Niisugused puud hakkavad kiratsema ja lõpuks hukkuvad, mille tagajärjel puude arv pinnaühikul väheneb, seda protsessi nimetatakse puistu iseharvenemiseks e. looduslikuks hõrenemiseks. Ehkki puude väljalangemine toimub kogu puistu eluea vältel, on see eriti intensiivne just noores eas: kiirekasvulistel lehtpuudel vanuses 10-15 aastat ja okaspuudel vanuses 20-30 (40) aastat. Puude arvu vähenemise intensiivsus oleneb kõige rohkem puuliigist ja kasvukohast. Mida valgusenõudlikum ja kiirekasvulisem on liik, seda intensiivsem ja kiirem on puude väljalangemine. Ka on väljalangemine intensiivsem viljakates kasvukohtades, kuna soodsates tingimustes toimuvad kõik puistu arenguga seatud protsessid (sh. iseharvenemine) kiiremini. Lähtudes puude diferentseerumisest puistus on metsateadlased püüdnud neid klassifitseerida. Eestis kasutatakse saksa metsateadlase G. Krafti klassifikatsioon, mille järgi puud puistus jagatakse 5 klassi.
või siis jäävad kauemaks ajaks suletuks. H=10...30 (40) m. Pärineb Põhja-Ameerika lääneosast, kus kasvab Alaskast (Yukoni jõe orust) kuni Californiani lõunas. Moodustab suuri puhtpuistuid. Puit väärtuslik. Areaali piires on eraldatud 4 teisendit. Keerdmändi on kultiveeritud Eestis üsna vähe ja metsakultuure võib leida kasvamas kokku 10...15 hektaril. Puistute kasvu jälgides tuleb tõdeda, et võrreldes hariliku männiga on keerdmänd varjutaluvam, noorelt kiirekasvulisem, kitsamavõralisem, kuid ka peenema tüvega. Nooremas eas kiirem kasv tasandub umbes 60. eluaastaks ja hiljem kasvab harilik m. kiiremini ja jämedamatüveliseks keerdmännist. Haljastuses kasutatakse keerdmändi juhuslikult ja harva, on dekoratiivne tänu tumedale tüvekoorele ning annab tänu kiirele kasvule nooruses kiiremini haljastusefekti kui harilik mänd. Carpinus betulus L. harilik valgepöök
tingimustesse, omab teiste ees eeliseid ja jõuab kasvus teistest ette. Kasvus mahajäänud puude seisukord jääb kehvemaks ja lõpuks langevad nad puistu koosseisust välja aka surevad. Iseharvenemine e. looduslik hõrenemine toimub nende puudega, mis hakkavad halbade tingimuste tõttu kiratsema ja lõpuks hukkuvad ning puude arv pinnaühikul väheneb. Puude arvu vähenemise intensiivsus on kõige suurem noores eas ja oleneb väga palju puuliigist ning kasvukohast. Mida valgusnõudlikum ja kiirekasvulisem on liik, seda intensiivsem on puude väljalangemine. Sama lugu ka viljakates kasvukohtades, sest seal toimuvad puistu arengu protsessid (sh. iseharvenemine) kiiremini. Isehõrenemine on tingitud olelusvõitlusest, mis tuleneb organismide võimest piiramatult paljuneda. Erinevused võivad kajastuda nii puude välisilmeskui ka füsioloogilistes omadustes. Loodusliku valiku osa toimub kõigepealt noorte puude väljalangemises. G. Krafti klassifikatsioon:
väheneb, seda protsessi nimetatakse puistu iseharvenemiseks e. looduslikuks hõrenemiseks. Ehkki puude väljalangemine toimub kogu puistu eluea vältel, on see eriti intensiivne just noores eas: kiirekasvulistel lehtpuudel vanuses 10-15 aastat ja okaspuudel vanuses 20-30 (40) aastat. Puude arvu vähenemise intensiivsus oleneb kõige rohkem puuliigist ja kasvukohast. Mida valgusenõudlikum ja kiirekasvulisem on liik, seda intensiivsem ja kiirem on puude väljalangemine. Ka on väljalangemine intensiivsem viljakates kasvukohtades, kuna soodsates tingimustes toimuvad kõik puistu arenguga seotud protsessid (sh. iseharvenemine) kiiremini. Raieküpses puistus säilib tavaliselt 500-800 puud hektari kohta, mis moodustab reeglina vähem kui 10% 10 a. vanuse puistu puude arvust
kuni Californiani lõunas. Moodustab suuri puhtpuistuid. Puit väärtuslik. Ei kannata pudetõve all. Areaali piires on eraldatud 4 teisendit. Keerdmändi on kultiveeritud Eestis üsna vähe ja metsakultuure võib leida kasvamas kokku 10...15 hektaril. Suuremad puistud asuvad Roelas, Luual, Tallinna lähedal Harkus, Järvseljal, Tihemetsas jm. Puistute kasvu jälgides tuleb tõdeda, et võrreldes hariliku männiga on keerdmänd varjutaluvam, noorelt kiirekasvulisem, kitsamavõralisem, kuid ka peenema tüvega. Nooremas eas kiirem kasv tasandub umbes 60. eluaastaks ja hiljem kasvab harilik m. kiiremini ja jämedamatüveliseks keerdmännist. Haljastuses kasutatakse keerdmändi juhuslikult ja harva, on dekoratiivne tänu tumedale tüvekoorele ning annab tänu kiirele kasvule nooruses kiiremini haljastusefekti kui harilik mänd. Pinus peuce Griseb. makedoonia mänd ehk rumeelia mänd Kuulub alamperekonda Haploxylon ja sektsiooni Strobus.
