Näited: panga pank saaremaal ja Türisalu pank Harjumaal. Astangrand järsk pehmetes setetes kujunenud kulutusrand. Näited: Mõntu ja Soela astangud saaremaal. Paerand laugenõlvaline vastupidavais kivimeis kujunenud kulutusrand. Näited: Vilsandi lääneosa ja Vaika saared. Moreenrand erineva suurusega kivimmaterjalis kujunenud laugenõlvaline kulutusrand. Näited: Käsmu virumaal ja metsküla läänemaal. Möllirand peeneteraliste setetega, tavaliselt väga lauge ja kinnikasvamisele kalduv kuhjerand. Näited : Haapsalu ja Matsalu rannikud Liivarand erineva terasuurusega liivast koosnev kuhjerand, kus settematerjali pidevalt lisandub ja ümber paigutub. Näited: pärnu ja klooga rannad. Kruusa veeristikurannad kruusast ja veeristest koosnevate rannavallidega kuhjerand. Näited: Ohessaare saaremaal ja alliklepa harjumaal. Inimtekkeline rand ehk tehnorand inimtegevusega muudetud loodusliku dünaamikaga rand. Tehnoranna alla kuuluvad näiteks muulid, kaid ja
rannavallidega kuhjerannaga randla. Kruusaveeristiku randlat voib kohata naiteks Saaremaal Sorve poolsaare laanekuljel, Hiiumaal Heltermaal ja mitmel pool mujal. Vaga levinud on selline randlatuup Soome lahe vaikestel saartel. Moned neist (Louna-Malusi, Aksi jt) koosnevadki erivanuselistest, saare keskosas eri korgustega terrasse moodustavatest kruusa ja veeristiku vallidest. Mollirandla on peeneteraliste setetega, tavaliselt vaga lauge rannaku ja kinnikasvamisele kalduva kuhjerannaga randla. Mollirandlaga kaasneb tihtilugu roostikuvoond, mille piires toimub vahene peeneteraliste ja orgaanilise ainese rikaste setete kujunemine. Tuupiline mollirandla on Eesti rannikumeres Matsalu laht. Mollirandlat esineb ka mitmel pool mujal: Kaina laht, Kihelkonna laht, Haapsalu laht jt. Liivarandla liivast rannavallidega, sageli eelluidete voi luidetega piirneva kuhjerannaga randla. Liivarandu
Tee ja seedeelundkond Teel on kolm suurepärast omadust, mis teevad ta eriti kasulikuks seedekulglale: tal on selgelt avalduv parkiv, samuti antiseptiline ja bakteritsiidne toime. Seetõttu on teed kasulik juua maohäirete puhul. Teel on võime pärssida roiskumisprotsesse soolestikus, hävitada tõvestavaid baktereid ja neutraliseerida toksiine. Tees sisalduvad parkained võivad kaasa aidata mao- ja soolehaavandite kinnikasvamisele. Haavandihaigetel ja neilgi, kes kannatavad mao ülehappesuse all, soovitatakse juua lahjat teed, kusjuures eelistada tuleks musta teed. Samuti puhastab tee suurepärastelt magu, neere ja maksa. Tee kergendab seedeprotsesse ja soodustab toidu omastamist, seepärast on kasulik juua teed pärast külluslikku söömaaega. Tee puhastav toime Tee on unikaalne vahend organismi puhastamiseks. Ta ei väljuta kehast üksnes
looklev kaldajoon, kohati kaldast järsult tõusvate kuplite ja enamjaolt liivaste kallastega. Ähijärv on väga hea kalajärv ning oli varasemalt ka suurepärane vähijärv. Praeguseks on selle tüüpilise rohketoitelise järve vee toitelisus võrreldes sajandi esimese poolega veelgi suurenenud, seda kajastab mõndades inimeste poolt rikutud kaldalõikudes esinev taimestik. Järve tervise seisukohalt pole liigtoitelisus kasulik; eriti madalamates järvedes viib see mudastumisele, kinnikasvamisele ja hääbumisele. Ähijärve seisundit võib siiski veel pidada võrdlemisi heaks, seda näitab ka liigirikkus. Siit on leitud mitmeid vetika- ja vesikirbuharuldusi, kusjuures vetikate poolest on tegemist ühe Eesti liigirikkama järvega (sarnane on ka Aheru järv). Suvel leidub nende liike avavees tavaliselt vähemalt sada (heas seisundis eutroofse järve keskmine on 5060). Veesiseseid taimi on vaid veerand liikide üldarvust, neist sagedasim kaelus-penikeel, järgmine läik-
maksta lisatasusid". Praegu on tegemist lihtsalt tühja lubadusega, kuna WWF (World Wildlife Fund) andmetel olid 2009. aastal Läänemeres sobivad tingimused ainult kolmel sadamal kahekümnest. Läänemeres liikleb rohkem kui 350 kruiisilaeva rohkem kui 2100 sadama külastusega ning selle äri kasvuks loetakse ca13% aastas. Laevade poolt aastas tekitatav reovesi sisaldab hinnanguliselt 74 tonni lämmastiku ja 18 tonni fosfori ühendeid, mis aitavad kaasa läänemere kinnikasvamisele. Lisaks toitainetele sisaldab reovesi ka baktereid, viiruseid ja teisi haigustekitajaid ning raskemetalle. (7) 2.2.5 Kalapüügi mõju Kuigi peale seda juttu võib imestada, kes küll ometi tahab süüa kala, mis on püütud nii saastatud merest, on siiski Läänemere (nagu ka kogu ülejäänud maailmamere) üheks peamiseks probleemis kalade ülepüük ning raiskavad püügimeetodid. Tänu püügivõimsuse suurenemisele ületab väljapüük olemasolevaid kalavarusid. Järjest suurenevaks
mikroorganismid. Seda orgaanilise aine lagundamise protsessi nimetatakse ammonifikatsiooniks. Suur osa orgaanilisi lämmastikuühendeid allub nitrifikatsioonile, oksüdeerudes nitraatideni, mis on kergesti taimede poolt omastatavad. 16. Põldudele pandud liigne mineraalväetiste hulk satub pinnaveega põhjavette ja veekogudesse, mis põhjustavad veekogudes toitainete ülekülluse ning taimed, vetikad hakkavad vohama ning hapnikupuudusel veekogudes surevad kalad. Kõik see viib veekogude kinnikasvamisele. Põldude happesus suureneb ning taimed, kellele nii kõrge happesuse tase ei sobi, närbuvad ning hukkuvad. Põllumajandussaaduste hulk väheneb. Liigsed väetised satuvad põhjavette, mille tagajärjel joogivesi reostub ning muutub joogikõlbmatuks.
