1963 a. Erinevad teosed James Rosenquist. Vastvalitud president (1960– 61) James Rosenquist. No-no! (1996). Tom Wesselmann. Vaikelu #20 (1962) Vaikelu Liz Tayloriga (1992). Tom Wesselmann. Great American Nude #58 (1965) . Vaikelu nr. 15 (1962) kollaazh . Robert Indiana. Love (1973) Robert Indiana. Number 5 (1963). George Segal. Köietantsija (1969) kips, köis George Segal. 3 inimest 4 pargipingil (1979). George Segal. Depressiooniaegne leivasaba (1991). Ed Kienholz. Dodge '38 tagaiste (1964) Ed Kienholz. Sünnipäev (1964). Ed Kienholz. Kaasaskantav sõjamälestusmärk (The Portable War Memorial) (1968). Mel Ramos. Coca-Cola (1972) Mel Ramos. Doggie Dinah (Claudia Schiffer)1995 . Richard Lindner. Mees ja tiigernaine . Miss American Indian (1970). Andy Warhol- Campbelli supp I (1968) Marilyn Monroe (1962). Autoportree (1986) . Lilled (1964) . Elektritool (1971 . Revolver (1981 . Popskulptuur- Claes Oldenburg – hiigelmõõtmetes igapäevaelust tuntud
1963 a. Erinevad teosed James Rosenquist. Vastvalitud president (1960– 61) James Rosenquist. No-no! (1996). Tom Wesselmann. Vaikelu #20 (1962) Vaikelu Liz Tayloriga (1992). Tom Wesselmann. Great American Nude #58 (1965) . Vaikelu nr. 15 (1962) kollaazh . Robert Indiana. Love (1973) Robert Indiana. Number 5 (1963). George Segal. Köietantsija (1969) kips, köis George Segal. 3 inimest 4 pargipingil (1979). George Segal. Depressiooniaegne leivasaba (1991). Ed Kienholz. Dodge '38 tagaiste (1964) Ed Kienholz. Sünnipäev (1964). Ed Kienholz. Kaasaskantav sõjamälestusmärk (The Portable War Memorial) (1968). Mel Ramos. Coca-Cola (1972) Mel Ramos. Doggie Dinah (Claudia Schiffer)1995 . Richard Lindner. Mees ja tiigernaine . Miss American Indian (1970). Andy Warhol- Campbelli supp I (1968) Marilyn Monroe (1962). Autoportree (1986) . Lilled (1964) . Elektritool (1971 . Revolver (1981 . Popskulptuur- Claes Oldenburg – hiigelmõõtmetes igapäevaelust tuntud
Sai mõjutust J.Pollocki maalidest *Rockwell Kent(1882- 1971) ,,Puud" POP-KUNST Aeg:1950-1960ndad a. Tunnused: *Katsetused kõige tehnilisemate ,värskemate võtetega(akrüül) *Inspiratsioon reklaamidest,ajakirjadest, koomiksitest. *Vahet ei tehta heal ja halval maitsel. *Jälgib igapäevast modernset maailma. *Tegelased ja esemed olid erksate värvidega *Suurejoonelisus Kunstnikud ja maalid: *Richard Hamilton (1922-..) ,,Mis teeb kodu heaks" *Ed Kienholz(1927-2994) ,,Sõjamemoriaal" *Claez Oldenburg (1929-..) ,,Kirss ja lusikas" OP-KUNST Aeg: 1960ndad a. Tunnused: *Optilised efektid *Illusioonid *Silmapete *Objekt näib ruumilisena,vilkuvana, liikuvana. *paseerub teadluslikule uurimistööle,katsetustele Kunstnikud ja maalid: *Victor Vasarely(1908- 1997) ,,Fonal- Vegn" ,,Dia-argent *J.R.Soto ,,Cube bleu interne" MINIMALISM Aeg: 1966 a. Tunnused: *Lihtne vorm,vähe detaile. *Vähe värve. *Siledad pinnad.
