Pronks on hõlpsamini töödeldav kui kivi, sest teda sai valada ja lihvida. Pronksiajal loodi palju kõrge kunstiväärtusega tarbeesemeid, mis kaunistati ornamendiga. Kaunistused koosnesid enamasti ringidest, spiraalidest, lainelistest joontest jne. Erilise tähelepanu alla seati ehted, mis olid suured ja silmatorkavad. Pronksehteid on leitud ka Eesti territooriumilt. Pronksiajast pärineb omapäraseid usundiga seotud mälestusmärke. Kilomeetripikkuste ridadena katavad nn. menhirid Bretagne'i poolsaare välju Prantsusmaal. Poolsaare hilisemate asukate keltide keeles tähendab see pikka kivi. Säilinud on ka dolmeneid-algelisi hauakambreid. Dolmenite püstiasetatud kiviplaatidest seintele toetus raske kiviplaadist katus. Arvukalt püstitati menhireid ja dolmeneid pühadesse paikadesse, millest moodustusid keerukad ehitised-kromlehhid. Eriti tuntud on Stonehenge. Arvatakse, et seal austati päikest
vajaliku interjööri moodustasidki ilmselt maalingud. Nad võisid olla teatud jahimaagiliste kombetalituste objektiks. Näiteks kui austraalia aborigeenid lähevad kängurujahile, siis joonistavad nad maapinnale känguru kujutise, tantsivad selle ümber teatud rituaalseid tantse ja pilluvad kujutist oma odadega, vähendades niiviisi känguru väge ja tõstes enda oma. Samast ajast pärineb omapäraseid usundiga seotud mälestusmärke. Kilomeetripikkuste ridadena katavad menhirid Bretagne`i poolsaare välju Prantsusmaal. Nende mitme meetri kõrguste looduslike kivisammaste nimi tähendab poolsaare hilisemate asukate keltide keeles pikka kivi. Säilinud on ka dolmeneid algelisi hauakambreid. Dolmenite püstiasetatud kiviplaatidest seintele toetus raske kiviplaadist katus. Arvukalt püstitati menhireid ja dolmeneid tollal pühaks peetud paikadesse, neist moodustusid keerukad ehitised
Kuulsaim nendest asub Stonehenge'is Inglismaal. Tohutut tööd nõudnud kavatis arvestab taevakehade liikumist. Aastaaegade vaheldumine oli elutähtis põlluharijaile ja karvakasvatajaile ning oli nende uskumuste oluline teema. Menhirid Algselt kultusliku tähendusega olid ka kõrged püstised kivirahnud menhirid, mille nimi tähendab keldi keeles `pikk kivi'. Vahel asuvad nad rühmiti või teist tüüpi megaliitehitiste juures. Kilomeetripikkuste ridadena katavad menhirid lagedat välja Prantsusmaal Carnacis. Menhireid leidus nii LääneEuroopas, Saksamaal, Skandinaavias kui ka mitmel poole väljaspool Euroopat. Dolmenid Suurtest kiviplaatidest kamber, mida matab rõhtne kiviplaat, kannab nime dolmen (keldi keeles `kivilaud'). Dolmenid olid kivikalmed, kuhu maeti pika aja jooksul korduvalt. Peale Euroopa leidus neid ka PõhjaAafrikas ja Aasias.
