166. Milliseid asjaõiguslikke nõudeid seadus tunneb? Asjaõiguslike nõuete alus tuleneb asjaõigusest. Sellest tulenevalt võib neid – erinevalt võlaõiguslikest nõuetest – maksma panna igaühe suhtes. • Väljaandmisnõue Omanikul ja valdajal, kelleks võib olla ka valdust andva asja- või võlaõiguse omaja, on õigus nõuda asja väljaandmist ebaseaduslikust valdusest (vt AÕS § 80 lg 1, § 45 lg 1). Modifitseeritud väljaandmisnõueteks on ebaõige kinnistusraamatukande muutmise ja kustutamise ning tähenduse kaotanud kinnistusraamatukande kustutamise nõuded (vt AÕS § 65 lg 1). Neid nõudeid ei saa aga esitada heauskse kolmanda isiku poolt omandatud kinnistusraamatusse kantud asjaõiguse suhtes (vt AÕS § 65 lg 3). • Rikkumise kõrvaldamise ja rikkumisest hoidumise nõue Asjaõiguslikud nõuded tekivad ka valduse kaotamisega mitteseotud rikkumise korral. Omanik ja valdaja võivad nõuda vastavalt omandi ja valduse rikkumise kõrvaldamist ja rikkumisest
166. Milliseid asjaõiguslikke nõudeid seadus tunneb? Asjaõiguslike nõuete alus tuleneb asjaõigusest. Sellest tulenevalt võib neid erinevalt võlaõiguslikest nõuetest maksma panna igaühe suhtes. · Väljaandmisnõue Omanikul ja valdajal, kelleks võib olla ka valdust andva asja- või võlaõiguse omaja, on õigus nõuda asja väljaandmist ebaseaduslikust valdusest (vt AÕS § 80 lg 1, § 45 lg 1). Modifitseeritud väljaandmisnõueteks on ebaõige kinnistusraamatukande muutmise ja kustutamise ning tähenduse kaotanud kinnistusraamatukande kustutamise nõuded (vt AÕS § 65 lg 1). Neid nõudeid ei saa aga esitada heauskse kolmanda isiku poolt omandatud kinnistusraamatusse kantud asjaõiguse suhtes (vt AÕS § 65 lg 3). · Rikkumise kõrvaldamise ja rikkumisest hoidumise nõue Asjaõiguslikud nõuded tekivad ka valduse kaotamisega mitteseotud rikkumise korral. Omanik ja valdaja võivad nõuda vastavalt omandi ja valduse rikkumise kõrvaldamist ja rikkumisest
sundtäitmise ja kohtuotsuse alusel omand läheb üle juba enne kinnistusraamatusse kandmist Omandaja saab maatükki käsutada alles siis, kui ta omanikuna kinnistusraamatusse kantud Kinnisasja omandamine Hõivamine (AÕS § 126 lg 3) Kinnisasja, millest on loobutud, hõivamise õigus on riigil. Hõivamise teel omandi tekkimiseks kinnisasjale on vajalik sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse Kinnisasja omandmine Igamine: Jaguneb kaheks 1) Omandamine kinnistusraamatukande igamise teel 2) Omandamine igamise teel Kinnisasja omandamine Kinnistusraamatu kande igamisega (AÕS § 123 lg 1) Kui isik on kantud kinnistusraamatusse kinnisasja omanikuna õigusliku aluseta, saab ta kinnisasja omanikuks, kui ta valdab kinnisasja 10 aasta jooksul katkematult nagu omanik. (Nt kanti kinnistusraamatusse tühise tehingu alusel, seega on tegemist ebaõige kandega, kui aga valdab kinnisasja 10 aastat järjest, siis saab valdaja ka sisuliselt omanikuks)
kuud ette. Kinnisasja omanik võib nõuda kasutusvalduse lõpetamist, kui: 1) kasutusvaldus on kaotanud kasutusvaldaja jaoks igasuguse tähtsuse; 2) tema kahju on oluliselt suurem kasutusvaldaja kasust; 3) kasutusvaldaja ei anna kinnisasja omanikule tagatist (§ 224). Kõigil lõpetamise juhtudel lõpeb kasutusvaldus üldises korras, st vastava tahteavaldusega, milleks on õigustatud isiku notariaalselt kinnitatud avalduse esitamine ja kinnistusraamatukande tegemine. ISIKLIK KASUTUSÕIGUS Mõiste- Isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile Isiklik kasutusõigus on kinnisasja koormatis. Isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama
