Neel - pharynx Kurgumandel - tonsilla palatina Keelemandel - tonsilla lingualis Tõrvemandel - tonsilla tubarina Neelumandel - tonsilla pharyngea Söögitoru - oesophagus Kõhuõõs - cavum abdominis Ülakõht - epigastrium Keskkõht - mesogastrium Alakõht - hypogastrium Kõhukelme - peritoneum Kinnistid - mesenterium Rasvikud - omentum Magu - ventriculus (gaster) (Lävise) põhi - fundus maovõlv - fornix Maokeha - corpus Lukutiosa - pars pylorica Lukutikoobas - antrum pyloricum Lukuti - pylorus Paksend lukutisulgur - m. sphincter pylori Väike kõverik - curvatura ventriculi minor Suur kõverik - curvatura ventriuculi major
12sõrmikusse. Kõhukelme, seinmine, sisusmine, Ühismaksajuha, maks, kõhukelmeõõs sapipõiejuha, sapipõis. Sapipõis asub maksa all, ta on vahereservuaar sapi säilitamiseks, mis liigub edasi 12sõrmikusse Kõhukelme dublikatuurid, kinnistid, Kõhunäärmes toodetakse ensüüme, suurrasvik asub mao taga ja on sagarikuline elund, mida läbib juha, mis suubub 12sõrmikusse Serooskest, mis katab kogu kõhuõõnt. Seinmine, katab kõhuõõne seina, Hingamisteed sisusmine, katab kõiki elundeid,
hattusid. Peensooles toimub põhiline seedimine. Jämesoole ehituslikud elemendid on: pikilihaspaelad; kopad; rasvripikud; poolkuukurrud. Jämesooles toimub bakteriaalne lagundamine, vee ning mineraalide imendumine. Samuti moodustub väljaheide. 83. Kõhukelme(seinmine sisusmine, kõhukelmeõõs) Vooderdab kõhuõõne seinu ja läheb üle siseelunditele. Kõhukelmeõõs on pilujas ruum, mis on täidetud seroosse kõhukelmevedelikuga, mis võitab elundite pinda. 84. Kõhukelme duplikaatorid (kinnistid, väike- ja suurrasvik) Kinnistite abil kinnitub peensool, ussripik, käärsooled kõhuõõne tagumise seina külge. Väikerasvik-maksa alumise pinna ja mao ning 12sõrmiku vahel asuv duplikaator. Suurrasvik-algab suurelt maokõverikult,laskub väikevaagnani ja pöördub jälle üles. 85. Loetle hingamisteed: (Joonis 14) Ninaõõs-Neel-hingetoru ehk trahhea-kopsutoru ehk peabronh-bronhiaalpuu (verekapillaarallveool) 86. Hingamiselundite erinevate osade seina toestus: (Joonis 12)
Peensooles toimub põhiline seedimine. Jämesoole ehituslikud elemendid on: pikilihaspaelad; kopad; rasvripikud; poolkuukurrud. Jämesooles toimub bakteriaalne lagundamine, vee ning mineraalide imendumine. Samuti moodustub väljaheide. 83. Kõhukelme(seinmine sisusmine, kõhukelmeõõs) Vooderdab kõhuõõne seinu ja läheb üle siseelunditele. Kõhukelmeõõs on pilujas ruum, mis on täidetud seroosse kõhukelmevedelikuga, mis võitab elundite pinda. 84. Kõhukelme duplikaatorid (kinnistid, väike- ja suurrasvik) Kinnistite abil kinnitub peensool, ussripik, käärsooled kõhuõõne tagumise seina külge. Väikerasvik-maksa alumise pinna ja mao ning 12sõrmiku vahel asuv duplikaator. Suurrasvik-algab suurelt maokõverikult,laskub väikevaagnani ja pöördub jälle üles. 85. Loetle hingamisteed: (Joonis 14) Ninaõõs-Neel-hingetoru ehk trahhea-kopsutoru ehk peabronh-bronhiaalpuu (verekapillaar→allveool) 86. Hingamiselundite erinevate osade seina toestus: (Joonis 12)
*pärasool 10-20 cm pikkune seedekanali lõpposa, mis kulgeb väikevaagnas ristluu ja õndraluu ees ning avaneb lahklihal pärakuga. Pärasoole limaskest moodustab piki- ja ristikurde. ülesanded Siin jõuavad lõpule seedeprotsessid, imenduvad vesi ja mineraalsoolad, toimub väljaheite moodustumine. · Joonis lk 114 + tv joonis 12 83. Kõhukelme, kinnistid, väike- ja suursarvik. · Kõhukelme on serooskest, mis vooderdab kõhuõõne seinu ja läheb üle siseelunditele. Ta sisaldab rohkesti elastseid kiude ja on kaetud ühekihilise lameepiteeliga mesoteeliga. Kõhuseina vooderdavat kõhukelmet nim seinmiseks ehk parietaalseks, kõhuõõne elundeid katvat kõhukelmet aga sisusmiseks ehk vistseraalseks. Need on ühtse serooskesta osad, mis lähevad üksteiseks üle
