Põlva kihelkonnast jääb Põlvamaa aladele umbes kolmveerand; kihelkonna lõunaosa Väimela ja Võru mõisate lähikonnas jääb kaasaegsele Võrumaale. Räpina kihelkond jääb Põlvamaa aladele pea täielikult, kui välja arvata kitsas põhjapoolne sopp Peipsi kaldal Meeksi ja Mehikoorma ümbruses, mis kuulub kaasaegse Tartumaa koosseisu. 6 Karula kihelkonna aladest paikneb üle kahe kolmandiku (sh kihelkonnakeskus) kaasaegsel Valgamaal. Vaid idapoolsed küllalt hõreda asustusega alad Ähijärve ümbruses jäävad kaasaegsele Võrumaale. Hargla kihelkonna maad jagunevad Valga- ja Võrumaa vahel ligikaudu võrdselt; kihelkonnakeskus asetseb kaasaegse Valgamaa aladel. Rõuge Viimane jääaeg vormis Võrumaa lõunaosa maastiku järvede- ja orguderohkeks. 10 km pikkuses ja 52 meetri sügavuses Rõuge ürgorus on
Sõprusmaakond Kaiserslautern. Rapla maakonnas on 1 linn, 3 alevit, 14 alevikku ja 267 küla Rapla (saksa ja vene keeles kuni 1935. aastani Rappel) on vallasisene linn Rapla vallas Rapla maakonnas ning ühtlasi selle maakonna halduskeskus. Linna läbib Vigala (Konuvere) jõgi. AJALUGU Vanimad kirjalikud andmed Raplast pärinevad 1241.aasta Taani hindamisraamatust – "8 adramaa suurune Rapala küla". 13.sajandi lõpul sai Raplast kihelkonnakeskus. Samal ajavahemikul ehitati (ilmselt Padise kloostri tsistertslaste poolt) Konuvere jõe äärde Maarja-Magdaleenale pühitsetud kivikirik. Kirik kui asula keskpunkt põles Põhjasõjas müürideni maha ja renoveeriti uuel kujul 1738. Rapla hoogsam kasv algas alles 19. sajandi lõpul, kui kirikukülla saabus rohkelt käsitöölisi, kaupmehi ja ametnike. 1866 avati apteek, 1868 asutati külakool, 1888 Rapla haigla. 1899 rajati
jätnud igasugu setteid ning mis vahepeal on läbitud ürgorgudest. Jõuame Luunjasse, paremat kätt on näha Luunja mõisa. letame Emajoe le silla (mis alguses ehitati kuiva maa peale, pärast alles lasti vesi läbi ). Jouame Põllu kihelkonda. Siinsed põllud on kõik haritud (tänu Kagu- Eesti suhteliselt viljakatele muldadele), ei kohta sööti jäetud põldusid. Asume Lõuna- Eesti murdealal (Tartu murde alal). Keerame Võndu. Võnnu on väärikas Eesti kihelkonnakeskus oma kihelkonnakirikuga. Tegemist on keskaegse kirikuga, mis hiljem on ümber ehitatud. Võnnule annab kultuurimaastiku mulje Gustav Suitsu mälestuskivi (tegemist on G. Suitsu sünnikohaga). Sõidame üle Ahja jõe ja vahetame maastikuregiooni- jõuame Peipsi madalikule, mis on suur soode ja madalike ala, mis ulatub Peipsi järveni. Jõuame Põlvamaale, Rasina kulla. Siinse päris onnetus seisus kiriku juures asub Eesti
Enamasti loodusmaastik (pangad). Järvamaa: Kakerdaja raba, Paide vanalinn, Türi voorestik, Kareda-Esna maastik, Endla LKA, Kurla karstiala, Kärevete alevik. Mitmekesine loodusmaastik. Saaremaa: Kuressaare, Kaali, Muhu, Sõrve, Viidumäe, Vilsandi, Mustjala park. Loodusmaastik (rannikualad). Põlvamaa: Taevaskoja, Ilumetsa kraatrid, ürgorud, rabad. Loodusmaastikud (reljeef) Pärnumaa: Soomaa, Sindi, Pulli küla, Kilingi-Nõmme, Saarde kihelkonnakeskus ja seda ümbritsev metsamaastik, Allikukivi koopad. Loodusmaastik (rannikumaastikud, rabad) Valgamaa: Helme ümbrus, Otepää looduspark, Karula looduspark, Koiva puisniit. Loodusmaastik (reljeef). Lääne-Virumaa: Kellavere-Rohu, Kohala, Lahemaa, Letipea-Mahu, Rakvere. Rannamaastik. Võrumaa: Haanja/Kaika kuppelmaastik, Paganamaa, Piusa jõe ürgorg, Mustjõe lamminiidud. Loodusmaastikud (vahelduv reljeef), ajaloolis-kultuurilised maastikud. 6
ajaloolistega võrreldes kuus uut maakonda. Nende uute maakondade -- Hiiumaa, Raplamaa, IdaVirumaa, Jõgevamaa, Põlvamaa ja Valgamaa -- arvel on üheksa ülejäänud maakonda ajaloolistest pisut väiksemad. Samuti asuvad kaasaegsete maakondade vahelised piirid ajaloolistega võrreldes mitmes kohas veidi teistes kohtades. Samuti on raske võrrelda ajalooliste kihelkondade ja kaasaegsete valdade piire, mis reeglina ei kattu; seda ka juhul, kui ajalooline kihelkonnakeskus on kaasaegse valla keskus. Eesti> maakond >valdadeks >linnadeks kohalikku omavalitsust. Vald >alevikeks> küladeks. Viimasel ajal on plaanitud küll radikaalseid haldusreforme, kuid seni ei ole neid realiseeritud. 18. Sfragistika on pitsereid uuriv teadus. Värvipitsereid nimetatakse templiteks. Nad tulid kasutusele 19. sajandil. Pitser on pitsati positiivne reljeefne jäljend plastilises aines või värvis.
