koguenergia, S-kiirgava keha pindala, t-kiirgamise aeg, -lainepikkuste vahemik. 3. Neeldumisvõime. a = E/E0 - E-keha pinnal neeldunud energia, E0-keha pinnale langenud energia. Absoluutselt must keha. Absoluutselt must keha on keha, millele langev energia neeldub täielikult. Mitte mingi osa langenud energiast ei peegeldu ega lähe kehast läbi. Lähtudes Kirchhoffi seadusest, pole absoluutselt must keha mitte parim neelaja, vaid ka parim kiirgaja. Kui a=1, siis neeldub kogu energia. Tahma ligikaudne neeldumisvõime on 0,99. Absoluutselt musta keha kiirguse seadused, nende rakendamine kehade temperatuuri, diferentsiaalse kiirgusvõime maksimumile vastava lainepikkuse, kiiratava ja neelatava energia või võimsuse arvutamisel. 1. Stefani-Boltzmanni seadus Absoluutselt musta keha integraalne kiirgusvõime on võrdeline selle keha absoluutse temperatuuri neljanda astemega.
Tavaliselt on suunadiagramm esitatud kolmemõõtmelisena ning kujutab endast väljatugevuse või võimsustiheduse jaotust kiirgusallikast ühtlasel kaugusel. 5. Kirjeldada maketti. 6. Mis on sünfaasne signaal? Samas faasis olevad signaalid 7. Milliseid antenne kasutatakse maketis? Kuidas näeb välja selliste antennide suunadiagramm? 8. Võreantenni eelised võrreldes üksikantennidega. 9. Võreantennide kasutusalad. 10. Joonistada kahe isotroopse kiirgaja suunadiagramm võrdse amplituudi ja faasi korral, erineva amplituudi ja faasi korral, erinevate faaside korral. 11. Valem lainepikkuste leidmiseks antud sageduse järgi. 12. Mis on võreantenni võretegur, mida ta näitab? Näitab kuidas kiirgurid teineteise suhtes asuvad ning millises omavahelises faasis kiirgavad. 13. Kuidas moodustub võreantenni suunadiagramm (ühe antenni suunadiagrammist lähtudes)? 14. Võreantenni põhiparameetrid. Suunategur, suunadiagramm, võretegur
Marsil. Sellistes tingimustes võib vesi olla vedelas olekus ning tumedad piirkonnad võivad endast kujutada hiiglaslikke veega täidetud alasid, ka Päikese peegeldumist nendelt pindadelt on õnnestunud vaadelda. Polaarmütsikesed võivad koosneda jääst, sest temperatuur on seal allpool vee külmumispunkti. Väga huvitavaid tulemusi on andnud Maa vaatlemine raadioteleskoopidega. Meeterlainetes (ultralühilained) on Maa Päikese järel kõige võimsam kiirgaja Päikesesüsteemis! Raadiokiirguse tugevus sõltub suuresti sellest, milline planeedi osa on parasjagu Marsi poole suunatud. Maa raadiokiirgus on aja jooksul tugevnenud, kusjuures 40-50 aastat tagasi ei kiiranud ta selles lainealas praktiliselt üldse. Maal on üks kaaslane, mis läbimõõdult on temast vaid neli korda väiksem. Kui võrrelda planeediga, mille ümber ta tiirleb, siis on ta suhteliselt suurim kaaslane Päikesesüsteemis (kui mitte arvestada paari Pluuto- Charon)
( = 760 nm ...1 mm). Infravalgus tekib peamiselt aatomite võnkumisel või pöörle- misel molekulides. Nähtavat ning ultravalgust kiirgavad aatomite väliskihtide elekt- ronid ehk valentselektronid. Röntgenikiirgus (f = 1016...1019 Hz, = 10-8 m...10-11 m) tekib kas kiirete elektronide järsul pidurdumisel või siis protsessidel, milles osalevad aatomite sisekihtide elektronid. Gammakiirgus (f = 1019...1023 Hz, = 10-10 m...10-14 m), mida tekitavad radioaktiivsel lagunemisel aatomite tuumad. Kiirgaja mõõtmete vähenemisega ülaltoodud reas (antenn molekul aatomi väliskiht aatomi sisekiht tuum) kaasneb lainepikkuse vähenemine ja sageduse suurenemine. Koos sagedusega suureneb ka kvandi energia ning kiirguse läbitungimisvõime. Samas reas taanduvad kiirguse laineomadused ning üha rohkem tulevad esile korpuskulaarsed ehk osakese-omadused. Erinevate kiirgusliikide vahel puuduvad elektromagnetlainete skaalas kindlad piirid. Selle põhjuseks on kiirgusliigi
