Ruumilise võimekusega lapse jaoks on lihtsam omandada informatsiooni pildilisel kujul näidake talle fotosid või jooniseid; laske üles joonistada loodusvaatluste või katsete tulemusi; kasutage selge graafikaga raamatuid, erinevaid kunstiteoseid jms. Muusikaliselt võimeka lapse kütkestamiseks kasutage helisid ja meloodiaid; laske salvestada temaatilisi laule, matemaatikatunnis pange ta näiteks kokku lugema trummilööke või kujundama muusikalisi mustreid instrumendi abil. Kehalis-kinesteetiliselt võimekad lapsed on altid igasugustele liikumismängudele, neile meeldib dramatiseerida stseene ja situatsioone; pallimängus omandavad matemaatikat paremini kui lihtsalt arvude kokkulugemisel; laske mõõta, kui kaugele laps üht või teist uuritavat objekti jaksab vedada jms Naturalisti puhul kasutage õppeaine selgitamisel loodusobjekte või loomade-taimede fotosid ja raamatuid; õuesõppe raames eluslooduse nähtuste jälgimist see on niisuguste laste jaoks eriliselt efektiivne.
õpetamisel oli kõige väiksem (27%). Õpetajate arvates meeldib õpilastele kõige enam kinesteetiline õpistiil (55%), seejärel visuaalne õpistiil (36%) ning viimasena auditiivne 10 õpistiil (9%). Küsimustikust selgus, et ainult 27% õpetajatest on võimalik kasutada kinesteetilist õpistiili, visuaalset õpistiili 33% ning auditiivset 40% õpetajatest. Samuti selgus see, et õpetajad eelistavad õppida ennekõike kinesteetiliselt, siis visuaalselt ja viimasena ka auditiivsel õpiviisil. Õpilaste ankeetküsitlus Õpilaste domineeriv õpistiil 21% Auditiivne Kinesteetiline 48% Visuaalne 31% Joonis 2
Tulemuseks võib olla ka multimodaalne õpieelistus/õpistiil. Sel juhul esineb õpistiilis olulisel määral rohkem kui üks eelnimetatud eelistust, mis tähendab, et õppimisel kombineeritakse erinevaid õpistiile. Näiteks mõni kasutab ühes olukorras üht stiili ja teises teist (nt ühes lugemine- kirjutamine ja teises kinesteetiline stiil). Mõni teine multimodaalse stiiliga õppija aga eelistab koguda infot erinevate õpistiilide kaudu (visuaalselt, auditiivselt, lugedes-kirjutades, kinesteetiliselt), et saada põhjalikum ja parem arusaam õpitavast. Myers-Briggsi isiksusetüübid ja õpistiil Põhineb Carl Jungi psühholoogial ja käsitleb 16 erinevat isiksusetüüpi. Need on kombinatsioonid isiksuseomadustest, mis lähtuvad vastanditest: ekstravertne-introvertne, sensoorne-intuitiivne, mõistuseinimene-tundeinimene, otsustaja-kohaneja. Nende põhjal on võimalik tuvastada ka endale sobivat õpistiili ja samuti sellega seonduvaid nõrkusi. Lähemalt vt McMillan & Weyers (2011: 102-
2005) Inimesed saavad pidevalt teavet meid ümbritsevast maailmast oma erinevate meelte kaudu. Õppimise puhul toimub see eelkõige nägemise, kuulmise ja tunnetusliku meele kaudu. Õpilane peab õpitut nägema, kuulma ja tunnetama kehaga ehk siis praktiliselt läbi tegema. Oma raamatus kirjutab Robert Ficher (1999), et tavaklassis kaks kolmandik õpilastest suudavad informatsiooni vastu võtta kolmel erineval viisil: visuaalselt (nägemise kaudu), auditiivselt (kuulmise kaudu) ja kinesteetiliselt (tegevuse kaudu). Kahele või kolmele õpilasele valmistab nimetatud viisidel õppimine probleeme. Ülejäänud õpilased eelistavad kasutada neist ainult üht õppiviisi: kas visuaalset, auditiivset või kinesteetilist. (Ficher, 1999) Visuaalse õpistiiliga õpilasele meeldib asju näha ja ettekujutada. Auditiivse õpistiili eelistajale meeldib uusi ideid kuulata ja neist rääkida. Kinesteetilise õpistiili pooldajale
