emauselt eestlastega ja õppinud eesti keelses koolis, pean emakeeleks siiski eesti keelt. Minu kodulinnaks on Kohtla-Järve. Keeltest valdan ma hästi vene, inglise ja eesti keelt. Vene keele omandasin ma juba lapseeas, kuid juurde õppisin Inglise keele. Sotsiaaltööga olen mitmeti kokku puutunud, esialgu käisin töövarjupäeval Jõhvi sotsiaalametis peresotsiaaltöötaja, siis olen taotlenud sotsiaaltoetust Kohtla-Järve sotsiaalametist, ning olnud vabatahtlikuna tööl Kiikla lastekodus. Selle lühikese aja sees, mil olin vabatahtlik Kiikla lastekodus, sain aru, et erivajadustega inimesed on ala, mis mind huvitab. Mulle meeldib tegeleda erivajadustega inimestega. Eriti hästi saan ma, millegi pärast läbi paremini endast tükk maad vanemate inimestega, ma lihtsalt tunnen end seal seltskonnas vabamalt, kui enda vanuste seas. Nüüd kui ma olen olnud Kohtla-Nõmme Lastekodus laste- ja noorte praktikal ajavahemikus 13.04.2015-8.05
Jõe lähe Kalina raba naabruses Ojamaa pkr(1963) Kaevandustega seotud Vahtsepa (1924) Kohtla kanal (1963) tehisveekogu (kaevatud aasta) Kiikla pkr (1963) Periood Arvutatud vooluhulga toiteala (km2) Enne 1923 (NS) 198 231 1924-1962 (P1) 196 230 1963-1976 (P2) 120 280 1977-1985 (P3) 115 285
Luce on maetud Kudjape kalmistule. Friedrich Gustav Arvelius Friedrich Gustav Arvelius sündis Soomest pärit ja 1741 aastast Viru-Nigulas pastoriks olnud Friedrich Immanuel Arveliuse (17161780) ja Augusta Johanna Frieselli (1731 1806) pojana. Arveliuse lapsepõlv möödus Viru-Nigula kiriklas. Ta õppis Tallinna toomkoolis (176971) ja seejärel Leipzigi Ülikoolis usuteadust ja filoloogiat. Kooli lõpetamisel siirdus tagasi Eestisse, olles Virumaal Kiikla mõisas koduõpetaja ning alates 1790. aastast Tallinna gümnaasiumi professor. Tema peamiseks tööks on saksa keelest eesti keelde tõlgitud jutud ning luuletused, mis olid õpetlikud ja talurahvast manitsevad. Arvelius kirjutas ka saksakeelse näidendi "Elisa" ning mitmeid artikleid eesti keele arengu kohta. Arvelius oli abielus Ohtu mõisast pärit Katharina Kurselliga. Nende tütar Katharina Wilhelmine Arvelius (18001869) abiellus 1823 Eestimaa maanõuniku, ohvitseri ja
· Vahemaa Jõhvi linnast Foma tallu on 20 kilomeetrit.Lähim lennujaam asub 185 kilomeetri kaugusel ja lähim haigla 21 km ja postkontori võib leida ka Mäetaguselt.Looduslikest vaatamisväärsustest tasub nimetada kaevandusi ja suuri mägesid. · Ajaloolistest vaatamisväärsustest tuleb nimetada muidugi Foma talu ennast, samuti on lähedal mõis ja Mäetaguse rahvamaja, Kiikla rahvamaja ja Selisoo matkarada, Fomamägi. · Suvitajatele on pakkuda suurepärased ujumis- ning kalastusvõimalused tiigis(supelmajas vaid ujumist), mis pole kaugel talust. Vajalikud sertifikaadid Atesteerimine algab käesoleva aasta 16. juunil ja kestab vastavalt vajadusele. Foma talu puhul on peahoone renoveerimine olulise tähtsusega kuna kergendab hindamist ja turismitalu staatuse määramist. 6
