Meeli Kõiva Marion Soomre Klass: 10. B. Kuupäev: 16.04.2009. Elulugu Meeli Kõiva ( sündinud 14. jaanuaril 1960 Tartus) on Eestis sündinud kunstnik. Töötab ja elab viimased 15 aastat Soomes, Belgias, USA-s. Loonud innovatiivseid klaas- ja valgusskulptuure, multimeediainstallatsioone, kineetilisi skulptuure, animatsioone, mini-ja monumentaalvitraaze, akvarelle, akrüülmaale. Tema monumentaalvitraaze iseloomustab isikupärane käekiri, mis on toonud tunnustust nii Euroopas kui ka USA-s. Meeli Kõiva on rahvusvahelise tunnustuse pälvinud valguse- ja klaasialaste uuendustega kunstis. Ta on tuntud just visionäärina arhitektuurse monumentaalkunsti vallas. Ta on eksperimenteerinud ja loonud innovaatilistes, unikaalsetes tehnoloogiates mini- ja monumentaalskulptuure.
kvantmehaanika eelkäijad. James Clerk Maxwelli tuntakse ka esimese püsiva värvifoto tegemise poolest, kui ta lasi Thomas Suttonil pildistada tartanilinti kolm korda sinise, punase ja rohelise lindiga. Pärast pani ta kõik kolm pilti kokku, saades värvipildi. Seda süsteemi kasutatakse tänapäeval ka enamus televiisoritel (RGB süsteem). Selle avastuse eest anti talle Rumfordi medaljon. Koos Ludwig Eduart Boltzmanniga tegi Maxwell ka läbimurdeid termodünaamika vallas, jagades kineetilisi selgitusi gaaside käitumise kohta. Ta uskus, et molekulid liiguvad gaasides ja nende osakeste kiirus on varieeriv. Kasutates tema matemaatilisi oskusi, ta lõi statistilise mudeli, mis toetaks ta ideid ja mida tuntakse tänapäeval Maxwell-Boltzmanni jaotusena. Väga võimalik, et kui Maxwell ei oleks nii vara ära surnud, oleks ta teinud veelgi suurejoonelisemaid avastusi füüsikas. Teda on peetud üheks kõige mõjukamaks
kahaeb. Teatud reageeriva aine konts. juures lisamine kiirust enam ei muuda. See on lähedane nn. väärtusele. Michaelis-Menteni konstant kontsentratsioon, mille juures reaktsiooni kiirus on pool maksimumist Michaelis-Menteni võrrand Lineweaver-Burke-i võrrand Kasutatakse, sest selliselt tulevad sirged, mille tõusude kaudu saab erinevaid kineetilisi suurusi kergemini leida. 8
Tema maalid meenutavad horisontaalsetest ja vertikaalsetest joontest ja pinnaribadest koosenvaid konstruktsioone. Iseloomulikud on valged, kollased, sinised, mustad, hallid ja punased toonid. Ta ise peab oma loomingut objektiivsete seaduspärasuste kehastuseks. 7. Victor Vasarely op-kunsti kuulsaim esindaja, ungarlane. Ta ei tahtnud luua kunstiteoseid, mis oleksid unikaalsed luksusesemed, vaid mida saaks paljundada ja rahva sekka viia. Ta tegi graafikat, kineetilisi kompositsioone ning värvilisi variatsioone geomeetrilistest kujunditest. 8. Alvar Aalto oli soome arhitekt ning mööbli ja klaasnõude disainer. Teda peetakse üheks väljapaistvamaks arhitektiks, tegeles ka maalikunstiga. Ta on projekteerinud erinevaid hooneid ja maju. Talle oli omane tundlik puidukasutus, loobus Euroopa funktsionalismist. Orgaanilise funktsionalismi looja Soomes. 9. Claes Oldenburg rootsi päritolu on USA skulptor. Tüüpiliselt väga suured
V. Kandinsky ja P. Klee 7. Millest tuletasid vene revolutsiooniga liitunud kunstnikud nimetuse ,,konstruktivism"? Venamaal koos revolutsiooniga tekkis soov luua uut elukeskkonda ja seda konstrueerida. 8. Kuidas eelistasid nad näidata kunsti rahvale? Miitingute kujunduses, trükiplakatitel, konstruktivitlikes monumentides. 9. Millega tegelesid vennad Pevsner ja Gabo? Arendasid kontruktivismi teooriat ja lõid tehnitsistlikke, osalt kineetilisi objekte. 10. Nimeta kaks hollandi kunstnikku, kes kuulusid rühmitusse ,,De Stijl". P. Mondrian, Theo van Doesburg 11. Milline sõna on aluseks mõistele ,,purism"? Mida taotlesid prantsuse kunstnikud-puristid? PUR- puhas. Eesmärgiks oli kunst, kus valitseb range geomeetriline kord japole kohta tunnete väljendamisele 12. Millise nime all sai maailmakuulsaks Édouard Jeanneret? LE CORBUSIER` 90 Walter Gropius. ,,Bauhasi" hoone Dessaus. 1925-26 91 Vladimir Tatlin
1)kas ärritaja on retseptoritega vahetus kontaktis või mitte: a)kontaktne ja taktiilne retseptsioon (kompimine, maitsmine, puudutus) b)deistantne retseptsioon (nägemine, kuulmine, haistmine) 2) Retseptorite paiknemiskoha ja suunatuse alusel: a)ekstereptsoptiivne aisting - retseptorid keha pinnal b)interetsoptiivne aisting - retseptorid ksiseorganeis ja näärmeis c)propriotseptiivne aisting - retseptorid lihastes ja kõõlustes ning vahendavad kineetilisi ja statilisi aistinguid Aistingute piirid modaalsuse järgi: · nägemine minimaalselt 3 valgukvanti · kuulmine 18 20000 Hz · Tundmine( taktiilne) minimaal varieerub, max pole · Maitsmine varieerub · Haistmine varieerub Aistingu absoluutsed läved - Aistingu absoluutsed läved on ärritaja minimaalsed ja maksimaalsed mõjusfäärid mis kutsuvad veel esile adekvaatse aistingu. Absoluutne tundlikkus ja läve kõrgus on pöördvõrdelised.
