Maakohtud (mis arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalasju ühes või mitmes kohtumajas.), halduskohtud (mis arutavad esimese astme kohtuna haldusasju). Haldusasjad puudutavad avalik-õiguslike vaidluste lahendamist, millest olulisemad on isikute kaebused avaliku võimu vastu. Halduskohtusse saab kaevata täitevvõimu haldusaktide ja toimingute peale ning muu HKMS-s sätestatu peale. Tsiviilasjad on peamiselt vaidlused isikute vahel tsiviilõiguse valdkonnas, nt isik pöördub maakohtusse kindlustuselt õiglase kahjuhüvitise väljamõistmiseks. Kriminaal- ja väärteoasjad puudutavad süütegudega seonduvat Riigikohus vaatab nii kriminaal-, tsiviil- kui haldusasju läbi vastavas vähemalt kolmeliikmelises kohtukoosseisus (kolleegiumid). Riigikohtu üldkogu (kuuluvad kõik riigikohtunikud): 1). vaatab läbi kohtulahendeid; 2). teeb Vabariigi Presidendile ettepaneku kohtuniku ametisse nimetamiseks ja kohtuniku ametist vabastamiseks jms.
- Mootorsõidukimaks - Loomapidaminemaks - Lõbustusmaks - Parkimistasu Riiklikud maksud Eestis: 1) Tulumaks - Residendist füüsilised isikud maksavad tulumaksu kogu oma tulult, olenemata selle teenimise riigist. Maksumäär on 20%. - Maksuvaba tulu 2017.aastal on 2170€ aastas ehk 180€ kuus. 2) Kogumispensioni maks - Maksumäär on 2% maksustavatelt tasudelt. 3) Töötuskindlustusmakse - 2017.aasta maksumäärad on kindlustuselt 1,6% ja tööandjale 0,8%. 4) Sotsiaalmaks - Sotsiaalmaksu maksab tööandja ja see on SIHTOTSTARBELINE MAKS. - Sotsiaalmaku määr on 33% (20% pensioniteks, 13% tervishoiule) 5) Käibemaks - Standardmääraks Eestis on 20% kauba või teenuse maksustatavast väärtusest. - Käibemaksumäär on 9% (riiklikud ettenähtud ravimid, õpikud ja töövihikud, perioodilised väljaanded, majutus ja majutus koos hommikusöögiga) - 0% eksporditaval kaubal
vastavalt tööohutuse raskusastmele ettevõttes. Sellele on lisaks veel pankroti kindlustuse maks, mida maksab tööandja töötajate palga fondi summalt 0,12 %. Väikeettevõtted (kuni 30 töötajat) peavad lisaks tegema haigekassa kindlustuse nr 1 töötajate jaoks, kes jäävad haigeks (kuni 6 nädalat maksab tööandja haigusraha 100% palgast edasi) ja seda on väikeettevõtetel võimalik tagasi küsida sellelt kindlustuselt. Seda kindlustust arvestatakse peamiselt pensionimaksu summalt ja oleneb jälle erinevalt raviasutusest 1,3-4,2%. Tööandjale tagastatakse jällegi 50-80% sellest makstud summast. Kõikidele ettevõtetele on lisaks haigekassa kindlustus nr 2. Seda arvestatakse töötajate palga summalt 0,37-0,79% ja see katab summad naistele 6 nädalat enne sünnitust ja 8 6 nädalat peale sünnitust makstavate rahade kompensatsiooni. 100% saab tööandja
mahaarvamised, nagu näiteks maksuvaba tulu, elatis, eluasemelaenu intressid, koolituskulud jm. Kuni 2006. aastani arvestati residentidest füüsiliste isikute 26%, aastal 2006 24%, 2007. aastal 22% ja 2008. aastal 21%.[1] Käibemaks - Käibemaksumäär oli Eestis kuni 1. mai 2010 aastani üldiselt 18% maksustatavalt väärtuselt, 5% õppevahenditelt, matuseteenustelt, etendustelt ja kontsertidelt ja 0% mõnedelt tervishoiuteenustelt, hariduselt, kindlustuselt jne.[2] Alates 1. mai 2010 kehtestati uueks käibemaksumääraks 20 protsenti[3] Sotsiaalmaks - Sotsiaalmaksu maksab tööandja töötajale rahas makstud palgalt ja muudelt tasudelt, füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlusest saadud tulult. Sotsiaalmaksu määr on 33 protsenti maksustatavalt summalt ja töötuskindlustushüvitiselt on 13 protsenti maksustatavalt summalt. [5] Töötuskindlustusmaks - Töötuskindlustusmaksu makstakse töötajale välja makstavalt palgalt ja seda
olulisemad on isikute kaebused avaliku võimu vastu. Halduskohtusse saab kaevata täitevvõimu haldusaktide ja toimingute peale ning muu HKMS-s sätestatu peale (HKMS § 4). Nt Isik pöördub kaebusega halduskohtusse minister X käskkirja seadusevastaseks tunnistamiseks, kuna leiab, et X minister vabastas ta avalikust teenistusest seadusliku aluseta jne. Tsiviilasjad on peamiselt vaidlused isikute vahel tsiviilõiguse valdkonnas, nt isik pöördub maakohtusse kindlustuselt õiglase kahjuhüvitise väljamõistmiseks. Kriminaal- ja väärteoasjad puudutavad süütegudega seonduvat, nt üks isik põhjustab ettevaatamatuse tõttu teise isiku surma kriminaalasi, kohus otsustab isiku süütuse üle, süüdioleku korral määrab õiglase karistuse. Eesti kohtusüsteem Maakohtute tsiviilasju arutab kohtunik ainuisikuliselt. Maakohtutes, kui arutamisel on esimese astme kuritegu, osalevad õigusemõistmisel rahvakohtunikud eesistuja ja kaks