Suurt kahju teevad veekogudele mitmesugused saasteained. Need satuvad veekogudesse peamiselt heitvetega või ebaõigete maaharimisvõtete tulemusena (väetised ja pestitsiidid). Veekogude saastumine võib tuleneda ka saastunud õhust (happevihmad) või mitmesugustest õnnetustest (naftatankerite avariid). Suureks probleemiks veekogudes on nende rikastumine toitainetega (eutrofeerumine) see võib viia veekogude mudastumisele ja kinnikasvamisele. Inimese kasuliku mõjuna veekogudele võib käsitleda nende kaitse alla võtmist ja kalamaimude kasvatamist ning viimist looduslikesse veekogudesse (enamasti inimese tarbeks). Meri Meri on maailmamere osa, mida ookeanidest või teistest meredest suuremal või vähemal määral eraldavad mandrid, saared või põhjakõrgendikud ning mille hüdroloogiline reziim erineb ookeani omast. Püsihoovused on meredes enamasti nõrgemad kui ookeanides. Sisemeredes on looded nõrgad.
Suurt kahju teevad veekogudele mitmesugused saasteained. Need satuvad veekogudesse peamiselt heitvetega või ebaõigete maaharimisvõtete tulemusena (väetised ja pestitsiidid). Veekogude saastumine võib tuleneda ka saastunud õhust (happevihmad) või mitmesugustest õnnetustest (naftatankerite avariid). Suureks probleemiks veekogudes on nende rikastumine toitainetega (eutrofeerumine) see võib viia veekogude mudastumisele ja kinnikasvamisele. Inimese kasuliku mõjuna veekogudele võib käsitleda nende kaitse alla võtmist ja kalamaimude kasvatamist ning viimist looduslikesse veekogudesse (enamasti inimese tarbeks). Toiduahel: Särg-ahven-haug-koha-inimene Koger-veelind-säga-inimene Vetikas-latikas-haug-inimene Toiduahel: Käbi-orav-kull.
VEERISTIKURANDLA kuhjerannaga randla (lühend. kruusarandla) kliburandla + LIIVARANDLA liivast rannavallidega, sageli eelluidete, või luidetega piirneva kuhjerannaga randla (plaaz) + MÖLLIRANDLA peeneteraliste (aleuriitsete) setetega, tavaliselt väga lauge (kamardunud, rohtunud) rannaku ja kinnikasvamisele kalduva kuhjerannaga randla ± TEHNORANDLA hüdrotehniliste rajatistega (muulide, kaitseseinte, buunide jms.) (sadamad, promenaadid, kunstrannad, muudetud loodusliku dünaamikaga randla. tehiskaitserajatised jne) Esitatud randlatüüpidest esimesed 4 on murrutusrandlad, järgnevad 3 aga kuhjerandlad; tehnorandla puhul võib tegu olla nii kuhje- kui kulutusrannaga.
Kihistunud veekogude puhul võib sügavamates veekihtides tekkida hapnikuvaegus või koguni täielik hapnikukadu. Elutingimuste muutus põhjustab omakorda muutusi veekogu elustikus. Seniste asemele ilmuvad uued taime- ja loomaliigid, sealhulgas ka kalaliigid. Kasutamata jäänud toitained ja surnud organismide jäänused langevad veekogu põhja, kus tekib hapnikuvaeguse tingimustes mudakiht. Lõppkokkuvõttes viib see kõik veekogu kiirele vananemisele, see tähendab kinnikasvamisele. Mis saab mulda jäävatest liigsetest väetistest? Lämmastikühendite liig esineb mullas tavaliselt nitraatidena, mis kogunevad hiljem külvatud taimedesse. Näiteks spinat akumuleerib nitraate kuni 3,5 grammi kilogrammi kohta. Selle tulemusena halveneb põllumajandusliku toodangu kvaliteet: väheneb puu- ja juurviljade säilivus ning nende toiteväärtus. Nitraadid sattuvad läbi viljade söömise inimorganismi, kus
annaabi.ee 
