Ketoos on lehmadel esinev ainevahetushaigus. See tekib kui lehma organism vajab rohkem energiat kui ta suudab süüa. Ebapiisava söömise tagajärjel jääb lehm negatiivsesse energiabilanssi ja hakkab energia tootmiseks kasutama oma keharasva. Organismis tekivad rasvade lagunemisel ketokehad, mis satuvad vereringesse. Kui maks ei suuda neid piisavalt utiliseerida (ümber töödelda), siis tekib ketoos ehk ketokehade esinemine veres. Edasi läheb peenestatud sööt kiidekasse. Kiideka seinad koosnevad tugevatest lihaselistest lehtedest, mille vahel pressitakse söödamassist osa veest välja, osa sellest imendub läbi kiideka seina verre, enamik veest aga liigub koos peenestatud söödamassiga edasi pärismakku ehk libedikku. Jämedamad söödaosad peetuvad kiidekalehtede vahel, kus neid täiendavalt peenendatakse. Mäletsejate eesmagudest läheb sööt edasi libedikku e pärismakku. Libedikust läheb pooleldi
mäletsetakse teistkordselt põhjalikult läbi. Veised mäletsevad ühe päeva vältel koguni 7-10 tundi. Mao ehitus on erinev liit- ja lihtmaoga loomadel. Liitmaoga loomadel satub sööt peale teistkordset mäletsemist söögitoru kaudu uuesti vatsa ja võrkmikku, mis on põhiliseks söödamasside kogumise kohaks, kus toimub ka söödamasside segamine. Edasi läheb peenestatud sööt kiidekasse, mille vahel pressitakse söödamassist osa veest välja, osa sellest imendub läbi kiideka verre, enamik aga liigub koos peenestatud söödamassiga edasi pärismakku ehk libedikku. Libedikust läheb edasi pooleldi seedunud söödamass, mida nimetatakse küümuseks, edasi peensoolde, mis on seedetrakti kõige pikem osa. Peensoolele järgneb jämesool. Sööda toitained lõhustuvad loomade seedetraktis mehhaaniliste, keemiliste ja mikrobioloogiliste tegurite mõjul. Mäletsejaliste eesmaod võimaldavad kasutada rohkesti koredat,
peenestatakse toit põhjalikumalt, soodustatakse mikroorganismide juurdepääsu, segatakse aluselise süljega, mis neutraliseerib vatsasisaldise happesust Toit imetakse söögitoru kaudu suhu mälumine kestab 0.5-1 min Mäletsemine algab 30-60 min peale söömist ning kestab umbes tunni Ööpäevas on umbes 6-12 mäletsemisperioodi, liikumise ja une ajal mäletsemist ei toimu Mäletsemist reguleeritakse reflektoorselt Retseptorid paiknevad võrkmikus ja vatsas Kiideka, libediku ja soolestiku täitumisel mäletsemine pidurdub 31. Vatsagaaside teke ja röhitamine. Vatsa puhitus. Peamiselt CO2 (60%) ja metaan (30-40%, tekib CO2-st metaani tootvate bakterite toimel) Lämmastik ja vähesel määral hapnik Väljutatakse röhituste abil Kui gaasi tekib rohkem, kui väljutatakse, tekib puhitus e. tümpaania 32. Lenduvate rasvhapete tähtsus mäletsejaliste ainevahetuses. 60-80% loomale vajalikust energiast Enamik LHR imendub vatsas, imendumine vabade hapetena
Kui toiduosake on liiga suur ja hakkab võrmiku minema, siis puuteärrituse tõttu tekib loomal mälumisrefleks ja söögitoru kaudu läheb toit üles. Kiidekas – toimub vee ja min. ainete imendumine. Maovagu – ühendab söögitorusuuet libedikuga, kulgeb läbi võrmiku ja jätkub piki kiidekapõhimikku. Maovao talitlus on eriti oluline vastsündinul, kelle eesmagu pole veel välja arenenud, mistõttu allaneelatud piim ei tohi eesmakku sattuda. Maovagu jaguneb võrmiku-, kiideka- ja kibedikuvaoks. Maovagu on söögitoru „pikendus“ libedikku. Vao servad sulguvad piima imemisel ja liigub otse libedikku (refleks). Kui liiga palju külma piima juua, siis piim satub vatsa, toimub käärimine piimhappeks, pH langeb ja tekib kõhulahtisus. 25. Vatsa mikrofloora kui tervklik kooslus Mikrofloora koosneb bakteritest, seentest ja protozoadest. Toitaineid kasutavad mikroorganismid enda elutegevuse tarbeks ja käärimisproduktid on ruminantidele tähtsad
