leppida mingi riski tasemega. Olematu risk ei ole lahendus! Ennetamine Tegemist on ebakindla olukorraga - ennetamine on vajalik eetiline Valmisolek sotsiaalseks vastututustundeks Pragmaatiline viis hoida riske normaalsel tasemel Reguleeriva süsteemi eesmärk: Regulatiivse süsteemi peamine eesmärk on tagada piisavad kaitsestandardid nii elanikkonnale kui ka keskkonnale, et kiirguse kasutamisest tingitud kahju oleks minimaalne, samas aga ei saa kahjustatud kiirgustegevus ise. Kiirguskaitse põhieesmärgiks on: deterministlike efektide vältimine ja stohhastiliste efektide tõenäosuse piiramine. Õigustatud kiirgustegevuses: kiiritatud isiku riski piiramine, hoides isikudoose allpool kehtestatud piirmäärasid kiirgusallikaid hoitakse ohututena, piirates nendest kindlasti saadavaid ja ka potentsiaalseid kiirgusdoose, hoides saadavad doosid, nende tõenäosuse või kiiritatavate inimeste arvu nii väikese kui see
(3) Käesolev seadus ei reguleeri radoonist tekitatud kiiritust eluruumides, kosmilisest kiirgusest tekitatud kiiritust maapinnal ja inimtegevusest puutumatus maakoores sisalduvatest radionukliididest tekitatud kiiritust maapinna kohal. (4) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354; 2002, 53, 336; 61, 375; 2003, 20, 117; 78, 527) sätteid, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi. § 2. Kiirgustegevus Käesoleva seaduse tähenduses on kiirgustegevus mis tahes tegevus, mis suurendab või võib suurendada inimese kiiritust tehisallikate kiirgusest või looduslikest kiirgusallikatest, kui looduslikke radionukliide töödeldakse nende radioaktiivsuse, lõhustatavuse või tuumasünteesi omaduste pärast. Selline tegevus on muu hulgas: 1) radioaktiivse aine tootmine, töötlemine, kasutamine, omamine, ladustamine, vedu, riiki sisse- ja riigist väljavedu ning ajutine või lõppladustamine;
maha vihmametsi, et saada väärtuslikku puitu. Asemele aga rajatakse põllud, või linnad. Samuti pumpame maakoore kihtide vahelt naftat ja maagaasi, mille töötlemise ja kasutamise käigus aga vabaneb palju kasvuhoonegaase. Need aga omakorda neelavad päikesekiirgust muutes seda soojuseks, mille tagajärjel peaks maakera soojenema. Sellest tuleneb ka gaaside nimetus, kuna nad ei lase soojusel väljuda Maa atmosfäärist. Teadlase David Rindi sõnul on Päikese aktiivsus vähenenud, selle kiirgustegevus on hetkel miinimumis. Arvan, et mida vähem Päike kiirgab, seda vähem jõuab Maani päikesekiirgust ning seda vähem neeldub see atmosfääris. Samuti võib lugeda ka inimtegevuse suurenenud kontrolli kasvuhoonegaaside üle. Viimastel aastatel on väga palju räägitud kliima soojenemisest ja, et selle põhjustajaks on inimkond. Riigid on seadnud piiranguid ja rakendanud mitmesuguseid meetmeid kasvuhoone gaaside õhku paiskumise vähendamiseks. Kindlasti on see arv vähenenud
Osoonikiht-on keskmiselt 15–55 km kõrgusel asuv stratosfääri kiht, kus Päikese ultraviolettkiirguse toime tõttu on atmosfääri keskmisest suurem osooni kontsentratsioon. Kliimamuutused ja kasvuhoonegaasid Müra-n inimtegevusest põhjustatud ning välisõhus leviv soovimatu ja kahjulik heli, mille tekitavad paiksed või liikuvad saasteallikad. Müra tekitamine põhjendamatult on keelatud. Valgusreostus-nähtust, mille korral tehisvalgus satub sinna, kuhu sel pole ette nähtud sattuda Kiirgustegevus-mis tahes tegevus, mis suurendab või võib suurendada inimese kiiritust tehisallikate kiirgusest või looduslikest kiirgusallikatest, kui looduslikke radionukliide töödeldakse nende radioaktiivsuse, lõhustatavuse või tuumasünteesi omaduste pärast Ioniseeriv kiirgus-energia siire otseselt või kaudselt ioone tekitavate osakeste või elektromagnetiliste lainetena, mille lainepikkus on 100 nanomeetrit või lühem
Eesmärgiks on Eesti Vabariigis kasutusel ja hoidmisel olevate kiirgusallikate üle arvestuse pidamine. Registris olev teave on mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks. [] Kiirgustegevuslubade register Antud register sisaldab erinevate asutuste ja firmade nimekirja, kellel on olemas kiirgustegevusluba. See on vabalt internetis saadava elektroonilisel kujul aadressil http://www.envir.ee/kiirgus/asutused.php. 11.11.2008 seisuga omavad kiirgustegevus luba 556 asutust. [] Riiklik kiirgustöötajate doosiregister Registri pidamist reguleerib Vabariigi Valitsus 8.juuli 2004 määrus nr.244 (,,Riikliku kiirgustöötajate doosiregistri pidamise põhimäärus"). Selle eesmärk on pidada kiirgustöötajate saadud kutsekiirituse dooside arvestust. [] Tuumamaterjali register Seal on andmed Eestis oleva tuumamaterjali kohta. Vastavalt Eesti Vabariigi ja Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) vahelisele kokkuleppele kaitsemeetmete