Hüvitise ulatuse määramisel võetakse arvesse kasu, mida põhiõiguste või -vabaduste piiramine avaliku võimu kandjale või avalikele huvidele kaasa tõi, piiramise raskust, kahju tekkimise ettenägematust ja muid olulisi asjaolusid (lg 3). Hüvitist ei saa nõuda ulatuses, milles põhiõiguste piiramise põhjustas isik ise või see toimus tema huvides, isiku eriline kohtlemine on ette nähtud seadusega, isikul on hüvitist võimalik saada mujalt, sealhulgas kindlustuselt, hüvitise maksmise küsimus on reguleeritud muude seadustega (lg 2). Kriminaalmenetlusega tekitatud kahju: SKHS § 5 sätestab õiguspärase kriminaalmenetluse käigus tekitatud kahju hüvitamise eeldused. Erinevalt RVastS §-st 16 on SKHS §-s 5 ammendavalt loetletud juhtumid, mille korral on isikul õigus kahju hüvitamist nõuda. SKHS § 5 ei nõua, et kahju hüvitamise eeldustena oleks täidetud nõue, et tekkinud on varaline kahju, mis on põhjuslikus seoses põhiõigusi
Datskovski märkis, et praegu peab tööandja kindlustuse pealt makse maksma ja see võib tähendada, et tööandjal on odavam maksta otse, mitte kindlustuse abil. Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna juhataja Lemmi Oro selgitas, et kehtiva seadusandlusega polegi sellist olukorda täpselt määratletud, kuid kui tööandja kindlustaks ära enda, mitte oma töötajad, ja maksaks siis kindlustusjuhtumi ehk töötaja haigestumise korral talle kindlustuselt saadud rahast haigushüvitist, siis tõenäoliselt oleks see maksustatud tulumaksuga, aga mitte sotsmaksuga. See, mis toimub tööandja ja kindlustuse vahel, ei ole ka praegu Oro sõnul maksustatud, kuid n-ö teist otsa, mis on tööandja ja töötaja vahel, peab veel otsustama. Mis puudutab iseenda kindlustamist haigeksjäämise vastu, siis Datskovski sõnul pakutakse praegu enda terviseriskide kindlustamist rohkem õnnetusjuhtumi suhtes kui üldpõhjustel. «Vabatahtlik
asjaajaja nõuda soodustatult kahju hüvitamist, mis tal tekkis õigustatud KAA-ga seoses? § 1025. Eeldused: esiteks peab asjaajaja olema tegutsenud soodustatut vahetult ähvardanud ohu tõrjumise eesmärgil. Teiseks kahju peab olema tekkinud ohu tõrjumisele või ohule iseloomuliku riski realiseerumise tulemusena. Kolmandaks asjaajaja ei saa nõuda sama kahju hüvitamist kolmandalt isikult, nt tööandjalt või kindlustuselt. Mis on oluline oht? Selleks pole olukord, kus soodustatu üks ese on hävimise ohus. Millal on tegemist ohule iseloomuliku riski realiseerimisega? Kui A tassib B põlevast majast asju välja ja saab selle käigus põletada, siis on ohule iseloomulik oht. Kui A-d hammustab selle käigus B koer, siis ei ole siin tegu ohu iseloomuliku realiseerumisega. 45. Mis asjaolusid tuleb arvestada soodustatu poolt asjaajajale kahju hüvitamisel hüvitise suuruse arvestamise juures VÕS § 1025 järgi
avaliku võimu vastu. Halduskohtusse saab kaevata täitevvõimu haldusaktide ja toimingute peale ning muu HKMS-s sätestatu peale . Nt Isik pöördub kaebusega halduskohtusse minister X käskkirja seadusevastaseks tunnistamiseks, kuna leiab, et X minister vabastas ta avalikust teenistusest seadusliku aluseta jne. Tsiviilasjad on peamiselt vaidlused isikute vahel tsiviilõiguse valdkonnas, nt isik pöördub maakohtusse kindlustuselt õiglase kahjuhüvitise väljamõistmiseks. Kriminaal- ja väärteoasjad puudutavad süütegudega seonduvat, nt üks isik põhjustab ettevaatamatuse tõttu teise isiku surma kriminaalasi, kohus otsustab isiku süütuse üle, süüdioleku korral määrab õiglase karistuse. Maakohtute tsiviilasju arutab kohtunik ainuisikuliselt. Maakohtutes, kui arutamisel on esimese astme kuritegu, osalevad õigusemõistmisel rahvakohtunikud eesistuja ja kaks rahvakohtunikku, kellel on asja arutamisel
annaabi.ee 