Nende uute maakondade -- Hiiumaa, Raplamaa, IdaVirumaa, Jõgevamaa, Põlvamaa ja Valgamaa -- arvel on üheksa ülejäänud maakonda ajaloolistest pisut väiksemad. Samuti asuvad kaasaegsete maakondade vahelised piirid ajaloolistega võrreldes mitmes kohas veidi teistes kohtades. Samuti on raske võrrelda ajalooliste kihelkondade ja kaasaegsete valdade piire, mis reeglina ei kattu; seda ka juhul, kui ajalooline kihelkonnakeskus on kaasaegse valla keskus. Eesti> maakond >valdadeks >linnadeks kohalikku omavalitsust. Vald >alevikeks> küladeks. Viimasel ajal on plaanitud küll radikaalseid haldusreforme, kuid seni ei ole neid realiseeritud. 18. Sfragistika on pitsereid uuriv teadus. Värvipitsereid nimetatakse templiteks. Nad tulid kasutusele 19. sajandil. Pitser on pitsati positiivne reljeefne jäljend plastilises aines või värvis.
üldrahvuslikuks suurürituseks. Olemasolevais linnakoolides oli õppekeeleks saksa keel. Need koolid olid kadakasaksluse taimelavaks. 1860-ndail aastail tekkis rahvusliku liikumise juhtivate tegelaste keskel kavatsus asutada eesti õppekeelega linnakool. Kooli asutamine rahva käest annetuste näol kogutud rahaga kujunes mõisnike ja pastorite vastutöötamise kiuste üldrahvalikuks ürituseks. Kooli asukohaks valiti eesti kultuuriloos väljapaistval kohal seisnud kihelkonnakeskus Põltsamaa. 8 Põltsamaa asub Kesk-Eestis. Rahvusliku haridustsentrumi rajamiseks oli see igati sobiv paik. 1885. aastaks oli kooliehitamise jaoks kojatud üle 70 000 rubla. Millist visadust see nõudis, seda suudame mõista alles siis, kui arvestame, et tihti ei olnud annetatav summa suurem kui 5 kopikat. Kooli avamine valmistas rahvale pettumuse. 1880-ndail aastail tekkis terav lõhe rahvuslikus liikumises
anna neile seda, mida nad saavad enda palvetundides, kus nad ise arutavad pühakirja, loevad seda ette jne. On mõjuvam, kui kohalike pastorite vigases eesti keeles loetud tekstid ning manitsused. Eesti jaguneb geograafilises mõttes kaheks: meresidusad alad ja mittemeresidusad alad. Samas saab Eestis jagada kaheks ka keelevahe põhjal. Kihelkond on madalaim tasand, mille kaudu on kogutud allikmaterjali. Kihelkond kui identiteedikeskus. Kihelkonnakeskus kui tõmbekeskus. Kihelkond on ala, mille inimesed moodustasid ühe koguduse, mille rahvas käis ühes kirikus. Omast kihelkonnast tavaliselt kaugemale ei satutud. Abiellumised olid tavaliselt kihelkonna piirides, kuna noored said kokku tavaliselt pühapäeval kirikus. Igas kihelkonnas on teatud hulk mõisasid (u 10), mõisade omanikud on kiriku eestseisused, toetavad kirikut majanduslikult, nende huvides on, et talupojad ei lahkuks, kuna talupojad on tööjõuks, mis toodab mõisale väärtust
annaabi.ee 
