elamust mehaanilise liikumise ja valgusefektidega, vahel ka helidega. Erinevad võtted: nt teos hõljub, kasutatakse elektrimootorit, elektrimagnetit. Tähtsamad esindajad: Alexander Calder Nicolas Schöffer Richard Lippold Pol Bury Frank Malina Alexander Calder Nicolas Scöffer Richard Lippold Pol Bury Küsimused 1. Mida tähendab abstraktsionism? 2. Abstraktsionismi esindaja? 3. Millised on minimalismi objektid? 4. Vahend, mida kasutatakse kineetilises kunstis? Vastused 1.Esemetu 2.EllsworthKelly 3.Kolmemõõtmelised 4.Elektrimootor Kasutatud kirjandus ,, 20.sajandi kunst" Ants Juske, Jaak Kangilaski, Reet Varblane ,,Kunsti- kultuuri ajalugu 12.klassile" Jaak Kangilaski ,,Kunstiraamat noortele" Tiiu Viirand ,,Kunstilugu koolidele" Lauri Leesi http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/mo
reaktsioonil toimuda teistsuguse mehhanismiga, mille aktivatsioonienergia on madalam. * Rõhk: Gaasilise reaktsiooni korral suurendab rõhu tõstmine põrgete arvu reageerivate ainete vahel, mille tulemusel reaktsioon kiireneb. *Katalüsaator on aine, mis kiirendab keemilist reaktsiooni, kuid mida ei kulu reaktsiooni käigus. https://www.youtube.com/watch?v=26vi8qL0EYg *Põlevkivi teke võttis aega miljoneid aastaid *Kineetilises võrrandis reaktsiooni kiirus ei sõltu produktide kogusest ja nende kontsentratsioonist, kuna reaktsiooni kiirust määratletakse ainult reagentide molekulide põrkumisel. *https://www.youtube.com/watch?v=EBeYwfmVQ v0 *Huvitavad faktid *http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel1 31_126.html *http://et.wikipedia.org/wiki/Reaktsiooni_kiirus *http://www.kl.ttu.ee/atrik/ope/yki0020p/labor 03.pdf *http://miksike.ee/docs/elehed/9klass/sysinik/9 -2-16-1.htm
pildipinnal ruumilisuse või liikumise tunnet, siis kineetikud loovad teoseid, mis on reaalses liikumises. Kineetilise kunsti tunnused Kasutatakse mitmesuguseid uusi materjale nagu nt. pleksiklaasi, metalli, neoonlampe, mootoreid jm. ning luuakse nende abil esteetilist elamust pakkuv teos. Kineetilise kunsti kunstnikud võivad kasutada väikest või hiiglaslikku formaati, vastavalt teose eesmärgile ja materjalile. Kineetilises kunstis võivad teos ja/või vaataja liikuda. Tuntumad kineetilise kunstivoolu esindajad Aleksander Calder "Mobile" “Punane Mobile” Happening On tegevuskunsti liik, milles kunstnik loob sündmuse, etenduse, milles tihti osaleb publik. Teatrietendusest eristab häppeningu tavaliselt süžee puudumine, mingid sündmused kunstniku juhtimisel lihtsalt juhtuvad,
Heterogeensetes reaktsioonides, milles üheks reageerivaks aineks on tahke aine, sõltub reaktsiooni kiirus ainult gaasilises või vedelas faasis olevate ainete kontsentratsioonist, sest tahke aine kontsentratsioon on konstantne ega mõjuta reaktsiooni kiirust. Reaktsiooni molekulaarsuseks nimetatakse reaktsiooni elementaaraktis osalevate osakeste arvu. Tuntakse mono-, bi- ja trimolekulaarseid reaktsioone. Reageeriva aine kontsentratsiooni astmenäitajat reaktsiooni kineetilises võrrandis nimetatakse reaktsiooni järguks antud aine järgi. Liites kokku reaktsiooni järgud kõigi reageerivate ainete järgi, saadakse reaktsiooni üldine järk. Seega on reaktsiooni järk suurus, mis võrdub reageerivate ainete kontsentratsioonide astmenäitajate summaga reaktsiooni kineetilises võrrandis. Kui üks reageeriv aine on tugevas liias (näiteks H2O TÜ Füüsikalise keemia instituut 1