Omavaldajaks loetakse isikut, kes valdab asja nii, nagu see kuuluks temale. Isik, kes valdab asja teise isiku eest, on võõrvaldaja. Eristamine toimub mitte omandist, vaid tahteavaldusest lähtudes: kas asja vallatakse seda omaks pidades või nagu teisele isikule kuuluvat. Omavaldajaks on omaniku kõrval ka varas, võõrvaldajaks aga nt kasutusvaldaja või üürnik. Omavaldusel on oluline tähendus teatud lepinguväliste omandamisjuhtude jaoks (kinnisasja omandamine kinnistusraamatukande ja omandi iganemise teel, vallasasja omandamine hõivamise ja iganemise teel). Valdajaks ei ole isik, kes teostab tegeliku võimu asja üle teise isiku korralduste kohaselt, näiteks kaubamaja müüja müügil olevate kaupade jms suhtes. Selline isik on valduse teenja. Seaduslik ja ebaseaduslik valdus Valdus on seaduslik, kui see põhineb õiguslikul alusel. Vastasel juhul on valdus ebaseaduslik. Seaduslikuks valdajaks on isik, kes teostab valdust asja-või võlaõigyslepingu alusel. Valdus
omand läheb üle juba enne kinnistusraamatusse kandmist Omandaja saab maatükki käsutada alles siis, kui ta omanikuna kinnistusraamatusse kantud Hõivamine (AÕS § 126 lg 3) Kinnisasja, millest on loobutud, hõivamise õigus on riigil. Hõivamise teel omandi tekkimiseks kinnisasjale on vajalik sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse. Igamine Jaguneb kaheks: 1) Omandamine kinnistusraamatukande igamise teel 2) Omandamine igamise teel Kinnistusraamatu kande igamisega (AÕS § 123 lg 1) Kui isik on kantud kinnistusraamatusse kinnisasja omanikuna õigusliku aluseta, saab ta kinnisasja omanikuks, kui ta valdab kinnisasja 10 aasta jooksul katkematult nagu omanik. (Nt kanti kinnistusraamatusse tühise tehingu alusel, seega on tegemist ebaõige kandega, kui aga valdab kinnisasja 10 aastat järjest, siis saab valdaja ka sisuliselt omanikuks). Omandamine igamisega AÕS § 124 - lg 1
omandama kasutatava asja vilju (AÕS 201 lg 1). MÄRGE POLE ASJAÕIGUS! Asjaõigustehing - tehing, mis muudab asjaõiguslikku olukorda. Põhimõtted: 1. kokkulepe (puudub kohustav moment, vabalt tagasivõetav) 2. teatavakstegemine AÕS 45 lg 1 - asja väljaandmise nõue ebaseaduslikust valdusest. AÕS 80 lg 1 - valduse väljaandmise nõue ebaseaduslikust valdusest. AÕS 65 lg 1 + 66 lg 1 - ebaõige kinnistusraamatukande muutmise ja kustutamise nõue AÕS 89 lg 1 - omandi kahjustamine. AÕS 44 - valduse kahjustamune. AÕS 33 lg 2 - otsene ja kaudne valdaja. Otsene valdaja- kasutusvaldaja. Kaudne valdaja - reeglina omanik. Kaudse valduse omandamine toimub: 1. kaudse valduse tekkimise teel: - otsene valdaja annab oma valduse teatud ajaks üle teisele isikule ja omandab nii kaudse valduse
omand läheb üle juba enne kinnistusraamatusse kandmist Omandaja saab maatükki käsutada alles siis, kui ta omanikuna kinnistusraamatusse kantud Hõivamine (AÕS § 126 lg 3) Kinnisasja, millest on loobutud, hõivamise õigus on riigil. Hõivamise teel omandi tekkimiseks kinnisasjale on vajalik sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse. Igamine Jaguneb kaheks: 1) Omandamine kinnistusraamatukande igamise teel 2) Omandamine igamise teel Kinnistusraamatu kande igamisega (AÕS § 123 lg 1) Kui isik on kantud kinnistusraamatusse kinnisasja omanikuna õigusliku aluseta, saab ta kinnisasja omanikuks, kui ta valdab kinnisasja 10 aasta jooksul katkematult nagu omanik. (Nt kanti kinnistusraamatusse tühise tehingu alusel, seega on tegemist ebaõige kandega, kui aga valdab kinnisasja 10 aastat järjest, siis saab valdaja ka sisuliselt omanikuks). Omandamine igamisega AÕS § 124 - lg 1
annaabi.ee 