Vabanemiskiiruse kõver Näitab aja ja toimeaine vabanemiskiiruse suhet. Saab välja arvutada, mis järku või tüüpi on vabanemiskineetika. See on vajalik selleks, et in vitro katsete põhjal saada ettekujutust toimeaine vabanemismehhanismidest organismi imiteerivates tingimustes. Vabanemine võib toimuda kas ainult diffusiooni või diffusiooni ja erosiooni tagajärjel. Ka diffusiooniprotsess võib olla erinev, näiteks toimuda ainult raviaine pinnalt. 5. Milliseid kineetilisi mudeleid järgides toimub toimeaine vabanemine ravimvormidest? 0-järu vabanemiskineetika toimeaine vabanemine toimub küllastatud lahusest läbi teatud membraani (näiteks kapsel) I-järku vabanemiskineetika toimeaine vabanemine ravimvormist toimub Ficki difusiooniseaduse järgi. Enamikest ravimvormidest toimub raviaine vabanemine I järku kineetika järgi
Nii võib täiesti juhtuda, et inimene loobub käeulatuses olevast naudingust selleks, et selle ebameeldivaid tagajärgi vältida, või vastupidi, talub valu, kui ta võib tänu sellele arvestada pikemaajalise nauditava eluga. Et niisugust hedonistlikku kalkulatsiooni teostada on ilmselt vaja omada täpset ettekujutust sellest, milles seisnevad kannatus ja nauding ning kuidas neid nende suuruse alusel võrrelda. Epikurose järgi tuleb nimelt eristada kahte erinevat naudingu liiki: n.n. kineetilisi (liikumisega seotuid) ja “staatilisi”, mis käivad kaasas seisundite, mitte protsessidega. Esimesse rühma arvab Epikuros meeldivad kehalised protsessid nagu söömine ja joomine või tegevused nagu jalutamine ja vestlemine. Teise rühma moodustavad aga sedalaadi naudingud nagu söönud- olek peale pidusööki või kergendustunne peale ohu möödumist. Epikurose õpetusele spetsiifiline seisukoht on aga staatiliste naudingute identifitseerimine kannatuste puudumise
7. Millest tuletasid vene revolutsiooniga liitunud kunstnikud nimetuse ,,konstruktivism"? Nende hulgas levis veendumus, et kunst ei pea elu kujutama, vaid looma uusi vorme ja ehitama(konstrueerima) uut elukeskkonda. 8. Kuidas eelistasid nad näidata kunsti rahvale? Nende arvates ei tohtinud kunstiteos olla olla üksik näituseese, vaid pidi aktiivselt osalema esemete tootmises. 9. Millega tegelesid vennad Pevsner ja Gabo? Nad arendasid konstruktsionismi teooriat ja lõid osalt kineetilisi skulptuure. 10. Nimeta kaks hollandi kunstnikku, kes kuulusid rühmitusse ,,De Stijl". T. van Doesburg ja G. T. Rietveld 11. Milline sõna on aluseks mõistele ,,purism"? Mida taotlesid prantsuse kunstnikud- puristid? Purism-puhas. Nad kiitsid kubismi, kuid tahtsid seda puhastada juhuslikkusest ja subjektiivsusest. Nende eesmärgiks oli kunst, kus valitseb range geomeetriline kord ja pole kohta tunnete väljendamisele. 12
7.Millest tuletasid vene revolutsiooniga liitunud kunstnikud nimetuse „konstruktivism“? Nende hulgas levis veendumus, et kunst ei pea elu kujutama, vaid looma uusi vorme ja ehitama (konstrueerima) uut elukeskkonda. 8.Kuidas eelistasid nad näidata kunsti rahvale? Nende arvates ei tohtinud kunstiteos olla olla üksik näituseese, vaid pidi aktiivselt osalema esemete tootmises. 9.Millega tegelesid vennad Pevsner ja Gabo? Nad arendasid konstruktsionismi teooriat ja lõid osalt kineetilisi skulptuure. 10.Nim. Kaks hollandi kunstnikku, kes kuulusid rühmitusse „De Stijl“. T. van Doesburg ja G. T. Rietveld 11.Milline sõna on aluseks mõistele „purism“? Mida taotlesid prantsuse kunstnikud-puristid? Purism-puhas. Nad kiitsid kubismi, kuid tahtsid seda puhastada juhuslikkusest ja subjektiivsusest. Nende eesmärgiks oli kunst, kus valitseb range geomeetriline kord ja pole kohta tunnete väljendamisele. 12.Millise nime all sai maailmakuulsaks Edouard Jeanneret? Le Corbusier