Ruumilis- visuaalse võimekusega lapse jaoks on lihtsaim viis omandada informatsiooni pildilisel kujul - näidake talle fotosid või jooniseid, laske tal üles joonistada loodusvaatluse või katsete tulemusi vms. Muusikaliselt võimeka lapse kütkestamiseks kasutage helisid ja meloodiaid, laske tal salvestada temaatilisi laule, matemaatika tegevustes võiks ta kokku lugeda trummilööke või kujundada muusikalisi mustreid instrumendi abil. Kehalis-kinesteetiliselt võimekale meeldib dramatiseerida stseene ja situatsioone, pallimängus omandab ta matemaatikat paremini kui lihtsalt arve kokku lugedes, laske tal mõõta, kui kaugele ta üht või teist uuritavat objekti jaksab vedada. Naturalist – kus võimalik, kasutage ainet selgitades loodusobjekte või loomade, taimede fotosid ja raamatuid. Interpersonaalselt võimeka lapse jaoks on tähendusrikas töö rühmas, igasugused meeskonnamängud ja
märka seda. Ära proovi sealt otsida, mida seal pole. ORGANIC rhythm tekib läbi liikumiste ühendamise üksteisega, loomulikust ettevalmistus- tegevus taastamine põhimõttest. Iga liikumine on järgmisele ettevalmistuseks. Klassikaline pirouet on hea viis seda kogeda -ettevalmistus -pööre ja lõpetus. Igal liikumisel on potensiaal rohkemaks kui üheks orgaaniliseks järgnevuseks. Kunst seisneb liikumise olemuse tunnetamises, tajus ja eheduses. Tuleb õppida kinesteetiliselt tundma ja mõtlema. ARBITRARY (omavaoliline, suvaline, tujukas) rhytms tekivad tavaliselt siis, kui koreograaf püüab luua "uusi" liikumisi ja fraase, eirates ja ignoreerides keha loomulikke rütme. Juhuse -põhimõttel loodud tehnikad arenesid, et tekitada uusi seoseid liikumiste vahel, eirates loomulikku energia voolamist liikumises ja vältida liikumiste etteaimatavat käiku(arenemist). "Juhuse -võimaluse" keha kasutab liikumisi vastandamise (juxtaposition) põhimõttel.
pildilisel kujul – näidake talle fotosid või jooniseid, laske tal üles joonista- da loodusvaatluste või katsete tulemusi, kasutage selge graafikaga raamatuid, kunstiteoseid jne. Muusikaliselt võimeka lapse kütkestamiseks kasutage helisid ja meloodiaid, laske tal salvestada temaatilisi laule, matemaatikatunnis pange ta näiteks kok- ku lugema trummilööke või kujundama muusikalisi mustreid instrumendi abil jne. Kehalis-kinesteetiliselt võimekale meeldib dramatiseerida stseene ja situat- sioone, pallimängus omandab ta matemaatikat paremini kui lihtsalt arve kokku lugedes, laske tal mõõta, kui kaugele ta üht või teist uuritavat objekti jaksab vedada jne. Naturalist – kus võimalik, kasutage õppeainet selgitades loodusobjekte või loomade-taimede fotosid ja raamatuid; niisuguste laste puhul on eriliselt efek- tiivne eluslooduse nähtuste jälgimine õuesõppe raames.
• mudeldada sobilikku sõbrahäält sellest loobuda, kui positiivne rühmakäitumine on üldistunud ja sisseharjunud. sõbrahääl • harjutada sõbrahäält koos lapsega (nelja silma all) • Eriti lärmakate ja kinesteetiliselt jõuliste klassidega olen ma kasutanud punktisüsteemi, kus õpetaja annab õpilastele (kui rühmale) punkte, kui nad on suutnud oma sõbrahääle • anda lapsele meeldetuletav kava (väike kaart, millel on
annaabi.ee 
