(2003). Asjaõigus. Tallinn: Juura. 166 lk. 4 Kiris, A., Kukrus, A., Nuuma, P., Oidermaa, E. (2012). Õigusõpetus. Tallinn: Külim. 129 lk. 5 Tiivel, R. (2003). Asjaõigus. Tallinn: Juura. 167 lk. 5 huvi ulatust rikub tema õigusi, on tal õigus nõuda oma õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. 6 1.1.4. Kinnisomandi ulatus veekogudele Kinnisomand laieneb ka veekogule, mis tervenisti asub ühe kinniasja piires. Kui veekogu asub mitme kinnisasja piires ja kuulub kaldaomanikele, siis ulatub kinnisomand sellele osale veekogust, mis on veekogu keskele tõmmatud mõttelise joone ning sellelt joonelt vastava omaniku kaldapiiripunktidele risti tõmmatavate mõtteliste joonte vahel, kui seaduse või lepinguga ei ole sätestatud teisiti. Mere kaldal asuv kinnisomand ulatub mere rannajooneni, milleks on tavaline veepiir. Seadusest tulenevalt on meri riigi omand. Sellest tulenevalt on
Keegi ei või end vabandada kinnistusraamatu andmete mitteteadmisega. Kinnistusraamat koosneb: - kinnistusregistrist - kinnistusregistriosal on pealkiri ja neli jagu: kinnistu koosseis, omanik, koormatised ja kitsendused, hüpoteek, - kinnistuspäevikust - registreeritakse kinnistamisavaldused, milles on väljendatud soov kande tegemiseks, - kinnistustoimikust - koosneb registriosa ärakirjast ning kõigist kinnistu kohta käivatest dokumentidest, sh plaanidest 6. Hoonestusõiguse mõiste. Kinniasja koormamine viisil, et isikul, kelle kasuks see õigus on seatud, on võõrandatav ja pärandatav tähtajaline õigus omada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist. Hoonestusõigus tekib kinnistusraamatusse kandmisega ja lõpeb kande kustutamisega. Tähtaeg - mitte rohkem kui 99 aastaks. Tähtaega on võimalik pikendada, kuid mitte rohkem kui 99 aastaks ning selle pikendamine tuleb kanda kinnistusraamatusse. Ehitise äravedamine, ehitise jätmine kinnisasja omanikule
Avalik-õiguslik juriidiline isik lõpeb seadusega ettenähtud korras. 21. Asi on kehaline ese. Teatud juhtudel loetakse tsiviilõiguste järgi asjadeks ka õigused ja neile kohaldatakse asjade kohta käivaid seadusi. Asja liigid: 1.Kinnis- ja vallasasjad 2.Asendatavad asjad 3.Äratarvitatavad asjad Asja osad: 1. Asja oluline osa- koostisosa, mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või sellest eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks. 2.Kinniasja olulised osad – sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, asvav mets, muud taimed ja koristamata vili. 3. Asja mõtteline osa- tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana asjast. Mõttelise osa uhul asja reaalselt ei jagata. 4.Asja reaalosa – võrreldes teiste osadega tegelikkuses piiritletud, nt ridaelamuboks. Loomad ei ole asjad, neile kohaldatakse asjade kohta käivaid seadusi vaid siis, kui seadus ei sätesta teisiti.
Omaabi lubatud ka iga omavolilise valdaja suhtes. Omaabi õigust võib ka valduse teenija kasutada, ilma valdaja erilise korralduseta ja mitte ainult asjade suhtes, mis just valduse teenijana tema võimu all on, vaid kõigi asjade suhtes mis kuuluvad majapidamisse või ettevõttesse, kus ta on valduse teenijana tegev. Otsimisõigus. Juhul kui mingi asi satub naabermaatükile, siis võib selle sealt äta tuua. Kinnisasja valdaja peab asja otsimist ja äraviimist lubama. Kinniasja valdaja võib nõuda asja otsimisest ja äraviimisest tekkiva kahju hüvitamist ja sellise kahju eeldamisel kuni vastava tagatise esitamiseni keelduda loa andmisest, v.a kui viivitamine on ohtlik. Kinniasja omanikul on õigus naaberkinniasjalt kasvanud puu viljadele, mis on kukkunud tema kinnisasjale. Otsimisõigus kuulub ainult otsesele valdajale. Valdajal õigus eistada valduse kaitseks nõudeid otse rikkujale või hagi teel kohtusse. Selline protsess selgitab ainult faktilist olukorda