Võrkmikuharjad võivad olla sõltuvalt kõrgusest primaarsed, sekundaarsed ja tertsiaalsed. Võrkmikuharjad moodustavad võrkmikukanne (cellulae reticuli). Võrkmikuharja ülemises ja keskmises kolmandikus paikneb silelihaskoeline võrkmikuväät (limaskesta lihaskiht). Veise kiidekas – omasum Limaskest – sisepinda katavad kiidekalehed ja nende vahele jäävad kitsad ruumid. Lehed on külgedelt kaetud papillidega (papillae omasi). Kiideka lehtedes on kolmekordne lihasplaat (2 äärmist ja nende vahel sisemine). 54. Peen- ja jämesool Peensool - intestinum tenue - jaguneb kolmeks osaks: kaksteistsõrmik - duodenum, tühisool – jejunum ja niudesool – ileum. Peensoole sein on 3-kestaline: limaskest, lihaskest ja serooskest. Limaskest - tunica mucosa Peensoole limaskestas on kõik 4 kihti. Peensool on peamine imendumisala ja seetõttu Limaskesta pind
valgu muutmine kergemini seeduvaks loomseks valguks ja vitamiinide süntees. Vats ulatub diafragmast vaagnani. Võrkmik on maokambrites kõige väiksem. Kiidekas on külgedelt veidike kokkusurutud kerakujuline. Limaskest on näärmetu. Põhimagu ehk libedik. Pirnja kujuga mao osa. Libedikupõhi, suurkõverik ja väikekõverik. Maovagu ühendab söögitorusuuet libedikuga ning kulgeb spiraalselt läbi võrkmiku. Maovagu jaguneb võrkmiku-, kiideka- ja libedikuvaoks. Magude maht sõltub looma vanusest ja suurusest. Keskmise täiskasvanu veise maomaht on 120- 160 liitrit. Mäletsejate mitmekambriline liitmagu täidab ligi ¾ kõhuõõnest. 21. Peen- ja jämesool. Peensool – on seedetrakti kõige pikem alaosa. Siin toimub toidu peamine seedimine ja lõhustunud produktide imendumine. Peensool on jämesoolest peenem ja tal on kogu ulatuses enam-vähem ühtlane läbimõõt. Peensool jaotatakse: kaksteistsõrmik, tühisool ja niudesool.
Toit peenestatakse põhjalikumalt, soodustatakse mikroorganismide juurdepääsu, segatakse aluselise süljega, mis neutraliseerib vatsasisalduse happesust. Mäletsemise mehhanism : Toit imetakse söögitoru kaudu suhu, mälumine kestab 0,5-1min, mäletsemine algab 20-60min peale söömist ning kestab umbes tunni. Ööpäevas on umbes 6-12 mäletsemisperioodi, liikumise ja une ajal mäletsemist ei toimu. Mäletsemist reguleeritakse reflektoorselt. Retseptorid paiknevad võrkmikus ja vatsas. Kiideka, libediku ja soolestiku täitumisel mäletsemine pidurdub. 60) Lindude seede iseärasused. Anatoomilised iseärasused : Pugu, näärmemagu, lihasmagu ja kloaak. Lõuad asendunud nokaga. Hambad, põsed ja mokad puuduvad. Söögitoru avar, söögitorulaiendina esineb pugu. Magu jaotub näärme- ja lihasmaoks. Soolestik on lühike, esineb 2 umbsoolt. Pärasool avaneb kloaaki. Haistmis- ja maitsemeel vähe arenenud. Toiduvalik toetub põhiliselt nägemisele
piimatoodangut ja alandavad piima kvaliteeti. · Seede üldkäsitlus · Veis on mäletsejaline, kellel on liitmagu, mis koosneb ees- ja pärismaost ehk libedikust. · Pärismaole järgneb teiste imetajatega sarnane soolestik. · Allaneelatuna jõuab sööt eesmakku, mis koosneb vatsast, võrkmikust ja kiidekast · Anatoomiliselt on eesmao osad käsitletavad söögitoru alaosa laienditena. · Lehma eesmao maht on vahemikus 120-240 liitrit. · Võrkmiku ja kiideka nimetus tuleneb limaskesta voltidest. · Võrkmiku sisepind on kaetud kärgja limaskestaga. · Kiidekas aga paiknevad tihedalt üksteise kõrval olevad lehtjad moodustised ehk kiidekalehed. Vatsa sisemus on kaetud hattudega, mis on eriti suured vatsa alumises osas. · Nende limaskesta hattude kaudu toimub lenduvate rasvhapete imendumine. · Võrkmiku ja vatsa lihased tekitavad kontraktsioone, mille toimel sööt seguneb ja peenestub.
annaabi.ee 
