politseil, kes kinnitas, et tegu pole sama isikuga. Valitsejate portreedes ilmneb väga hästi karmus. Karmilt istuma või seisma pandud vaaraod ja nende kaasad vaatavad oma jumaliku ilmega, hoides käsi ühteaegu pehmelt, aga karmilt enda kõrval. Selline stiil valitsejate kujutamises kestis üle kolme tuhande aasta. Erinevus skulptuuris ja tasapinnases kujutuses ilmus vaarao Ehnatoni valitsemise ajal. Kujutatavad valitsejad olid nagu haigeks jäänud. Neid kujutati kiduralt ja naiselike vormidega, samas ei puudunud siingi majesteetlikus. Viimast väidet tõestab kõige paremini Ahet-Atoni linnast leitud Nofrete maailitud portreebüst, mille järgi peetakse kujutaud naisterahvast ajaloo kaunimaks naiseks. Egiptlased oskasid hästi kujutada inimkeha proprtsioone. Kasutatud kirjandus: http://www.hot.ee/djedkara/KEMET/Arhaj.html http://www.hot.ee/djedkara/KEMET/arharen.html http://www.hot.ee/djedkara/KEMET/sculp.html
otsustas ta minna mila midgai ütlemata pariisi elama, naine ei teadnud temast midagi ja saatis oma tuttava teda üle vaatama. Sel ajal oli naine kindel ei jäta kunagi oma meest ja ei lahuta, kui aga sõber tagasi tuli ja teatas, et mees oli otsustanud maalimisega tegeleda, hoolimata sellest et ta polenud kunagi seda teinud, siis naine mõtles ümber ja tahtis koheselt lahutust. Naine jäi koju elama ja teda ei huvitanud enam mis mees teeb edasi, mees aga hakkas elama väga halvasti ja kiduralt, tal ei olnud raha, teenis seda vaid malet mängides, käis igal lõunaajal kohvikus seda tegemas. Üks sõrba tuttav maalija (Dick) oli kuulnud mehest ja ta aitas sõbral ta üles otsida. Nad kohtusid taas ja mehel(charles strickland) oli sama vana komme, kus ta lasi teistel oma jookide eest maksta, ta oli mõtlemiselt üsna heidik ja ei kartnud kellelegi halvasti öelda, käitus naiste suhtes ebaviisakalt. Töötas maalijana peale seda kui ta kaasa
tõttu ning need on pöörduvad. Puurindes domineerib mänd, harvem leidub kuuske ja kaski. Põõsarinde moodustavad hõredalt kasvavad paakspuud ja pajud, alustaimestikus on ohtralt mustikat, keratarna, sookailu jt. Eristatakse karusambla-mustika, karusambla ja sinika kasvukohatüüpe. Kõdusoometsad on kujunenud sügavaturbalistest madal- ja siirdesoometsadest pikaajalise kuivendamise tulemusel. Esimese kuivendusjärgse metsapõlvkonna moodustavad männid ja kased, kes kasvasid kiduralt juba enne samal kohal. Järgmistes metsapõlvkondades võib domineerima hakata kuusk. Kõdusoometsade alustaimestik oleneb niiskusreziimist ning sarnaneb seetõttu kas palu-, laane- või salumetsade alustaimestikuga. Eristatakse mustika-kõdusoo ja jänesekapsa-kõdusoo kasvukohatüüpi. 7 Lodumetsad sarnanevad kõige vähem soometsadele: turvast on vähe ja see on tugevasti lagunenud
kanarbikule, kukemarjale jm. ka jõhvikas, murakas, huulhein. Samblarinne valdavalt turbasammaldest. Levinud väikeste aladena kõikides Eesti osades. 2.2.3. Kõdusoometsade tüübirühm- on kujunenud sügavaturbalistest lagedatest või hõreda puurindega madal- ja siirdesoodest pikaajalise kuivendamise tulemusena. Esimese kuivendusjärgse metsapõlvkonna moodustavad looduslikult uuenenud männid ja kased, mis enamasti kasvasid kiduralt samal kohal juba enne kuivendust. Järgmistes metsapõlvkondades võib ülekaalu omandada kuusk. 2.2.4. mustikakõdusoo kkt.- reljeef tasane või väikese kaldega, mikroreljeef tugevasti mätlik. Iseloomulik on arumetsadele omase, kuni 15 cm tüseduse metsakõdu horisondi ja selle all kuni15 cm tüseduse kõduturbakihi esinemine. 15 Puurindes valdavalt mänd, ohtralt ka kuuse järelkasvu
