Selline mõistetekäsitlus näitas, et rahvaluulet kasutati ajaloolisest aspektist lähtudes ja kuigi tänapäeval ei piirdu rahvaluule mõiste ainult ajalooga, on viimasel siiski tähtis osa definitsiooni moodustamisel 2. Nimeta vähemalt viis rahvaluulele iseloomulikku tunnust ja põhjenda esitatud tunnuste valikut. Rahvaluule on kollektiivne, traditsiooniline, suuline, vaimne, anonüümne looming. VÕI tugineb traditsioonile, varieerub ulatuslikult – iga esitlus on ainulaadne, võtab kindlakujulisi kunstilisi vorme, on tavaliselt anonüümne, kujundab maailmavaadet. 3. Missuguste tunnuste alusel saab pidada kummitusjutte, Facebook’i pildinalju ja grafitit folklooriks? Kollektiivne, anonüümne 4. Võrdle omavahel vähemalt kahte rahvaluule määratlemise viisi eesti folkloristikas. Rahvaluule on kollektiivne, traditsiooniline, suuline, vaimne, anonüümne looming. VÕI tugineb traditsioonile, varieerub ulatuslikult – iga esitlus on ainulaadne, võtab kindlakujulisi
· minevik vs tänapäev · "vanad" vs "noored" · rahvas vs pärimusrühm · territoorium vs tegevus · objekt vs subjekt · "asi" vs protsess · staatiline versus dünaamiline folkloorikäsitlus 2. Loetle vähemalt viis rahvaluulele iseloomulikku tunnust ja põhjenda esitatud tunnuste valikut. 1. Rahvaluule tugineb traditisoonile 2. Rahvaluule varieerub ulatuslikult 3. Rahvaluule on tavaliselt anonüümne 4. Rahvaluule väljendab pärimusrühma maailmavaadet 5. Rahvaluule võtab kindlakujulisi kunstilisi vorme Need on Ülo Valgu sõnastatud tunnused, kuidas rahvaluulet määratleda olemuslike tunnuste kaudu. 3. Missuguste tunnuste alusel saab pidada kummitusjutte, Facebook'i pildinalju ja grafitit folklooriks? *Folkloor kui kultuuriprotsessi peegeldus *See püsib ja levib kommunikatsiooniprotsessis, millele on omane pidev muutumine *pärimust uuritakse kui kommunikatsiooni kultuuriliselt kokkukuuluva rühma raames
3. suuline pärimus 4. tugineb traditsioonile traditsioon tagab järjepidevuse eelnevate põlvkondade pärandi ja selle kaasaegsete vormide vahel 5. varieerub ulatuslikult rahvaluulepalu ei reprodutseerita kunagi üksüheselt, vaid luuakse aina uuesti. Ühtki teost ei saa kuulutada orginaaliks. Iga laulu ja jutu esitus erineb eelnevast. 6. mitteametlik isegi vastandumine riiklikele ja teistele ametlikele struktuuridele 7. võtab kindlakujulisi kunstilisi vorme poeetiline, kujunduslik keelekasutus 3. Missuguste tunnuste alusel saab pidada kummitusjutte, Facebook'i pildinalju ja grafitit folklooriks? 4. Võrdle omavahel vähemalt kahte rahvaluule määratlemise viisi eesti folkloristikas. 5. Kes on (Dundesi järgi) rahvas? Mille poolest erineb Dundesi käsitlus varasematest rahva määratlusest? Dundesi järgi on rahvas mistahes inimeste rühm, kellel on vähemalt üks ühine tunnus, nagu
katusetermin mitmesuguste folkloorsete nähtuste kohta. Võeti kasutusele, sest ’90-aastatel oli paljudes keeltes sõnal folkloor halb maik – midagi madalat ja mõtte tõsiseltvõetavat – mida häbenetakse, seetõttu ei saanud seda kanda sisse seadustesse ja leiutati uus sõna. 2. Loetle vähemalt viis rahvaluulele iseloomulikku tunnust ja põhjenda esitatud tunnuste valikut. tugineb traditsioonile varieerub ulatuslikult – iga esitlus on ainulaadne võtab kindlakujulisi kunstilisi vorme on tavaliselt anonüümne kujundab maailmavaadet 3. Missuguste tunnuste alusel saab pidada kummitusjutte, Facebook’i pildinalju ja grafitit folklooriks? Nad levivad anonüümselt, looming on varieeritud ning kollektiivne. Paljud facebook’i pildinaljadest on ka traditsioonilised (näiteks igal aastal jõuludel nurisetakse, et liiga vara pannakse kaunistusi üles ning tehakse selle kohta nalju jne.) 4