..8 aastat. 10 Käbid: 3...6 cm pikad, veidi kõverdunud, punakaspruunid, seistes muutuvad hallikateks, tihti ebasümmeetrilised, tugevate apofüüsidega, millised lõpevad torkiva ogaja tipuga mis küll kergelt ja lihtsalt ära murduvad. Puistute kasvu jälgides tuleb tõdeda, et võrreldes hariliku männiga on keerdmänd varjutaluvam, noorelt kiirekasvulisem, kitsamavõralisem, kuid ka peenema tüvega. Haljastuses kasutatakse keerdmändi juhuslikult ja harva, on dekoratiivne tänu tumedale tüvekoorele ning annab tänu kiirele kasvule nooruses kiiremini haljastusefekti kui harilik mänd. 11. Rumeelia ja valge mänd Rumeelia mänd (Pinus peuce Griseb.) Peuce kreeka k. mänd. Reliktne liik ja Euroopa teine viieokkaline mänd alpi seedermänni kõrval. Kasvab 15...25 m kõrguse laimunaja võraga ning noorelt sileda,
). hõlmapaariga, 7-15 cm pikad, nahkjad. õhulämmastikku ja seeläbi parandama Keskmine boniteet kõrge: 1,3. Raieküpsete Septembris hakkavad kolletuma, hiljem mullaviljakust. puistute tagavara võib olla kõrge (400-500 pruunistuvad. Mõnel teisendil jäävad lehed Väga kiirekasvuline (kõige kiirekasvulisem tm/ha). Eesti rekordpuistu (haava talveks puule. lehed on parkainetest väga puuliik Eestis: 7,5 tm/ha/a). Kasvukiirus triploidne vorm, kasvab Järvseljas), mis on rikkad, kõdunevad halvasti. on suurim 7-15 aasta vanuses. Kuid on 70a. vana, on tagavaraga 700 tm/ha, kuid Õitseb lehtimise ajal (mai-juuni). Viljakandvus lühiealine, maksimaalne vanus 50-70 a
puudulikult arenenud. Niisugused puud hakkavad kiratsema ja hukkuvad, mille tagajärjel puude arv pinnaühikul väheneb, seda protsessi nimetatakse puistu iseharvenemiseks e. looduslikuks hõrenemiseks. Ehkki puude väljalangemine toimub kogu puistu eluea vältel, on see eriti intensiivne just noores eas: kiirekasvulistel lehtpuudel vanuses 10-15 aastat ja okaspuudel vanuses 20-30 aastat. Puude arvu vähenemise intensiivsus oleneb puuliigist ja kasvukohast. Mida valgusenõudlikum ja kiirekasvulisem on liik, seda intensiivsem on puude väljalangemine. Ka on viljakatel kasvukohtadel väljalangemine intensiivsem ja küpses puistus säilib vähem puid, sest iga puu mõõtmed on siin suuremad. 100 a. vanuses puistus säilib tavaliselt 500-800 puud hektari kohta, mis moodustab vähem kui 10% 10 a. vanuse puistu puude arvust. Esialgsest tõusmete arvust, mis raiestikul või põlendikul tärkavad, moodustab see vaid murdosa, sest tõusmeid võib olla sadu tuhandeid.
ebasümmeetrilised, tugevate apofüüsidega, millised lõpevad torkiva ogaja tipuga mis küll kergelt ja lihtsalt ära murduvad. Keerdmändi on kultiveeritud Eestis üsna vähe ja metsakultuure võib leida kasvamas kokku 10...15 hektaril. Suuremad puistud asuvad Roelas, Luual, Tallinna lähedal Harkus, Järvseljal, Tihemetsas jm. Puistute kasvu jälgides tuleb tõdeda, et võrreldes hariliku männiga on keerdmänd varjutaluvam, noorelt kiirekasvulisem, kitsamavõralisem, kuid ka peenema tüvega. Nooremas eas kiirem kasv tasandub umbes 60. eluaastaks ja hiljem kasvab harilik m. kiiremini ja jämedamatüveliseks keerdmännist. Haljastuses kasutatakse keerdmändi juhuslikult ja harva, on dekoratiivne tänu tumedale tüvekoorele ning annab tänu kiirele kasvule nooruses kiiremini haljastusefekti kui harilik mänd. 11. Rumeelia ja valge mänd Rumeelia mänd (Pinus peuce Griseb.)Peuce kreeka k. mänd. Reliktne liik ja Euroopa
annaabi.ee 
