaton 1992: 134). See tähendab, et mida kiiremini ja kõrgemale tõusevad kinnisvarahinnad, seda rohkem saab kinnisvara tagatisel laenu võtta ja saadud raha kasutada investeerimiseks või täiendavaks tarbimiseks. Kui suureneb kinnisvara väärtus, suureneb ka kinnisvaraomaniku tajutav rikkus. Kinnisvarahindade muutustel on seega tarbimisele otsene mõju, olgu see siis omavahendite arvelt või finantsvõimenduse kaudu. Majapidamiste elatustaseme tõus ja tõusvad sissetulekud on peamiseks põhjuseks pangandusturu arenguks, millele pangad omaltpoolt vastavad hüpoteeklaenude pakkumise suurendamisega. Majapidamistel on võimalik kasutada finantsvõimendust lisaks säästudele ja sissetulekutele ning laenuraha kulutada kas
annaabi.ee 
