Jane Doe ja Rober Jones paigutati kinnipidamisasutusse, mida opereeris eraõiguslik turvafirma Nui. John Smith nõudis, et mõlemad kinnipeetavad tunnistaksid avalikult, et nad on nii tema kui ka Arkaadia praeguse režiimi suhtes põhjendamatult kriitikat teinud, ning et nad kutsuksid välismaale põgenenud arkaadialasi üles lõpetama häbistavad demonstratsioonid ja pöörduma kodumaale. Kuna kinnipeetavad ei allunud nõudmistele ja kinnipidamisasutuse juht tahtis olla võimulolijatele meelt mööda, siis otsustas ta kasutada nende koostöö saavutamiseks “füüsiliselt veenvaid mõjutusvahendeid”. Lõpuks kinnipeetavad nõustusid. Pärast avalikku pöördumist televisiooni vahendusel ei näe ega kuule keegi neist enam midagi. Mõne aja pärast põgeneb Utoopiasse üks kinnipidamisasutuses töötanud isik, kes tunnistas, et kinnipeetavaid väärkoheldi nii enne kui ka pärast teleesinemist ja lõpuks tapeti
Liigitus: ehitismälestis Märksõnad: Ehitised, Ehitiste liigid, Ühiskondlik hoone, Haldushoone, Kohtuhoone, Ehitusperioodid, 1711-‐1840, 1841-‐1917. Informatsioon: Hoone asukohas varem olnud hoonetes tegutses Tartu Ülikooli eelkäija Academia Gustaviana ja Academia Gustaviana Carolina. Pikalt kohtu-‐ ja kinnipidamisasutuse funktsiooni täitnud hoone on tänapäeval kasutusel elamuna. Hoone tunnustena on säilinud 19. sajandi IV veerandile iseloomulike detailide ja ülesehitusega fassaadijoonis, müüritises on 19. sajandil kujunenud kehandi kõrval säilinud ka 17. ja 18. sajandi hoonete osi. Teadmised:
Pakutakse hommiku- ja lõunasööki ning õhtuoodet. Koolide sööklate klientideks on õpilased, õpetajad ja kooli töötajad. Pakutakse lõunasööki, pikapäevarühmade õpilastele ka oodet. Kaitsevägede kantiinide klientideks on kaitseväelased ja väeosade külalised. Pakutakse kogupäevamenüüd, mis peab katma kaitseväelaste vajadused, olema väga toitev ja vaheldusrikas. Kinnipidamisasutuste sööklad valmistavad toitu vangidele ja kinnipidamisasutuse personalile ning külastajatele. Toit võidakse transportida kongidesse või süüakse ühises söögisaalis. Personalisööklate klientideks on ettevõtte töötajad, ettevõtte külalised ja sageli ka lähedal asuvate ettevõtete töötajad. Tavaliselt pakutakse hommikusöögimenüüd ja lõunamenüüd, kohvipauside ajal kohvi ja selle juurde kuuluvat. Paljusid ülalloetletud sööklaid opereerivad toitlustusettevõtete ketid. Eesti suurim toitlustusettevõtete kett on Fazer Amica Eesti.
toimepanemises organiseeritud kuritegeliku ühenduse liikmena; (2) osalemine mõnes muus rahvusvahelises organiseeritud kuritegevuses; (3) osalemine mõnes muus ebaseaduslikus tegevuses, mida on soodustanud nimetatud õigusrikkumise toimepanek; (4) õigusrikkumine on toime pandud vägivalda või relva kasutades; (5) õigusrikkuja on ametiisik ja toimepandud tegu on seotud tema ametiseisundiga; (6) alaealise kaasatõmbamist või ärakasutamist; (7) õigusrikkumine on toime pandud kinnipidamisasutuse, õppe- või teenindusasutuses või nende vahetusläheduses või muus kohas, mida õpilased ja üliõpilased kasutavad õppe-, spordi- ja muuks ühistegevuseks; (8) isik on varem süüdi mõistetud, eriti sama õigusrikkumise juhul nii välisriigis kui ka oma riigis. Kohus peab siiski peamiselt enda otsuses toetuma isiklikele väärtushinnangutele. Tegu on seadusandja ja seaduse kohaldaja vahelise suhtega, kus esimene annab juhised ning raamistiku, mida teine järgima ning kohaldama peab
selgub, et meetme kohaldamise alus on ära langenud, samuti ei peaks siis tegema eraldi määrust meetme rakendamise kohta ning see oleks rohkem kooskõlas ka õigusselguse põhimõttega. · Kriminaalmenetluse seadustikus peaks karistusjärgse kinnipidamise kohaldamise otsusele nägema ette kolmeastmelise kohtumenetluse. Määruskaebuse esitamiseks peaks ette nägema pikema tähtaja. Süüdimõistetule ja tema kaitsjale peab sarnaselt kinnipidamisasutuse juhiga andma õiguse esitada taotlust kinnipidamise põhjendatuse kontrollimiseks igal ajal. · Karistusjärgse kinnipidamise aluseks oleva ohtlikkuse prognoosimiseks peab seaduses ette nägema sotsiaalse ekspertiisi tegemise. · Karistusjärgselt kinnipeetavate suhtes tuleb nende kinnipidamise ajal psühholoogide ja teiste eriala-spetsialistide poolt läbi viia teatavad kriminaalprognoosil põhinevad