Pöörduva inhibeerimise korral inhibiitor ensüümiga kovalentseid sidemeid ei moodusta, seetõttu on inhibiitori-ensüümi kompleks ka suhteliselt hõlpsasti dissotsieeruv ning ensüümi aktiivsus taastav. Spetsiifilised inhibiitorid kutsuvad reeglina esile pöörduva inhibeerimise ning see omab füsioloogilistes tingimustes võrreldes pöördumatu inhibeerimisega oluliselt suuremat tähtsust. Sõltuvalt sellest, kuidas inhobiitor mõjutab ensüümireaktsiooni kineetilisi parameetreid, eristatakse konkureerivaid ja mittekonkureerivaid inhibiitoreid. Konkureerivad inhibiitorid on oma keemiliselt struktuurilt ensüümi substraadile väga sarnased, mistõttu nad võivad hõlpsasti seonduda ensüümi aktiivtsentriga. Aktiivtsenter, mis on hõivatud konkureeriva inhibiitori poolt ei saa mõistagi enam siduda substraati ega katalüüsida viimase muundumist. Seega: konkureerivad inhibiitorid konkureeriva substraadiga aktiivtsentrite pärast ensüümi molekulides.
mikrokosme. Saadud andmete phjal ritatakse kirjeldada biodegradatsiooni dnaamikat ja selle seost keskkonnateguritega. Biodegradatsiooni kineetika ja kiirus: orgaanilist hendite lagundamine kineetika on tavaliselt mratud laboris optimaalsetes tingimustes. Neid tulemusi kasutatakse mudelites, kuid in situ tingimustes on protsessidel hoopis teine kiirus. Biodegratsiooni kineetikat kirjeldavad mudelid phinevad substraadi kontsentratsioonil ja biomassil. Sellest tulenevalt on defineeritud kolme tpi kineetilisi mudeleid. Kui substraat on tielikult kttesaadav, siis sltub degradatsioon ainult mikroobide aktiivsusest (0-jrku kineetika). Kui biodegradatsiooni kiirus on proportsionaalne substraadi kontsentratsiooniga, siis on tegemist esimest jrgu kineetilise mudeliga (v=k[S]). Teist jrku mudelis, kus esimest jrku kineetika on seotud populatsiooni arvukusega, on kige realistlikum. Arvestada tuleb ka seda, et mikroobidele on kttesaadav ainult vees lahustunud osa orgaanilisest
Tagatipuks läks ka vana Vene traktor rikki. Ettevõtlusel oli sellega lõpp. Uue aja ehk iseseisvuse saabudes hakati rääkima, et muutustega tuleb kaasa minna ja käsitööd teha. Leopold A. Raps pidas seda esialgu linnameeste tühjaks jutuks, aga hakkas siis asjaga tegelema. Ta nägi igas materjalis erinevaid fantastilisi väljundeid. Vormidega mängimine pakkus Leopoldile suurt rõõmu. Kõik muu lakkas tema jaoks olemast. Korter ja kuur said peagi täis erinevaid kineetilisi kompositsioone ja veidra kujuga tarbeasju, aga nendel polnud müügiedu. Leopoldil ei jätkunud raha tütre koolitamisekski. Ka Heldur Nurkliku ettevõtmine ebaõnnestus. Talle tagastati isatalu, mis oli endine popsikoht. Poja kirjanduslugemikku lehitsedes tuli talle originaalne äriplaani idee. Ta otsustas, et don Quijote kolib koos Rosinante ja tuuleveskiga Haralasse. Idee järgi pidi rikas välisturist riietuma keskaegsesse turvisesse,
Aine siseenergiaks nimetatakse selle aine kõigi molekulide kineetiliste ja potentsiaalsete energiate summat selle ainekogumi masskeskme suhtes. Kineetilised energiad on tingitud molekulide liikumisest aine masskeskme suhtes, potentsiaalsed energiad molekulide vastasmõjudest. Ideaalses gaas teoorias ei arvestata molekulidevahelisi jõude, järelikult võetakse ka molekulide vastasmõjust tingitud potentsiaalne energia võrdseks nulliga ja käsitletakse ainult molekulide kineetilisi energiaid. Ideaalse gaasi siseenergia võrdub kõigi gaasimolekulide kineetiliste energiate summaga niisuguses taustsüsteemis, mille suhtes uuritav gaasikogus kui tervik on paigal. 4 E sis Nekin N eku lg e pöörd evõnk . Selles valemis eku lg tähistab ühe gaasimolekuli keskmist kulgliikumise energiat, e pöörd ühe
annaabi.ee 