Bisakodüül Sünteetiline difenooli derivaat. Manustatakse p.o., rekataalselt. Metabolism maksas ja peensoole limaskestas. Toimemehhanism: Jämesooles eraldub glükuroonhape ja vabaneb difenool, mis avaldab toimet 3.2. Kõhulahtisusevastased ravimid. K. Vahenõmm 2018 3.2.1. Opioidiretseptorite agonistid: loperamiid. Toimemehhanism, kõrvaltoimed, kasutamine. • Opioidid – on kõige efektiivsemad mittespetsiifilised soolemotoorikat pärssivad ravimid, nö kinnistid. morfiin – suurendab seedetrakti toonust ja rütmilisi kontraktsioone, kuid vähendab motoorikat. Tekitab sellega kõhukinnisust o Loperamiid, difenoksülaat, kodeiin (sünteetiline narkootilise toimega analgeetikum) • puudub tsentraalne toime, ei läbi blood-brain barjääri. • Lokaalne toime soole opioidretseptoritesse, stimuleeritakse pendelliigutusi, pärsitakse motoorikat
seda rohkem elimineerub ühes ajaühikus. Vahel võib aga metabolisatsiooniprotsess küllastuda ja eliminatsioon püsib ühtlasel tasemel ning ei sõltu aine kontsentratsioonist veres. Näiteks alkohol elimineerub konstantse kiirusega sõltumata vereringes olevast alkoholi kogusest. Farmakokineetika ravimi korduval manustamisel Mõnikord piisab ravimi ühekordsest või lühiaegsest manustamisest (uinutid, valuvaigistid, astmahooravimid, lahtistid, kinnistid). Sagedamini on siiski vaja ravimi kestvamat toimet, kus ravimi toime tugevus püsiks ühesugusena tunde, päevi, nädalaid või ka kuid ja aastaid (suhkruhaiguse, kõrgvererõhutõve ravi). Sellistel juhtudel on manustamissageduste ja annuste valikul vaja arvestada ravimi farmakokineetilisi omadusi. Oluline on teada ravimi minimaalset toimivat kontsentratsiooni minimaalset toksilist kontsentratsiooni T 50% Ravim elimineerub 4,5-5 poolväärtusaja jooksul. Kui korduva manustamise korral on
- vaagnaosas plicae transversales recti Kõhukelmeõõs cavitas peritonealis - seinmine kõhukelme peritoneum parietale - sisumine kõhukelme peritoneaum viscerale - kinnistid mesod + omavahel ühenduvate pilude labürint Ülakorrus - diafragmast mesocolon tranversumi'ni + mitmed omavahel ühendatud sopised ja üks paun
Ülesanded- toidu peamine seedimine Toitainete imendumine lümfi ja verre 82. jämesool Osad: umbsool käärsool pärasool Iseloomulikud ehituslikud elemendid- lihaspaelad kopad poolkuukurrud rasripikud Ülesanded- seedeprotsessid jõuavad lõpule Imenduvad vesi ja mineraalsoolad Toimub väljaheite moodustamine 83.kõhukelme-serooskest, mis vooderdab kõhuõõne seinu ja läheb üle siseelunditele Kinnistid- nende abil kinnitub peensool, ussripik, risti-ja sigmakäärsool kõhuõõne ta tagumise seina külge Rasvik- kahest kõhukelme lestmest koosnev moodustis, vahel rohkesti rasvkudet väikerasvik- maksa ja mao kaksteistsõrmiku vahel asetsev duplikatuur suurrasvik- koosneb neljast kokkukasvanud kõhukelme lestmest kõhuseina ja soolte vahel 84. hingamisteed- ninaõõs, nina kõrvalurked, neel, kõri, hingetoru, bronhid 85
Ülesanded- toidu peamine seedimine Toitainete imendumine lümfi ja verre 82. jämesool Osad: umbsool käärsool pärasool Iseloomulikud ehituslikud elemendid- lihaspaelad kopad poolkuukurrud rasripikud Ülesanded- seedeprotsessid jõuavad lõpule Imenduvad vesi ja mineraalsoolad Toimub väljaheite moodustamine 83.kõhukelme-serooskest, mis vooderdab kõhuõõne seinu ja läheb üle siseelunditele Kinnistid- nende abil kinnitub peensool, ussripik, risti-ja sigmakäärsool kõhuõõne ta tagumise seina külge Rasvik- kahest kõhukelme lestmest koosnev moodustis, vahel rohkesti rasvkudet väikerasvik- maksa ja mao kaksteistsõrmiku vahel asetsev duplikatuur suurrasvik- koosneb neljast kokkukasvanud kõhukelme lestmest kõhuseina ja soolte vahel 84. hingamisteed- ninaõõs, nina kõrvalurked, neel, kõri, hingetoru, bronhid 85
läheb üle siseelunditele. Sisaldab elastseid kiude ja on kaetud ühekihilise lameepiteeliga – mesoteel. Kõhuseina vooderdavat kõhukelmet nim. seinmiseks e. parietaalseks, kõhuõõne elundeid katvat kõhukelmet aga sisusmiseks e. vistseraalseks. Kõhukelmeõõs on parietaalse ja vistseraalse kõhukelme vahele jääv pilujas ruum, mis on täidetud seroosse kõhukelmevedelikuga. 85) Kõhukelme duplikatuurid (kinnistid, suurrasvik) Kõhukelme moodustab duplikatuure, mis esinevad kehas kinnistite, sidemete ja rasvikutena. Kinnistite abil kinnitub peensool, ussripik, risti-ja sigmakäärsool kõhuõõne tagumise seina külge. Sidemeteks nim. kõhukelme üleminekut kõhu seinalt elunditele. Rasvik on kahest kõhukelme lestmest koosnev moodustis, mille vahel on tavalisest rohkem rasvkudet. Suurrasvik algab suurelt maokõverikult kõhukelme kahe lestmena, laskub alla
annaabi.ee 