Sellel käsitlusel saab omakorda eristada kaht erinevat haru: esimene, kus objekt on peidetud peegeldusi mõõtvate seadmete eest ning teine, kus objekt on nähtamatu (ehk ei hajuta ega neela) ka teda läbivaid laineid. Esimesel juhul vähendatakse märgatavalt objekti hajumise ristlõiget, parimal juhul vähendades seda kuni nullini, kus objekt enam üldse ei hajuta pealelangevaid välju. Selle saab saavutada siis, väga neelavaid materjale kasutades. Meetod on rakendatav ainult siis, kui kiirgaja ja vastuvõtja asuvad samas kohas ja tuvastamismeetodi idee seisneb objektilt peegeldunud lainete detekteerimises. Kui selline ese jääks allika ja vastuvõtja vahele, siis ta siiski blokeeriks kiiratud laineid. Vastuvõtja küll ei teaks millise objektiga on tegemist, aga ta näeks selle objekti varju. Kirjeldatud tehnoloogiat kasutatakse näiteks luurelennukitel, mis on disainitud sellise kujuga, et tagasi hajumine oleks väike, ning selle lisaks on kaetud spetsiaalse musta neelava värviga
projekteerimise normatiividena, samuti valgustite tehnilisel kirjeldamisel. Füüsikalistel mõõtmistel kasutatakse seevastu energeetilisi suurusi, millel pole nägemisega midagi ühist. Loomulikult on olemas ka ilus integraal ühtedelt ühikutelt teistele üle minemiseks. Energeetilised ühikud on SI-süsteemis nagu ikka vatt (W) ja vatt ruutmeetri kohta (W ). Vattides mõõdetakse pinna bolomeetrilist heledust. Teades kiirgava keha pindala, võime selle abil arvutada kiirgaja koguvõimsuse: Energeetilised ühikud: · vatt (W) · vatt ruutmeetri kohta (W/m2) Energiavoog arvutatakse tavaliselt aga Gaussi teoreemi abil: (energia)voog läbi kinnise pinna on võrdne pinnaga ümbritsetud ruumis asuvate (energia)allikate koguvõimsusega: 101 Ühe allika ning isotroopse kiirguse korral järeldub sellest (nagu jõuväljade korralgi),
Tegijapoiss 2010 radioaktiivsuseks. Aatomituumade radioaktiivsel lagunemisel kiirgub mitmesuguseid osakesi ja eraldub energiat. Looduses on kolm radioaktiivse lagunemise rida ehk lihtsalt radioaktiivset rida: 1) aktiiniumirida, 2) tooriumirida, 3) uraanirida. Nende ridade lõpp-produktideks on plii isotoobid, vahepealseteks produktideks aga kolm raadiumi (Ra) isotoopi ja seejärel kolm radooni (Rn) isotoopi: aktinoon, toroon ja radoon. Radoon on peamine alfa osakeste kiirgaja õhus. Radooni tekkega kaasnevad alfa osakesed , mis võtavad õhust elektrone ja muutuvad heeliumi aatomiteks. Radoon kui inertgaas on keemiliselt passiivne, kuid mitte absoluutselt neutraalne. Teiste inertgaasidega võrreldes on ta kõige aktiivsem, tuntumad on tema fluoriühendid. Lühikese poolestusaja tõttu on aga radooniühendeid äärmiselt tülikas uurida ja neist on vähe teada. Raadiumi (Ra), mille lagunemisel radoon (Rn) tekib, leidub koikides mineraalides.
) Tihedus, kg/m3 3510 2330 5326 7280 11341,5 (teemant) (krist.) 2200 (grafiit) 3.8. Süsinik 3.8.1. Leidumine looduses Looduslik süsinik – kahe stab. isotoobi segu: 12 C (98,892%) ja 13C (1,108%) Atmosfääris esineb ka radioakt. isotoop 14C (≈ 1 miljondik osa kogusüsinikust) (β-kiirgaja, T1/2 = 5730 aastat) tekib kosmil. kiirguse neutronite toimel õhulämmastikust Kosmil. kiirguse intensiivsus on ajas konstantne, seetõttu on 14 CO2 sisaldus õhus püsiv. 6 Fotosünteesi käigus omastatakse 14CO2 taimede poolt, vahekord 146C/126C nendes on kindel. Organismi surmaga lakkab 14C sisenemine organismi, selles juba esinev 146C laguneb (konts. väheneb 5730 a. jooksul kaks korda).
760 nm ...1 mm). Infravalgus tekib peamiselt aatomite võnkumisel või pöörlemisel molekulides. Nähtavat ning ultravalgust kiirgavad aatomite väliskihtide elektronid ehk valentselektronid. Röntgenikiirgus (f = 1016...1019 Hz, = 10-8 m...10-11 m) tekib kas kiirete elektronide järsul pidurdumisel või siis protsessidel, milles osalevad aatomite sisekihtide elektronid. Gammakiirgus (f = 1019...1023 Hz, = 10-10 m...10-14 m), mida tekitavad radioaktiivsel lagunemisel aatomite tuumad. Kiirgaja mõõtmete vähenemisega ülaltoodud reas (antenn molekul aatomi väliskiht aatomi sisekiht tuum) kaasneb lainepikkuse vähenemine ja sageduse suurenemine. Koos sagedusega suureneb ka kvandi energia ning kiirguse läbitungimisvõime. Samas reas taanduvad kiirguse laineomadused ning üha rohkem tulevad esile korpuskulaarsed ehk osakese-omadused. Erinevate kiirgusliikide vahel puuduvad elektromagnetlainete skaalas kindlad piirid. Selle põhjuseks on kiirgusliigi määratlemine eelkõige tema
annaabi.ee 