isikute omandis. Kinnisasja olulised osad on kinnisasjaga püsivalt ühendatud ehitised ning kasvav mets ja muud kasvavad taimed, sealhulgas põllukultuurid (TsÜS § 54 lg 1). Kõik kinniasjaga püsivalt ühenatud asjad pole siiski selle osad. Kinnisasjaga ajutiselt ühendatud asja, samuti mingi piiratud asjaõguse teostamiseks maaga ühendatud asjad säilitavad oma õiguslku iseseisvuse. Nt tehnovõrk sinna kuuluvate rajatistega. Kinnisomand ulatub ka kinniasja päraldistele, kui seaduse või tehinguga ei ole kokkulepitud teisiti. Kinnisomandi päraldisele ulatumise tingimuseks on, et päraldiseks olev asi peab kuuluma peaasja omanikule ja et päraldiseks olemine ei ole lõpetatud. Päraldiseks oleva asja ajutine lahutamine peaasjast ei lõpeta päraldiseks olemist. Selgusepõhimõte eeldab kinnisasja piiride määramist ja tähistamist. Kinnisasja piiride määramist
toodud need, mis käivad ainult rendilepingute kohta. Rendilepingu peatükk sisaldab erinorme põllumajandusliku rendilepingu osas ja nende eesmärgiks on rentniku õigusliku seisundi kaitse. Põllumajandusliku renidlepingu määratlemise aluseks on rendilepingu ese, milleks võib olla peamiselt põllumajanduslikuks tootmiseks määratud ettevõte, samuti põllumajanduslik kinnisasi või selle osa. Põllumajandusliku rendilepingu kohta käivaid sätteid kohaldatakse ka metsamajandusliku kinniasja rendilepingule. Põllumajandusliku rendilepingu kohta sätestatut ei kohaldata lepingutele, mille esemeks oleva maatüki suurus ei ületa 2 ha. Nii nagu iga kinnisasja puhul, tuleb pooltel koostada ühine kinnisasja kirjeldus, milles näidatakse ära asja seisund rentnikule üleandmisel ja selle tagastamisel. Eeldatakse, et mis on kirjas, see on ka õige. Kui kirjledus jääb koostamata, eeldatakse, et asi antakse üle heas korras. Et
ASJA OSAD: olulised – asi, mida ei saa asjast eralda ilma et asi või sellest eraldatav osa häviks või oluliliselt muutuks mitteolulised – peaasjaga ühendatud osa, mida saaks eraldada, ilma et asi või sllest araldatav osa hävik või oluliselt muutuks Ehitise olulised osad: ehitusmaterjal, eesmärgipärane kasutamine, tehnosüsteem, kliimasüsteem, soojasõlmed, kütteseadmed, elektrijuhtmed, kinniasja maapinna moodustus Näivosa: 1) kinnisasjaga või ehitisega mööduvaks otstarbeks ühendatud asjad, isegi kui ühendust tuleks lugeda püsivaks (ajutine maja, ajutine piire, ajutine tee, mööduv elektriliin) TsÜS 54 lg2 ja 55 2) maatükiga püsivalt ühendatud ehitised, mis on püstitatud asjaõiguse alusel 3) tehnovõrk või- rajatis, mille suhtes kehtib seadusest ttulenev talumiskohustus TsÜS 54
vajaliku struktuuri/liigituse. Juriidiliste faktide liigid · Sündmused ja teod / alus: seotus teadvuse ja tahtega õigus on inimeste poolt loodud ja inimeste jaoks määratud. Iseloomustab alati eesmärgipärasust. Võimegi juriidilised faktid liigitada sündmusteks ja tegudeks. Sündmused on sellised juriidilised faktid, mille saabumine ei sõltu subjekti (inimese) tahtest ja teadvusest. Nt kinnisomand võib lõppeda kinniasja täieliku hävimisega; inimese surm, see toob ju kaasa juriidilised tagajärjed. Teod on juriidilised faktid, mis on seotud inimese teadvusea ja tahtega. Me saame ise aru, mida me teeme. Pidades silmas tervet vaimset tervist. Teod võivad olla õiguspärased ja õigusvastased. Erialakirjanduses räägitakse ka sellistest tegudest, mida tähistatakse juriidilise tegevusena. · Õigustmoodustavad, õigustmuutvad, õigustlõpetavad / alus: õigusliku tagajärje iseloom
Ehk kinnisasjal puudub kokkulepitud omadus. 3. VÕS § 218 lg 1 lausest 1 tuleneb, et müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Ehk eeldame, et M vastutab müüdud korteri dokumentatsiooni ja kasutuloa puudumise eest ehk kinnisasja kokkulepitud omaduse puudumise eest. 4. Uhkes vallas paikneva kinniasja kasutusloa ning dokumentatsiooni pidi M O-le üle andma, kuid tema seda ei teinud. Ei õigeagselt ega ka hiljem. 5. Hinna alandamiseks peab O esitama M-le avaldust (VÕS § 112 lg 2 lause 1). Hinna alandamise avaldus on vormivaba avaldus. Kaasuse tekstist aga tuleneb, et O ei ole hinna alandamise avaldust M-le esitanud. O lihtsalt hakkas ise kasutusloa hankimisega tegelema ning ei ole sellest M-i kuidagi teavitanud. 6
annaabi.ee 
