Parem vatsake kopsutüvi parem ja vasak kopsuarter kopsu kapillaarid (-CO2 +O2) 2vasakut ja 2 paremat kopsuveeni vasak koda · Joonis lk 156 + tv joonis 5 117. Suure vereringe arterite üldskeem. (joonisel: sisemine unearter, välimine unearter, vasak ühisunearter, vasak rangluualune arter, rinnaaort, õlavarrearter, süva õlavarrearter, põrnaarter, vasak kodarluuarter, vasak küüarluuarter, süva reiearter, reiearter, õlavarre-peatüvi, aordikaar, kõhuõõnetüvi, ülemine kinnistiarter, parem neeruarter, munandiarter, alumine kinnistiarter, parem ühisniudearter, sisemine niudearter, välimine niudearter.) · Joonis lk 157 + tv joonis 6 118. Suure vereringe veenide üldskeem. (joonisel: venoosne kägiveen, parem õlavarrepeaveen, ülemine õõnesveen, vasak sisemine kägiveen, vasak eesmine kägiveen, vasak välimine kägiveen, vasak rangluualune veen, vasak õlavarrepeaveen, lisa-
unearter Vasak sisemine ja välimine Parem ühisunearter unearter Parem rangluualune arter Vasak ühisunearter Õlavarre-pea tüvi Vasak rangluualune arter Aort Kõhuõõnetüvi Aordikaar Ülemine kinnistiarter Vasak kaenlaarter Alumine kinnistiarter Vasak õlavarre arter Parem ühisniudearter Rinnaaort Parem sisemine niudearter Vasak neeruarter Vasak Parem välimine niudearter munandi/munasarjaarter
5 – 6 paari nimmeartereid kõhu tagaseinale, jne. b. Aordi kõhuosa paaritud harud: 1.Kõhuõõnetüvi (truncus coeliacus): kõige jämedam haru, algab peaaegu kohe vahelihase alt ja hargneb kolmeks suureks haruks: pärismaksaarter, maoarter ja põrnaarter. 1.1. Pärismaksaarter (a. hepatica propria), vt. maks! 1.2.Maoarter (tegelikult vasak maoarter ) – annab harud mao suurele kõverikule. 1.3. Põrnaarter (a. lienalis) – varustab verega põrna, annab harusid ka pankreasele. 2. Ülemine kinnistiarter (a. mesenterica superior): varustab verega kogu peensoolt, lisaks umbsoolt, ülenevat- ja ristikäärsoolt. 3. Alumine kinnistiarter (a. mesenterica inferior): algab eelmistest tunduvalt allpool, varustab verega alanevat käärsoolt, sigmakäärsoolt ja pärasoole ülaosa. Ülemise ja alumise kinnistiarteri harud soolte seina lähedal on soole kaararterid – need on omavahel anastomoseerunud kogu soole pikkuses!
alumise pärasoole pärasool veenid sisemine niudeveen väikevaagen (interna) ühisniudeveen vaagen, kube alumine õõnesveen süda Süda – tühisool veresoon kehaosa aort süda aordikaar süda aordi rinnaosa rindkere aordi kõhuosa kõht a.mesenterica soolekinnisti superior / ülemine kinnistiarter tühisoole arter tühisool Kopsud – süda veresoon kehaosa v., a. pulmonares – Kopsud (sagarad, kopsuveenid – ja segmendid) arterid vena cava superior rindkere aort süda Süda – suuraju kiirusagar veresoon kehaosa aordikaar süda õlavarre peatüvi arter õlavars,rindkere Parem ühisunearter rindkere
alumise pärasoole pärasool veenid sisemine niudeveen väikevaagen (interna) ühisniudeveen vaagen, kube alumine õõnesveen süda Süda – tühisool veresoon kehaosa aort süda aordikaar süda aordi rinnaosa rindkere aordi kõhuosa kõht a.mesenterica soolekinnisti superior / ülemine kinnistiarter tühisoole arter tühisool Kopsud – süda veresoon kehaosa v., a. pulmonares – Kopsud (sagarad, kopsuveenid – ja segmendid) arterid vena cava superior rindkere aort süda Süda – suuraju kiirusagar veresoon kehaosa aordikaar süda õlavarre peatüvi arter õlavars,rindkere Parem ühisunearter rindkere
· munandi- või munasarjaarterid · 5-6 paari nimmeartereid kõhu tagaseinale Aordi kõhuosa paaritud harud: · kõhuõõnetüvi kõige jämedam haru, algab vahelihaste alt ja hargneb mitmeks suureks haruks, tähtsamad on pärismaksaarter, maoarter ja põrnaarter pärismaksaarter maoarter (vasak maoarter) annab harud mao suurele kõverikule põrnaarter varustab verega põrna, annab harusid ka pankreasele · ülemine kinnistiarter varustab verega kogu peensoolt, lisaks umbsoolt, ülenevat- ja ristikäärsoolt · alumine kinnistiarter algab eelmistest tunduvalt allpool, varustab verega alanevat käärsoolt, sigmakäärsoolt ja pärasoole ülaosa Viimase nimmelüli kõrgusel on aordi kahendhargus kõhuaort hargneb kaheks ühiseks niudearteriks, mis varustavad puusavöödet ja alajäsemeid. Ühine niudearter annab mõned harud vaagna seinale, edasi hargneb kaheks:
