Ühe kromosoomi tütarkromatiidid eralduvad ning liiguvad raku eri poolustele; liikumise kiirus on 1 m/min; liikumine kestab mõne minuti (2-3 min); liikumine toimub mikrotuubulite lühenemise (lagunemise) tulemusena või alternatiivselt poolused kaugenevad motoorsete valkude kinesiinide abiga. 8. Mis toimub mitoosi telofaasis ja millega rakutsükkel lõpeb? Tütarkromatiidid (ühekromatiidsed kromosoomid) jõuavad raku poolustele; kinetohoorsed mikrotuubulid kaovad; kromosoomide (kromatiidide) ümber tekib uuesti tuumamembraan, kuna tuuma lamiinid defosforüleeitakse; kromosoomid dekondenseeruvad, sest histoonid defosforüleeritakse; tuumakesed ilmuvad tuumadesse; tsentrosoom jaguneb; Tsütokinees -- algab anafaasis; aktiinist ja müosiinist moodustub raku keskele kontraktiilne aktiini rõngas, mis on kääviniitidega risti; plasmamembraani sissenöördumine. 9. Mis on mitoosikääv, selle tüübid?
molekulidega ja aksoneemi struktur säilib mitmete valkude abil. 147. Millised haigused milliste tunnustega on seotud aksoneemi häiretega.(Kartageneri sündroom) Mutatsioonid viburite v ripsmete düneiinis võivad põhjustada seda sündroomi mida iseloomustab isasteriilsus kuna spermatosoidid ei liigu. Samuti vastuvõtlikkus kopsuinfektsioonidele kuna liikumatud ripsmed ei eemalda hingmisteede pinnalt baktereid. 148. Kinetohoorsed, polaarsed ja astraalsed mikrotorukesed, nende funktsioonid mitoosis, milliste mootorvalkude abil need realiseeruvad? Kinetohoorsed mikrotorud seostuvad kromosoomidega ja osalevad kromatiidide eraldamises üksteisest ja jaguneva raku poolustele liikumises. Polaarsed mikrotorukesed on seotud vasastsentrosoomist lähtuvate polaarsete mikrotorukestega ja anafaas B toimumisega. Nende + otstega seostuvad kinesiinid.
Kuna esinevad ka teised sidemed mikrotorukeste paaride vahel, siis sirgjooneline liikumine muutub lainetavaks. Millised haigused milliste tunnustega on seotud aksoneemi häiretega.(Kartageneri sündroom) Inimesel mutatsioonid viburite/ripsmete düneiinis võivad põhjustada nn Kartagener’i sündroomi, mida iseloomustab isasteriilsus (spermatosoidid ei liigu) ja samuti vastuvõtlikkus kopsuinfektsioonidele, sest liikumatud ripsmed ei eemalda hingamisteede pinnalt baktereid Kinetohoorsed, polaarsed ja astraalsed mikrotorukesed, nende funktsioonid mitoosis, milliste mootorvalkude abil need realiseeruvad? - Kinetohoorsed mikrotorukesed seostuvad kromosoomidega ja osalevad kromatiidide eraldamises üksteises ja jaguneva raku poolustele liikumises. Mootorvalkudeks kinesiinid ja düneiinid - Polaaresd mikrotorukesed on seotud vastastsentrosoomist lähtuvate polaarsete mikrotorukestega
Millised haigused milliste tunnustega on seotud aksoneemi häiretega.(Kartageneri sündroom) Inimesel mutatsioonid viburite/ripsmete düneiinis võivad põhjustada nn Kartagener'i sündroomi, mida iseloomustab isasteriilsus (spermatosoidid ei liigu) ja samuti vastuvõtlikkus kopsuinfektsioonidele, sest liikumatud ripsmed ei eemalda hingamisteede pinnalt baktereid 26 Kinetohoorsed, polaarsed ja astraalsed mikrotorukesed, nende funktsioonid mitoosis, milliste mootorvalkude abil need realiseeruvad? - Kinetohoorsed mikrotorukesed seostuvad kromosoomidega ja osalevad kromatiidide eraldamises üksteises ja jaguneva raku poolustele liikumises. Mootorvalkudeks kinesiinid ja düneiinid - Polaarsed mikrotorukesed on seotud vastastsentrosoomist lähtuvate polaarsete mikrotorukestega. On seotud pooluste üksteisest kaugemale liikumisega anafaas B-s.