NB! Täielikku aineloendit pole võimalik luua, sest folkloor muutub pidevalt. 2. Olemuslike tunnuste kaudu NT Oskar Looritsa (1935), Üle Tedre (1965) ja Eduard Laugaste (1986) määratlused. Rahvaluule on: Kollektiivne, Traditsiooniline, Suuline, Vaimne, Anonüümne (kunsti)looming (Jaago 1999) Uuem Ülo Valgu sõnastatud määratluse järgi on rahvaluule: Tugineb traditsioonile, Varieerub ulatuslikult, Võtab kindlakujulisi kunstilisi vorme, On tavaliselt anonüümne, Väljendab ja kujundab pärisrühma maailmavaadet (Valk 2005: 11). 3. Kommunikatsiooni laadi kaudu Elo-Hanna Seljamaa määratlus: „Rahvaluule on /../ kollektiivne ja traditsioonipõhine ning sama kontekstisdus väljendus. Dan Ben-Amose definitsioon: „Folkloor on kunstipärane kommunikatsioon väikestes rühmades.“ 20. saj folkloristikas toimunud muutused rahvaluule määratlemisel * minevik vs tänapäev
tundemärk ka tänapäeval. Pulmas-teatud mängud või kombed, folkloor- tegevus ja protsess, mis sünnib siin ja praegu ning mida pole võimalik piltlikult öeldes tagasi kerida, sest iga esitus ja situatsioon on ainukordne. 5. Võrdle omavahel vähemalt kahte rahvaluule määratlemise viisi eesti folkloristikas. Olemuslike tunnuste kaudu vs kommunikatsioonilaadi kaudu Olemuslik Ülo Valgu järgi: - tugineb traditsioonile, - varieerub ulatuslikult - võtab kindlakujulisi kunstilisi vorme, - on tavaliselt anonüümne, - väljendab ja kujundab pärimusrühma maailmavaadet Kommunikatsioon: - Omane pidev muutumine - Kollektiivne ja traditsioonipõhine - Kontekstisidus suhtlus- ja väljendusviis - Kunstipärane kommunikatsioon väikestes rühmades 6. Kuidas määratles A. Dundesi rahvast ja mille poolest erineb tema käsitlus varasematest rahva määratlustest? Mõiste rahvas uuesti- või ümberdefineerimine:
sajandi alguses pigem midagi vana ja väärtuslikku (määratlemine aineloendi kaudu), need olid rahvamälestused. 20. sajandi jooksul muutus rahvaluule mõiste laiemaks (määratlemine kommunikatsiooni laadi kaudu). Sellest sai midagi, mis varieerub, on kunstipärane ja millel on määramatu hulk avaldumise vorme ning mis üha enam rikastub inimeste omavahelisel suhtlusel. Olemuslik Ülo Valgu järgi: tugineb traditsioonile, varieerub ulatuslikult, võtab kindlakujulisi kunstilisi vorme, on tavaliselt anonüümne, väljendab ja kujundab pärimusrühma maailmavaadet. 6. Kuidas määratles A. Dundesi rahvast ja mille poolest erineb tema käsitlus varasematest rahva määratlustest? Mõiste rahvas uuesti- või ümberdefineerimine: Rahvas on mistahes inimeste rühm, kellel on vähemalt üks ühine tunnus (elukutse, keel, religioon, vms); koosneb vähemalt kahest inimesest, kellel on ühised traditsioonid (st. mitte ainult rahvus ja perekond, vaid ka muud
1.Rahvaluule mõiste eesti folkloristikas (mõiste kujunemise ajalugu, terminid ja definitsioonid; rahvaluule defineerimises rõhuasetuste muutused ja nende põhjused). Eesti folkloristikas lähtutakse folkloori mõiste piiritlemisel kolmest asjaolust: 1. aineloend 2. tunnuste loend 3. pärimuskultuuri toimimise kirjeldamine Rahvaluule · tugineb traditsioonile · varieerub ulatuslikult iga esitlus on ainulaadne · võtab kindlakujulisi kunstilisi vorme · on tavaliselt anonüümne · kujundab maailmavaadet ÜLDDEFINITSIOON: Rahvaluule ehk folkloor on kultuuriliselt kokkukuuluva rühma sünkreetiline pärimus, milles on koos teadmised, kogemused ja esteetika. Rahvaluule kujuneb, püsib ja levib kommunikatsiooniprotsessis ning talle on omane pidev muutumine. Ajalooline käsitlus: Eesti rahvaluule terminoloogia kujunes 19
annaabi.ee 