andmise menetlus viiakse kõigi nende häiringute lubamiseks läbi ühes menetluses. Keskkonnaluba annab isikule õiguse teha ühte või üheaegselt mitut järgnevat tegevust (KeÜS 41 lg 1): vee erikasutus saasteainete viimine paiksest saasteallikast välisõhku; jäätmete käitlemine; maavara kaevandamine; kiirgustegevus. Keskkonnakompleksluba annab õiguse tegevuseks seaduse alusel määratud tegevusvaldkonnas või allvald- konnas viisil, mis tagab keskkonnahäiringute vähendamise võimalikult suures ulatuses ( 40 lg 3). 22 20 Keskkonnamõju hindamine Materjal: Loeng Õpik lk. 218 224 Veinla. Keskkonnamõju hindamine kui keskkonnariskide ennetamise ja juhtimise vahend
lahutamatu osa. Valdavalt kahjuliku bioloogilise toimega ioniseeriva kiirguse kasutamist radiodiagnostikas õigustab uuringutega saadava informatsiooni olulisus, mis kaalub üles suhteliselt madala kiirgusriski. Kuid igasugune lisakiiritus suurendab elanikonna ja kiirgustöötajate kiirguskoormust ja seeläbi suureneb ka pöördumatute tervisekahjustuste tekke risk. Tuginetakse kiirguskaitse kolmele põhimõttele: 1. 1. kiirgustegevus peab olema alati põhjendatud 2. 2. kiirgusele eksponeerimist tuleb piirata 3. 3. kiirgust kasutades tuleb jälgida ALARA-printsiipi Kiirguskaitse vajalikkusest ja teoreetilisest taustast Inimesed on loodusliku kiirgusfooni ja ioniseeriva kiirguse kasutamise tõttu mitmetes eluvaldkondades pidavalt kiirguse mõjusfääris. Mõningane osa populatsioonis tekkivatest geneetilistest mutatsioonidest ja pahaloomulistest kasvajatest on
aastat. Keelatud ja eriluba nõudva kauba salakaubaveo, samuti rahapesu eest, kui need süüteod on toime pandud kvalifitseerivatel tunnustel, kohaldatakse kuni kümneaastast vangistust. Üldohtlikud süüteod (KarS §-d 403–421) on süüteod, mis on seotud üldohtliku mürgitamisega, süütamise ja plahvatuse tekitamisega, elutähtsa süsteemi ja rajatise kahjustamisega ja eluohtliku ehitamisega, samuti ebaseaduslik kiirgustegevus, lõhkeaine ja – seadme, samuti tulirelva või selle olulise osa ja laskemoona ebaseaduslik käitlemine ning tulirelva lohakas hoidmine. Silmas pidades nende süütegude erilist ohtlikkust, on nende eest ette nähtud ranged karistused, real juhtudel kuni kaheteist- ja viieteistaastane vangistus. Plahvatuse tekitamise eest tuumaenergia abil ohtlikus ettevõttes või suurõnnetuse ohuga ettevõttes on aga ette nähtud kaheksa- kuni kahekümneaastane või eluaegne vangistus.
riigiorgani eelneval loal. Keskkonnaameti või –ministeeriumi poolt väljastatav luba, millega antakse arendajale õigus kasutada loodusvarasid (nt vett, maavarasid jms), tekitada saasteaineid (nt heitgaase) ja jäätmeid ning arendada majandustegevust. Keskkonnaluba annab isikule õiguse teha ühte või üheaegselt mitut järgnevat tegevust: 1) vee erikasutus; 2) saasteainete viimine paiksest saasteallikast välisõhku; 3) jäätmete käitlemine; 4) maavara kaevandamine; 5) kiirgustegevus. Hõlmatud kõik peamised keskkonnahäiringuid põhjustavad tegevused. Loeteluga ei ole hõlmatud aga mitmed keskkonna kasutamisega seotud tegevused, nagu elusorganismide loodusest eemaldamine, geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimine ega vahetu fauna või floora kasutus (st jahipüük, kalastamine, metsaraie, võõrliikide keskkonda viimine või kaitset vajavate taimeliikide looduslikust kasvukohast eemaldamine). Need tegevused ei too üldjuhul kaasa samaaegselt muid
tubakatoodete käitlemise korra rikkumine jt. Majandusalase süüteona on karistatav maksujõuetuse põhjustamine, maksude väärarvutus, salakaubavedu, rahapesu, konkurentsi kahjustav kokkulepe, konkurentsi kahjustav koondumine, süüteod väärtpaberiringluses jms teod. Üldohtlikud süüteod on süüteod, mis on seotud üliohtliku mürgitamisega, süütamise ja plahvatuse tekitamisega, elutähtsa süsteemi ja rajatise kahjustamisega ja eluohtliku ehitamisega, samuti ebaseaduslik kiirgustegevus, lõhkematerjali ja -seadme ebaseaduslik käitlemine, tulirelva ja laskemoona ebaseaduslik käitlemine ning tulirelva lohakas hoidmine. Liiklussüüteod on seotud sõidukijuhi poolt liiklusnõuete ja sõiduki käitusnõuete rikkumisega, liiklussüüteoks on ka mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis isiku poolt, keda on varem sellise teo eest karistatud, alarmsõiduki tähistuse ebaseaduslik kasutamine jms süüteod.
annaabi.ee 