kokkupõrgete tõenäosust ning koos sellega reaktsioonikiirust. ➢ Homogeensed reaktsioonid: reageerivate ainete iseloom, temperatuur, reageerivate ainete kontsentratsioon, katalüsaatorid. ➢ Heterogeensed reaktsioonid: kõik tegurid samad, mis homogeenstel reaktsioonidel, kokkupuutepinna suurus, tahkiste struktuur (poorsus jm) 80. Reaktsiooni mehhanism (molekulaarsus). 81. Reaktsiooni järk. Keemilises kineetikas on üldine reaktsiooni järk kineetilises võrrandis olevate ainete kontsentratsioonide astendajate summa. Reaktsiooni järk kindla aine suhtes on selle aine kontsentratsiooni astendaja. Reaktsiooni järk on tähtis liige kineetilises võrrandis, seega tal on määrav roll reaktsiooni kiiruste uurimisel ja määramisel. 82. Katalüüs ja katalüsaator. Toime selgitus. Näide. 83. Redoksreaktsioonide mõiste. Reaktsioone võib liigitada oksüdatsiooniastme muutuseta ja muutusega kulgevateks reaktsioonideks
Toimub faasisiire, milles tahkis muutub vedelikuks. · Kui vedelik kuumutada piisavalt korge temperatuurini, tekivad kogu vedelikus aurumullid (keemine) ja vedelik muutub gaasiks (aurustumine). 14. Mis on keemilise reaktsiooni järk? Milline on reaktsiooni kiirus 0.-ndat ja 1.-st järku reaktsioonides (graafikute abil)? Mis on iseloomulik 2. järku reaktsioonidele (võrdlus 1. Järku reaktsiooniga)? · Reageeriva aine kontsentratsiooni astmenaitajat reaktsiooni kineetilises vorrandis nimetatakse reaktsiooni järguks antud aine järgi. · Liites kokku reaktsiooni jargud koigi reageerivate ainete jargi, saadakse reaktsiooni üldine järk. · Seega on reaktsiooni järk suurus, mis vordub reageerivate ainete kontsentratsioonide astmenaitajate summaga reaktsiooni kineetilises vorrandis. 0-ndat järku : Nulljarku reaktsiooni korral avaldub reaktsiooni kiirus kui v = k, s.t kiirus ei soltu reagentide kontsentratsioonidest. 1
Heterogeensetes reaktsioonides, milles üheks reageerivaks aineks on tahke aine, sõltub reaktsiooni kiirus ainult gaasilises või vedelas faasis olevate ainete kontsentratsioonist, sest tahke aine kontsentratsioon on konstantne ega mõjuta reaktsiooni kiirust. Reaktsiooni molekulaarsuseks nimetatakse reaktsiooni elementaaraktis osalevate osakeste arvu. Tuntakse mono-, bi- ja trimolekulaarseid reaktsioone. Reageeriva aine kontsentratsiooni astmenäitajat reaktsiooni kineetilises võrrandis nimetatakse reaktsiooni järguks antud aine järgi. Liites kokku reaktsiooni järgud kõigi reageerivate ainete järgi, saadakse reaktsiooni üldine järk. Seega on reaktsiooni järk suurus, mis võrdub reageerivate ainete kontsentratsioonide astmenäitajate summaga reaktsiooni kineetilises võrrandis. Kui üks reageeriv aine on tugevas liias (näiteks H 2 O hüdrolüüsireaktsioonide korral lahjades vesilahustes), siis tema
kiirus= v = -D[A]/ D t = D [B]/ D t üldisemalt, v = -d[A]/dt = d[B]/dt Kiiruskonstant on tegur, mis muudab valemi täpseks võrrandiks kiirus = k[A]. Kiirus- konstandi ühikud peavad olema sellised, et kiirus oleks väljendatud sobivates ühikutes - antud juhul on konstandi dimensiooniks aeg-1. Rekatsiooni järk: A+B C+D. Reaktsiooni järk on number, mis näitab kontsentratsiooni väljendavate liikmete hulka kineetilises võrrandis Esimest järku reaktsioon: rate = k[A] Kiiruskonstandi dimensiooniks on aeg-1 - ühikuks on s-1 Teist järku reaktsioon: rate = k[A][B] rate = k[A]2 Kiiruskonstandi dimensiooniks on kontsentratsioon-1· aeg-1 - M-1 s-1 Null-järku reaktsioon: rate = k Kiirus on sõltumatu reagentide kontsentratsioonist ja kiiruskonstandi dimensioon langeb kokku kiiruse dimensiooniga kontsentratsioon·aeg-1 - Ms-1