1950-ndad Popkunst Inglismaa, USA Rosenquist, Tom Wesselmann, Jim Dine, George Segal, Edward Kienholz, Andy Warhol. Loobumine lahtisest, korrapäratust, kindla vormita värvilaikudest, ehk ka loobumine maalilisusest
Eestis olid tuntuimad popkunsti viljelejad Leonhard Lapin, Ando Keskküla ja Andres Tolts. Popkunstnikud Inglismaa popkunstnikud · Richard Hamilton · Peter Blake · Edouardo Paolozzi · Peter Phillips · Ronald B. Kitaj · David Hockney · Allen Jones USA popkunstnikud · Jim Dine · Andy Warhol · Roy Lichtenstein · Tom Wesselmann · James Rosenquist · Claes Oldenburg · Richard Lindner · Mel Ramos · Marisol Escobar · Edward Kienholz · George Segal · Robert Indiana OPKUNST (1950ndate lõpp 1960ndad) Opkunst, ka optiline kunst on 1960. aastatel abstraktsest kunstist välja arenenud maalisuund. Opkunsti viljeleti 1960. aastatel peamiselt USAs ja LääneEuroopas. Kunstisuund keskendub peamiselt optiliste efektide loomisele. Lihtsate geomeetriliste kujundite ja värvi või valguskontrastide abil püütakse edasi anda ruumilist muljet või liikumist. Opkunst on tugevalt mõjutanud
Tema teosed täidavad näitusesaalis suure ruumiosa, kus tavalised, reaalsed ja enamasti pisut vanamoelised ning kulunud mööbliesemedon ühendatud proosalise tegevuses inimfiguuridega. Valkjad plastikust või kipsist figuurid pole traditsioonilise skulptuuri kombel modelleeritud, vaid näivad mehaaniliste koopiatena, mulaazidena. Hääletult tardunud banalsus võib mõjuda nukralt, isegi ängistavalt. Teoseid: ,,Kino" (1963), ,,Picasso tool" (1973). EDWARD KIENHOLZ (s. 1927) Hoopis selgema ja pealetükkivama tähenduse annab oma teostele Kienholz. Nende teemadeks on seks, haigused, surm ja häving. Materjalivalikult on Kienholz utiilikunsti e. funk art'i esindaja. Kõikvõimalikest tsivilisatsioonijäätmetest või valmisesemetest ehitab ta moonutatud, tükeldatud kuid äratuntavaid inimkehi ning paigutab neid jõhkralt sokeerivana, naturalistlikult mõjuvasse keskkonda
James Rosenquist (1933) Tom Wesselmann (1931) Jim Dine (1935) George Segal (1924) Edward Kienholz (1927) Andy Warhol (1928-1987)
Tema teosed täidavad näitusesaalis suure ruumiosa, kus tavalised, reaalsed ja enamasti pisut vanamoelised ning kulunud mööbliesemedon ühendatud proosalise tegevuses inimfiguuridega. Valkjad plastikust või kipsist figuurid pole traditsioonilise skulptuuri kombel modelleeritud, vaid näivad mehaaniliste koopiatena, mulaažidena. Hääletult tardunud banalsus võib mõjuda nukralt, isegi ängistavalt. Teoseid: „Kino“ (1963), „Picasso tool“ (1973). ● EDWARD KIENHOLZ (s. 1927) Hoopis selgema ja pealetükkivama tähenduse annab oma teostele Kienholz. Nende teemadeks on seks, haigused, surm ja häving. Materjalivalikult on Kienholz utiilikunsti e. funk art’i esindaja. Kõikvõimalikest tsivilisatsioonijäätmetest või valmisesemetest ehitab ta moonutatud, tükeldatud kuid äratuntavaid inimkehi ning paigutab neid jõhkralt šokeerivana, naturalistlikult mõjuvasse keskkonda. Kienholzi teosed ei näi taotlevat värsket, ootamatut
lichtenst ein vicki 1964 105/105 email terasel Click to edit Master text styles Second level roy lichtenstein Third level Fourth level Fifth level plahvatus 1966 56/43,5 litograafia paberil Click to edit Master text styles Second level Ed Kienholz Third level Fourth level Fifth level John Doe 1959 Paint and resin on mannequin parts set on metal perambulator with wood, metal, rubber, and plastic toy 39 1/2 x 19 x 31 1/4 in. (100.3 x 48.3 x 79.4 cm) The Menil Collection, Housto Click to edit Master text styles
Tema teosed täidavad näitusesaalis suure ruumiosa, kus tavalised, reaalsed ja enamasti pisut vanamoelised ning kulunud mööbliesemedon ühendatud proosalise tegevuses inimfiguuridega. Valkjad plastikust või kipsist figuurid pole traditsioonilise skulptuuri kombel modelleeritud, vaid näivad mehaaniliste koopiatena, mulaazidena. Hääletult tardunud banalsus võib mõjuda nukralt, isegi ängistavalt. Teoseid: ,,Kino" (1963), ,,Picasso tool" (1973). EDWARD KIENHOLZ (s. 1927) Hoopis selgema ja pealetükkivama tähenduse annab oma teostele Kienholz. Nende teemadeks on seks, haigused, surm ja häving. Materjalivalikult on Kienholz utiilikunsti e. funk art'i esindaja. Kõikvõimalikest tsivilisatsioonijäätmetest või valmisesemetest ehitab ta moonutatud, tükeldatud kuid äratuntavaid inimkehi ning paigutab neid jõhkralt sokeerivana, naturalistlikult mõjuvasse keskkonda. Kienholzi teosed ei näi taotlevat
Tema teosed täidavad näitusesaalis suure ruumiosa, kus tavalised, reaalsed ja enamasti pisut vanamoelised ning kulunud mööbliesemedon ühendatud proosalise tegevuses inimfiguuridega. Valkjad plastikust või kipsist figuurid pole traditsioonilise skulptuuri kombel modelleeritud, vaid näivad mehaaniliste koopiatena, mulaazidena. Hääletult tardunud banalsus võib mõjuda nukralt, isegi ängistavalt. Teoseid: ,,Kino" (1963), ,,Picasso tool" (1973). EDWARD KIENHOLZ (s. 1927) Hoopis selgema ja pealetükkivama tähenduse annab oma teostele Kienholz. Nende teemadeks on seks, haigused, surm ja häving. Materjalivalikult on Kienholz utiilikunsti e. funk art'i esindaja. Kõikvõimalikest tsivilisatsioonijäätmetest või valmisesemetest ehitab ta moonutatud, tükeldatud kuid äratuntavaid inimkehi ning paigutab neid jõhkralt sokeerivana, naturalistlikult mõjuvasse keskkonda. Kienholzi teosed ei näi taotlevat värsket, ootamatut