ornamendiga. Kaunistused koosnesid enamasti ringidest, spiraalidest lainelistest joontest jne. Erilist tähelepanu pöörati ehetele need olid suured ja silmatorkavad. Pronksehteid on leitud ka Eesti territooriumilt. Menhir Stonehenge kaasajal Stonehenge'i Megaliidi rekonstruktsioon d Pronksiajast pärineb omapäraseid usundiga seotud mälestusmärke. Kilomeetripikkuste ridadena katavad nn. menhirid Bretagne`i poolsaare välju Prantsusmaal. Nende mitme meetri kõrguste looduslike kivisammaste nimi tähendab poolsaare hilisemate asukate keltide keeles pikka kivi. Säilinud on ka dolmeneid algelisi hauakambreid. Dolmenite püstiasetatud kiviplaatidest seintele toetus raske kiviplaadist katus. Arvukalt püstitati menhireid ja dolmeneid tollal pühaks peetud paikadesse, neist moodustusid keerukad ehitised - kromlehhid
Spetsiaalne kuju on tingitud vajadusest suurendada juhtme vastupidavust kosmoses leiduvate mikroosakeste ülikiiretele tabamustele. Nanojuhtmete valmistamisel kasutatakse tavaliselt alumiiniumi. Juhtmete läbimõõdud varieeruvad vahemikus 10-200 mikromeetrit. Nanojuhtme struktuur väldib olukorda, kus juba paarikümne mikromeetrise läbimõõduga tolmuosakese ülikiire tabamus purustaks kogu juhtme. Probleem on eriti tõsine missioonidel, kus on vajalik kilomeetripikkuste juhtmete kasutamine, sest kokkupõrke tõenäosus on võrdeline juhtme pikkusega. Hoytether struktuuri kasutamisel aga on vajalik vähemalt nelja tabamust iga üksiku juhtme sektori pihta. Kui tavaliselt tehakse individuaalne sektor pikkusega ligikaudu 5 cm, siis suureneb pikkade juhtmete puhul juhtme eluiga suurusjärkude võrra. Missiooni faasid 1. Kanderakett viib satelliidi kosmosesse ja satellidi eraldub kanderaketist.
Pronks oli hõlpsamini töödeldav kui kivi, sest teda sai valada ja lihvida. Seetõttu loodigi pronksiajal arvukalt kõrge kunstiväärtusega tarbeesemeid, mis kaunistati rikkaliku ornamendiga. Kaunistused koosnesid enamasti ringidest, spiraalidest lainelistest joontest jne. Erilist tähelepanu pöörati ehetele need olid suured ja silmatorkavad. Pronksehteid on leitud ka Eesti territooriumilt. Pronksiajast pärineb omapäraseid usundiga seotud mälestusmärke. Kilomeetripikkuste ridadena katavad nn. menhirid Bretagne`i poolsaare välju Prantsusmaal. Nende mitme meetri kõrguste looduslike kivisammaste nimi tähendab poolsaare hilisemate asukate keltide keeles pikka kivi. Säilinud on ka dolmeneid algelisi hauakambreid. Dolmenite püstiasetatud kiviplaatidest seintele toetus raske kiviplaadist katus. Arvukalt püstitati menhireid ja dolmeneid tollal pühaks peetud paikadesse, neist moodustusid keerukad ehitised - kromlehhid
Erandiks on nn. megaliitilised ehitised (usulised monumendid) (leidub Loode-Euroopas, Bregtagne’i poolsaarel – Prants. ja Lõuna- Inglismaal). Kuulsaim – Stonehedge’is Inglismaal. See nn kromlehh – ringikujuliselt paigutatud, inimestest kõrgemda püstised kiviplokid, kolmas plokk peale tõstetud, arvestab taevakehade liikumist. Algselt kultusliku tähendusega olid ka püstised kivirahnud menhirid – asuvad rühmiti või teist tüüpi megaliitiliste juures. Kilomeetripikkuste ridadena katavad menhirid lagedat välja Prantsusmaal Carnacis. Leitud nii Lääne – Euroopas, Saksamaal, Skandinaavias, kui ka väljaspool Euroopat. Suurtest kiviplaatidest kamber, mida katab rõhtne kiviplaat, kannab nime dolmen – kivikalmed, kuhu maeti pika aja jooksul korduvat. Peale Euroopat, leidus neid ka Põhja-Aafrikas ja Aasias. VANA MESOPOTAAMIA , ASSÜÜRIA JA UUS-BABÜLOONIA KUNST.