o. kunstiga, mis püüab kõige napimate vahenditega teoseid luua. Eelistati maalidele kolmemõõtmelisi ülilihtsa vormiga objekte. Neid eksponeeriti sageli süsteemina ja/või ruumilist konteksti arvestades. Tihti olid sellised teosed ajutised, kindla ruumiga seotud sisseseaded. Paljudele uue põlvkonna kunstnikele aga ei meeldinud abstraktse ja minimalistliku kunsti endassesulgumine, ümbritseva maailma unustamine ja liigne elitaarsus. Võimalust kunsti elule lähendada nähti op-kunstis ja kineetilises kunstis. Op-kunsti eesmärgiks on tajumiskogemuse rikastamine ootamatuid aistinguid tekitavate teostega. Nende loomine on plaanipärane ja süsteemne ning lähedane inseneriloomingule. Kineetiline kunst sai alguse ,,Bauhausis''. Põhimõte on liikuva valguse ühendamine skulptuuiga ja ka vaatajal on võimalus aktiivselt sekkuda teose funktsioneerimisse. Kineetilise kunsti teosed esitavad reaalset liikumist, mille allikas on näiteks elektrimootor või magnet
kui aA+bB dD. Tasakaaluolekus on otse- ja pöördsuunalise reaktsiooni kiirused võrdsed ja lähteainete ja produktide kontsentratsioonid on ajas jäävad). 43. Reaktsiooni järk. Reaktsiooni järk on suurus, mis arvuliselt võrdub kontsentratsioonide astmenäitajate summaga reaktsiooni kiiruse võrrandis. Reaktsiooni järk defineeritakse ka iga reaktsioonis osaleva aine jaoks eraldi kui tema kontsentratsiooni astmenäitaja. Reaktsiooni järk on tähtis liige kineetilises võrrandis, seega tal on määrav roll reaktsiooni kiiruste uurimisel ja määramisel. Reaktsiooni järku määratakse alati reaktsiooni lähteainete kontsentratsioonide järgi. Reaktsiooni järk ei ole seotud reaktsiooni lähteainete stöhhiomeetriliste koefisiendiga reaktsiooni tasakaalustatud võrrandis. Kineetilise võrrandi üldine kuju on v=[A]a[B]b... kus v on reaktsiooni kiirus, [A] ja [B] on ainete kontsentratsioonid ning k on reaktsiooni kiiruskonstant
(valgus hajub osakestelt, mille suurus samas suurusjärgus lainepikkusega). 124. Miks pole võimalik näha elevandi difraktsiooni: lainepikkus, mis de Broglie järgi olema peaks, jääb kvantmehaanikast tuntud piirmõõtmetest väiksemaks ning ei ole jälgitav. 125. Miks gaas kokku surudes kuumeneb ja miks paisudes jahtub? Sest osakestele antakse kokku surudes energiat juurde, mis väljendub nende suuremas kineetilises energias e t* tõusus. Paisudes jahtub, sest süsteem tebe tööd ja osa tehtud tööst hajub soojusena, mis välj. T* languses. 126. Isel liikumist toodud trajektoori järgi: liikumine on ebaühtlane- lähtekoordinaatidest 5M kauguselt alustades liigub keha enam-vähem ühtlaselt, kuni hakkab aeglustuma seiskumiseni ~22m juures. Jätkab ngeatiivset kiirendust liikudes tagasisuunas, siis hakkab uuesti positiivses suunas kiirendama kuni seiskumiseni
vaagna vertikaalset liikumist (vertical shift), säilitades nõnda energiat. Et teostada kõnni ajal nimetatud funktsioone, töötab m. triceps surae ekstsentriliselt ja kontsentriliselt. Jalg (foot) ja hüppeliiges. Labajalg ja hüppeliiges mängivad kõnnil peamist rolli- nad võimaldavad tänu mitmetele liigestele jalal sobituda põrandaga. Labajala liigesed ning hüppeliiges töötavad normaalse kõnni ajal teineteisest sõltuvalt. Kui kand puudutab põrandat, on alajäse suletud kineetilises ahelas ning kõik liigutused ja koormuspinged absorbeeruvad alajäsemesse. Kõnni ajal peab jälgima hüppeliige plantaarfleksiooni vahetult kannalöögi (initial contact) faasis. Plantaarfleksiooni vähenemine (nt. tibiaalnärvi neuropaatia korral) põhjustab ebastabiilsust keharaskuse kandmisel jala eesmisele osale, suuremat hüppeliigese dorsaalfleksiooni ning suuremat põlve fleksiooni. Lisaks väheneb vigastatud jala toeperioodi kestvus ning vastasjala sammupikkus
annaabi.ee 