küla lähistel Ahtme kaevandusväljal on nüüd, pärast mõningaid kultuurtehnilisi töid, muutunud põllumajanduslikult kasutatavaks. Sellisel mullal tavaliselt möödapääsmatu kuivendusdrenaazi rajamine oleks praegusel ajal maksnud vähemalt 40 000 kr/ha.Näiteid varem liigniiske, kuid kaevanduse tõttu kuivendatud ja seejärel põllumajandusmaana kasutusele võetud alade kohta on ka Viru, Sompa ja Kohtla kaevanduse mõjupiirkonnas Kiikla ja Võrnu küla lähistel. Apandiku külast edelas paikneva, varem liigniiske soise metsaala veereziim on Sompa kaevanduse toimel asendunud kuivendatud maa reziimiga. Kuigi leidub näiteid ka kaevanduse tõttu märjemaks muutunud metsamaa kohta (näiteks Kose küla juures), ei pea põllunduse ja metsanduse seisukohast siiski paika kategooriliselt üldistav väide aastasadadeks rikutud veereziimist. Õigem on rääkida muutunud veereziimist, mis võib, olenevalt hüdrogeoloogilistest jm
muinsuskaitsekomisjoni liige parun Friedrich Axel von Howen. Viimane suurem remont teostati 1937.aastal (B. Ederma, A. Jaik, 1939, lk. 77). 3.02 Iisaku (Isaak) rüütlimõis Iisaku mõis on ehitatut endise küla asemel. Küla lammutati maha ja inimesed aet minema selleks, et saada mõisale maad. Iisaku pargi lähedal leidub ka veel praegugi endiste talude asemeid. Endine küla paigutati ümber tema tänapäevasele kohale (A. Amandus, 2005). Esmalt kuulus Iisaku mõis Kiikla mõisa alla, mis eraldati teineteisest 1810. aastal. Esimesed omanikud olid Kiekelid, kelle valduses oli mõis 1872. aastani. Järgmiseks omanikuks oli Conrad Georg von Brevern, omandas mõisa Kiekelide käest ostmise teel. 20. Sajandi alguses läks mõis üle Conrad Georg von Brevern`i pojale Nikolai von Breven`ile, kelle käest läks see omakorda krahvinna Marie Mussin-Puskini valdusesse. Mõisast on säilinud väheldane pärnasalu ning mõned osaliselt ümber ehitatud kõrvalhooned (A
Seega kujunes välja järjepidev teatritraditsioon. Peale sõnalavastuste esitati ka oopereid ja ballette. Tallinnlased (tollal u 10000 elanikku) olid küll teatris väga huvitatud, kuid näitetrupi ülalpidamiseks jäi sissetulek siiski liiga väikeseks ja seepärast anti külalisetendusi ka teistes linnades: Tartus ja Riias. Esimeste kohalike harrastusteatrite teke 18. sajandi lõpul 1780. aastal tekkis Eestis mitmeid harrastusteatreid. Näiteks rajas vabahärra Fr. Von Rosen Virumaale Kiikla mõisa oma lastele harjutamiseks ja külaliste lõbustamiseks koduteatri. Teine harrastuslik erateater tekkis Paldiskisse, kus üks kohtuametnik laskis maja suure saali omal kulul teatriks ümber ehitada. Paldiski meelitas etendustega kohale tallinlasedki, näiteks Kotzebue. 18. sajandi lõpul sai Eesti korraks oluliseks kohaks ka maailmateatri seisukohalt. Nimelt suunati Tallinnasse riigiametnikuna tööle tol ajal Euroopas väga populaarne saksa draamakirjanik August von Kotzebue (1761-1819)
Eesti rahvakooli algusega seostatakse just B. G. Forseliust. Siit edasi on hariduse areng juba sujuvam, kuigi pikalt ei saada lahti kiriklikest stampidest. Nii võib tänapäeval naljakana tunduda 1774 aastal välja antud instruktsioon, kus kohustatakse kirikueestseisjaid valima koolmeistriteks neid talupoegi, kellel hea lauluhääl ja lauluoskus. Eestikeelse kirja ja õpetussõna vajalikkus aga ei kao siitmailt enam. Nii Ilmub 1782 üks esimesi eestikeelseid juturaamatuid, Kiikla mõisa koduõpetaja, Tallinna Gümnaasiumi hilisema professori Friedrich Gustav Arveliuse ,,Üks Kaunis Jutto- ja Öppetusse-Ramat," mida senise rangelt kirikliku kirjanduse kõrval saab pidada juba kergemaks lugemiseks.3 _____________________________________________________________________________ 10 http://www.forselius.ee/ 11 Peeter Põld ,,Eesti kooli ajalugu" 1992 lk 37-38 8 3
annaabi.ee 