(jagunevad paarituteks ja paarilisteks arteri harudeks) Paarisarterid: keskne neerupealisarter, neeruarterid, munandi või munasarja arterid. Paaritud arterid: kõhuaort, kõhuõõnetüvi, mis annab kolmele suurele organile oma harud 1) maksaarter 2) maoarter 3) põrnaarter need kõik saavad ühest tüvest oma vere. 1) Ülemine kinnistiarter (varustab kogu peensoolt, kõhunäärme alumist osa, käärsoolt)) 2) Alumine kinnistiarter (varustab jämesoole osa). 30 126) Kõhuõõne veenid Veenid: Värativeenisüsteem, see kogub venoosse vere kokku paaritutest elunditest paaritusse värativeeni. Maksa sisenev värativeeni moodustab: ülemine kinnistiveen, alumine kinnistiveen, põrnaveen
.. → aort, Numbriga 2 tähistatud südame osa on... → parem koda, Numbriga 3 tähistatud südame osa on... → pärgurge 94.Mis on alltoodud arterite nimetused eesti keeles? a) arteria cerebri posterior → Tagumine suurajuarter, b) arteria pharyngea ascendens→ Ülenev neeluarter, c) arteria thoracica interna → Sisemine rindkerearter, d) arteriae intercostales posteriores → Tagumised roietevahelised arterid, e) arteria mesenterica superior → Ülemine kinnistiarter, f) arteria hepatica communis → Ühismaksaarter 95.Kuidas nimetatakse südametegevusega kaasuvate elektrinähtuste registreerimist keha pinnalt? Elektrokardiograafia 96.Kus tekib südame kokkutõmbeid käivitav erutus? Sinuatriaalsõlmes 97.Kuidas nimetatakse vere teekonda südame vasakust vatsakesest läbi elundite ja kudede südame paremasse kotta? Suur vereringe 98.Kuidas nimetatakse pildil numbritega tähistatud südame osi? Number 1ga on tähistatud..
Arterid: Kõhuaordist lähtuvad seinapidised harud kõhuõõnte seintele (kõhuõõne seinade varustus verega) ja vistseraalsed harud kõhuõõne elunditele (jagunevad ppaarituteks ja paarilisteks arteri harudeks) Paarisarterid: keskne neerupealisarter, neeruarterid, munandi või munasarja arterid. Paaritud arterid: kõhuaort, kõhuõõnetüvi, mis annab kolmele suurele organile oma harud 1) maksaarter 2) maoarter 3) põrnaarter need kõik saavad ühest tüvest oma vere. 1) Ülemine kinnistiarter (varustab kogu peensoolt, kõhunäärme alumist osa, käärsoolt)) 2) Alumine kinnistiarter (varustab jämesoole osa). 60 Veenid: Värativeenisüsteem, see kogub venoosse vere kokku paaritutest elunditest paaritusse värativeeni, millesse suundub venoosne veri maost, sooltest, kõhunäärmest ja põrnast. Maksa sisenev värativeen moodustub: ülemine kinnistiveen, alumine kinnistiveen, põrnaveen
Arterid: Kõhuaordist lähtuvad seinapidised harud kõhuõõnte seintele (kõhuõõne seinade varustus verega) ja vistseraalsed harud kõhuõõne elunditele (jagunevad ppaarituteks ja paarilisteks arteri harudeks) Paarisarterid: keskne neerupealisarter, neeruarterid, munandi või munasarja arterid. Paaritud arterid: kõhuaort, kõhuõõnetüvi, mis annab kolmele suurele organile oma harud 1) maksaarter 2) maoarter 3) põrnaarter need kõik saavad ühest tüvest oma vere. 1) Ülemine kinnistiarter (varustab kogu peensoolt, kõhunäärme alumist osa, käärsoolt)) 2) Alumine kinnistiarter (varustab jämesoole osa). 60 Veenid: Värativeenisüsteem, see kogub venoosse vere kokku paaritutest elunditest paaritusse värativeeni, millesse suundub venoosne veri maost, sooltest, kõhunäärmest ja põrnast. Maksa sisenev värativeen moodustub: ülemine kinnistiveen, alumine kinnistiveen, põrnaveen
paari tagumisi roietevahelisi artereid. Aordi kõhuosast saavad alguse arterid, mis varustavad verega kõhuõõne elundeid. Neist olulisemad on paarilised neeruarter (a. renalis) ja munandiarter (a. testicularis). Kõhuaordi esimeste harude hulgas on kõhuõõnetüvi (truncus coeliacus), mille paaritud harud lähevad maksani (a. hepatica), põrnani (a. lienalis) ja maoni (a. gastrica), samuti on nende hulgas ülemine kinnistiarter (a. mesenterica superior), mis varustab peamiselt peensoolt ja osaliselt jämesoolt. Alumine kinnistiarter (a. mesenterica interior) varustab verega käärsoolt vasakul kehapoolel, alanevat käärsoolt, pärasoolt. Colon – jämesool Enne vaagnasse jõudmist hargneb kõhuaort kaheks ühisniudearteriks (a. iliaca communis), mis omakorda jagunevad kaheks: sisemiseks ja välimiseks niudearteriks (a. iliaca interna ja externa).
annaabi.ee 