kaunistati rikkaliku ornamendiga. Kaunistused koosnesid enamasti ringidest, spiraalidest lainelistest joontest jne. Erilist tähelepanu pöörati ehetele need olid suured ja silmatorkavad. Pronksehteid on leitud ka Eesti territooriumilt. Menhir Stonehenge kaasajal Stonehenge'i rekonstruktsioon Pronksiajast pärineb omapäraseid usundiga seotud mälestusmärke. Kilomeetripikkuste ridadena katavad nn. menhirid Bretagne`i poolsaare välju Prantsusmaal. Nende mitme meetri kõrguste looduslike kivisammaste nimi tähendab poolsaare hilisemate asukate keltide keeles pikka kivi. Säilinud on ka dolmeneid algelisi hauakambreid. Dolmenite püstiasetatud kiviplaatidest seintele toetus raske kiviplaadist katus. Arvukalt püstitati menhireid ja dolmeneid tollal pühaks peetud paikadesse, neist moodustusid keerukad ehitised - kromlehhid
12 + 1 ARHITEKTUURIPÄRLIT 1. STONEHENGE'I KROMLEHH (u. 35-30 saj. eKr.) NB! Suurenda pilti! Umbes 5000 aastat tagasi hakkasid Euroopa lääneosas inimesed püsti ajama teravatipulisi kivimürakad menhire. Neid nimetatakse ka megaliitideks (kreeka k. mega `suur' ja lithos `kivi'). Prantsusmaal Bretagne'i1 poolsaarel näeme praegugi Carnaci2 asula läheduses kilomeetripikkuste ridadena püsti aetud saledaid kõrgeid menhire. Sellest ajast on säilinud ka dolmeneid algelisi hauakambreid. Dolmen tehti nii: aeti püsti mitu piklikku kivi ja neile asetati kiviplaat. Kui menhirid või dolmenid paigutati ringidena, tekkis kromlehh. Tuntuim kromlehh Euroopas asub Stonehenge'is3 Inglismaal. Kuid seesuguseid megaliitseid rajatisi on ka mujal. Jälle tekib küsimus, miks inimesed nii suurt vaeva nägid ja kuidas nad üldse nii suured megaliidid püsti said
tagasi. Pronks oli hõlpsamini töödeldav kui kivi, sest teda sai valada ja lihvida. Seetõttu loodigi pronksiajal arvukalt kõrge kunstiväärtusega tarbeesemeid, mis kaunistati rikkaliku ornamendiga. Kaunistused koosnesid enamasti ringidest, spiraalidest lainelistest joontest jne. Erilist tähelepanu pöörati ehetele need olid suured ja silmatorkavad. Pronksehteid on leitud ka Eesti territooriumilt. Pronksiajast pärineb omapäraseid usundiga seotud mälestusmärke. Kilomeetripikkuste ridadena katavad nn. menhirid Bretagne`i poolsaare välju Prantsusmaal. Nende mitme meetri kõrguste looduslike kivisammaste nimi tähendab poolsaare hilisemate asukate keltide keeles pikka kivi. Säilinud on ka dolmeneid algelisi hauakambreid. Dolmenite püstiasetatud kiviplaatidest seintele toetus raske kiviplaadist katus. Arvukalt püstitati menhireid ja dolmeneid tollal pühaks peetud paikadesse, neist moodustusid keerukad ehitised - kromlehhid
plokk peale tõstetud. Need ehitised arvestavad taevakehade liikumist, nt üks suund on orienteeritud punkti poole, kust päike tõuseb aasta pikimail päeval. Aastaaegade vaheldumine on elutähtis põlluharijaile ja karjakasvatajataile ja see oli uskumuste olulime teema. Kultustliku tähendusega olid algselt kõrged püstised kivirahnud menhrid, mille nimi tähendab keldi keeles pikka kivi. Vahel asuvad teist tüüpi megaliitiliste ehitiste juures. Kilomeetripikkuste ridadena katavad menhrid välja Prantsusmaal Cranacis. Menhireid leidus Lääne-Euroopas, Saksamaal, Skandinaavias ja väljaspool Euroopat. Suurtest kiviplaatidest kamber, mida katab rõhtne kiviplaat kannab nime dolmen, mis tähendab kivilauda. Dolmenid olid kivikalmed, kuhu maeti pika aja jooksul korduvalt. Leidub ka Aafrikas ja Aasias. 3.Egiptuse arhitektuur- püramiidid, hauatemplid. Egiptlaste arhitektuur ja skulptuur oli enamasti valmistatud kivist. Tänu sellele on nii palju
annaabi.ee 