kasvatustöövälisel ajal, millal seal toimub üritus täisealistele; 2) sportimiseks ettenähtud ehitises ja ehitisel, välja arvatud alkohoolse joogi müügikohas; 3) tervishoiu- ja hoolekandeasutuse ehitises, ehitisel ja territooriumil; 4) kaitseväe, Kaitseliidu ja politsei ehitises, ehitisel ja territooriumil; 5) kinnipidamisasutuse ehitises, ehitisel ja territooriumil; 6) kino, muuseumi ja etendusasutuse ehitises, ehitisel ja territooriumil, välja arvatud alkohoolse joogi müügikohas; 7) trükises, mis on suunatud peamiselt lastele, ja trükise leheküljel, kus avaldatakse peamiselt lastele suunatud teavet; 8) peamiselt lastele suunatud ürituse toimumise kohas ja ajal ning sellise ürituse pääsmel; 9) tele- ja raadioprogrammis kella 7.00-st kuni 21.00-ni;
vaid isolatsioonireeglite rangusaste oli erinev. Need kehtisid kas kohe algusest kõigi kohta või olid progresseeruvad nii, et vang oma hea käitumisega võis välja teenida oma viimise kõrgemasse klassi, millel olid suuremad eelised, sh. ka teiste vangidega koosolemine. Veel oli olemas ka Iiri progressiivsüsteem, mis oli 19 sajandi kohta kujunenud väga eeskujulikuks resotsialiseerimismeetodiks. Vangistusaeg lõppes vabas asutuses, mida ei valvatud üldse või valvati vähesel määral. Kinnipidamisasutuse kõrval püüti ``mõjutatavaid`` resotsialiseerida ka tingimisi vabastamise ja tingimisi kohtuotsuse määramisega. Need mõlemad olid instituudid, mida hakati rakendama sajandivahetusel. 19 saj i tekkis probleem, mis näis ühendavat kõiki vabadusekaotuse vorme. Isoleerimise korral riskiti sellega, et vangi kohandamine ühiskonnaga raskenes. Kui aga isolatsioon nõrgenes, toimus asotsiaalne grupeerumine ja kriminaalne nakatumine. See probleem on siiani lahendamata.
olevas ehitises, ehitisel, territooriumil ning nende vahetus läheduses, välja arvatud õppe ja kasvatustöövälisel ajal, millal seal toimub üritus täisealistele; 2) sportimiseks ettenähtud ehitises ja ehitisel, välja arvatud alkohoolse joogi müügikohas; 3) tervishoiu ja hoolekandeasutuse ehitises, ehitisel ja territooriumil; 4) kaitseväe, Kaitseliidu ja piirivalve ehitises, ehitisel ja territooriumil; 5) kinnipidamisasutuse ehitises, ehitisel ja territooriumil; 6) kino, muuseumi ja etendusasutuse ehitises, ehitisel ja territooriumil, välja arvatud alkohoolse joogi müügikohas; 7) trükises, mis on suunatud peamiselt lastele, ja trükise leheküljel, kus avaldatakse peamiselt lastele suunatud teavet; 8) peamiselt lastele suunatud ürituse toimumise kohas ja ajal ning sellise ürituse pääsmel; 9) ringhäälingus kella 7.00st kuni 21.00ni;
lahkuda oma elukohast ilma menetleja loata kauemaks kui kolmeks ööpäevaks.96 Vangistusseaduses on kinnipidamistingimuste reguleerimisel kasutatud nii mõisteid ,,lubatud (vabalt) liikuda" kui ,,õigus liikuda".Riigikohus on selles kontekstis käsitlenud kinnipeetava vanglasisest ja vanglavälist liikumisvabadust97, täpsustamata, kas ja kuidas see seondub PS § 34 sätestatud liikumisvabadusega. Kinnipidamisasutuse kontekstis tuleks asuda seisukohale, et tegemist on siiski kinnipeetavale, st isikule, kellelt on võetud vabadus PS § 20 tähenduses, kohaldatava reziimi küsimustega, mitte õigusega vabalt liikuda PS § 34 tähenduses. Piirangu lubatavad eesmärgid on PS § 20 puhul kitsamad kui PS § 34 puhul.98 VangS § 4¹ lõike 2 kohaselt võib kinnipeetava, arestialuse või vahistatu allutada seaduses toodud piirangutele. See säte võtab kinni peetava isiku staatuse kokku määratlusse, mille
annaabi.ee 