Kinetohoorsete mikrotuubulite abil kromosoomid reastatakse ühele tasapinnale kahe pooluse vahel. Anafaasis tütarkromatiidid alustavad liikumist pooluste suunas. Telofaasis kromosoomid liikumine lõppeb. Mikrotuubulid jaotuvad laiali. Raku vastaspoolustele liikunud kromosoomide ümber tekib tuumamembraan. Kromosoomid dekondenseeruvad. Seejärel toimub tsütokinees ja rakk jaguneb pooleks. Lahknevad tütarkromatiidid (kromosoomid) jõuavad poolustele, kinetohoorsed mikrotuubulid kaovad. Tütartuumade ümber moodustub uus tuumaümbris. Kromatiin dekondenseerub, ilmuvad uuesti tuumakesed. Tsütokinees lõpeb kahe uue tütarraku eraldumisega teineteisest. (aktiinist ja müosiinist moodustub kontraktiilne struktuur aktiini rõngas). Meioosi - rakkude diferentseerumise protsess. Meiootiline rakkude jagunemine esineb k÷ikidel suguliselt sigivatel organismidel. Meiootiliselt jagunevaid rakke on organismidel vähe, neid nim. ka meiotsüütideks
26 9.)Millised haigused milliste tunnustega on seotud aksoneemi häiretega.(Kartageneri sündroom) Inimesel mutatsioonid viburite/ripsmete düneiinis võivad põhjustada nn Kartagener'i sündroomi, mida iseloomustab isasteriilsus (spermatosoidid ei liigu) ja samuti vastuvõtlikkus kopsuinfektsioonidele, sest liikumatud ripsmed ei eemalda hingamisteede pinnalt lima ja baktereid. 10.)Kinetohoorsed, polaarsed ja astraalsed mikrotorukesed, nende funktsioonid mitoosis, milliste mootorvalkude abil need realiseeruvad? . Astraalsed mikrotorukesed mis paiknevad kiirjalt ümber tsentrosoomi ja osalevad mitoosivärtna ruumilises fikseerimises ja mitoosivärtna pikemaks venitamises anafaasis. Kinetohoorsed mikrotorukesed seostuvad kromosoomidega ja osalevad kromatiidide eraldamises üksteisest ja jaguneva raku poolustele liikumises
kontrollsüsteem toimib imetajate rakkudes, mis peatab kahjustatud DNA-ga rakkudel rakutsükli G1 faasis. See kontrollsüsteem sõltub valgust p53, mille hulk tõuseb rakus, kui DNA on kahjustatud ja peatab rakutsükli. p53 on valk, mille funktsiooni häirumine on ka üheks tekkepõhjuseks väga paljudele vähkkasvaja juhtudele. 24. Mitoosi metafaasi kromosoomid (kondensiin ja kohesiin). Tsentrioolide replikatsioon. Tsentrosoomi tsükkel. Kääviniidid (kinetohoorsed, polaarsed ja astraalsed) ning nende osa tütarkromatiidide ümberpaigutamises. Kinesiini ja düneiini osa tütarkromatiidide ümberpaigutamises. Tsütokinees kõrgemates taimedes. Tsütokinees ja kontraktiilne rõngas. Mitoos Mitoosi all mõeldakse raku tuuma jagunemist koos tavaliselt sellega kaasneva tsütoplasma jagunemise e. tsütokineesiga. Mitoos e. M-faas jaotatakse tavaliselt kuueks alafaasiks. 5 esimest moodustavad tuumajagunemise e. mitoosi kitsas mõttes
kinetohoor püüab liikuda poolusele. Liikumist aga veel ei toimu, sest kinetohooride poolt tekitatav jõud tasakaalustatakse vastastikku tänu sellele, et tütarkromatiidid on tsentromeeri abil ühendatud. 4. Anafaas Algab järsku, tütarkromatiidid alustavad liikumist pooluste suunas. Liikumise kiirus on ca 1µm/min. Anafaas kestab tüüpiliselt mõne minuti. 5. Telofaas Lahknevad tütarkromatiidid (kromosoomid) jõuavad poolustele, kinetohoorsed mikrotuubulid kaovad. Tütartuumade ümber moodustub uus tuumaümbris. Kromatiin dekondenseerub, ilmuvad uuesti tuumakesed. 6. Tsütokinees Algab tihti juba anafaasis. Aktiinist ja müosiinist moodustub kontraktiilne struktuur aktiini rõngas, mis paigutub raku keskele käävi teljega risti. See struktuur tekitab jõu, mis on vajalik plasmamebraani sissenöördumiseks. See lõpeb kahe uue tütarraku eraldumisega teineteisest. Interfaas: G1- R S G2 R - G0
poolustele. · tsentrosoomid koosnevad loomsetel rakkudel 2 tsentrioolist ja neid ümbritsevast peritsentriolaarsest materjalist. · tsentrosoomide baasilt toimub tubuliini polümerisatsioon=mikrotorukeste moodustumine. · mikrotorukeste kimbud ehk kääviniidid paiknevad raku kesktasapinna suunas, kuhu liiguvad ka kahekromatiidilised kromosoomid. · profaasi lõppu nimetatakse prometafaasiks. Käävisüsteem: · Kinetohoorsed kääviniidid – kinnituvad kinetohooridele (ala kromosoomide kromatiidide tsentromeeride läheduses) · Kääviniidid, mis kinetohooridele ei kinnitu jagunevad: o pikad kääviniidid - polaarsed ehk mittekinetohoorsed kääviniidid o lühikesed kääviniidid – moodustavad astri ümber tsentrosoomi Metafaas: · selle alguseks on kromosoomid maksimaalselt lühenenud
annaabi.ee 