tõttu ning need on pöörduvad. Puurindes domineerib mänd, harvem leidub kuuske ja kaski. Põõsarinde moodustavad hõredalt kasvavad paakspuud ja pajud, alustaimestikus on ohtralt mustikat, keratarna, sookailu jt. Eristatakse karusambla-mustika, karusambla ja sinika kasvukohatüüpe. Kõdusoometsad on kujunenud sügavaturbalistest madal- ja siirdesoometsadest pikaajalise kuivendamise tulemusel. Esimese kuivendusjärgse metsapõlvkonna moodustavad männid ja kased, kes kasvasid kiduralt juba enne samal kohal. Järgmistes metsapõlvkondades võib domineerima hakata kuusk. Kõdusoometsade alustaimestik oleneb niiskusreziimist ning sarnaneb seetõttu kas palu-, laane- või salumetsade alustaimestikuga. Eristatakse mustika-kõdusoo ja jänesekapsa-kõdusoo kkt. Sood võivad arenguastmest ja kohalikest looduslikest tingimustest sõltuvalt olla kas puudeta (lagesood), hõredate puudega (puissood) või kaetud metsaga (soometsad). Soo ökosüsteemi
tõttu ning need on pöörduvad. Puurindes domineerib mänd, harvem leidub kuuske ja kaski. Põõsarinde moodustavad hõredalt kasvavad paakspuud ja pajud, alustaimestikus on ohtralt mustikat, keratarna, sookailu jt. Eristatakse karusambla-mustika, karusambla ja sinika kasvukohatüüpe. Kõdusoometsad on kujunenud sügava turbalistest madal- ja siirdesoo metsadest pikaajalise kuivendamise tulemusel. Esimese kuivendusjärgse metsapõlvkonna moodustavad männid ja kased, kes kasvasid kiduralt juba enne samal kohal. Järgmistes metsapõlvkondades võib domineerima hakata kuusk. Kõdusoometsade alustaimestik oleneb niiskusreziimist ning sarnaneb seetõttu kas palu-, laane-või salumetsade alustaimestikuga. Eristatakse mustika- kõdusoo ja jänesekapsa-kõdusoo kasvukohatüüpi. Rohumaade, soode ja veekogude tüüpide iseloomustus. Lodumetsad sarnanevad kõige vähem soometsadele: turvast on vähe ja see on tugevasti lagunenud. Soostumine toimub toitainete rikastes tingimustes
Pärast kolmandat aastat satuvad nad aga hoogu ja parimad õitsejad on nad 4-7 aasta vanustena. Kui elulõngu ei väetata, siis jääb vanemate elulõngade õitsemine kiduramaks. Et saada taimedelt pikka aega ilusaid suuri õisi ja tagada rohke õitsemine, tuleks vanemaid kui kolmeaastaseid elulõngu, suve esimesel poolel 3-5 korda pealt väetada. Hilisem väetamine ei lase neil aga õigeaegselt talveks valmistuda ning taim õitseb järgmisel aastal kiduralt. (Järv, 2001) Jackmanni ja viticella rühma sordid lõigatakse sügisel tugevasti tagasi jättes alles 2-3 tugevat pungapaari võrsele. Nõrgad võrsed kõrvaldatakse. Lanuginosa rühma sordid lõigatakse sügisel 50 cm kõrguselt. Patens ja florida rühma sordid õitsevad eelmise aasta võrsetel ja neil kärbitakse vaid puitumata ladvad. Kuid ka neid võib tugevasti tagasi lõigata, siis nad alustavad õitsemist pisut hiljem, aga õitsevad nad ikkagi.
11. Milliste erinevate kasvukohatüüpide taimi leiate kasvamas lodumetsades? 12. Nimetage tähtsamad taimekooslused rohusoometsades! 3. KÕDUSOOMETSADE TÜÜBIRÜHM Kõdusoometsad on kujunenud sügavaturbalistest lagedest või hõreda puurindega madal- ja siirdesoodest pikaajalise kuivendamise tulemusel. Turba ülemised kihid on hästi lagunenud (must turbamuld). Esimese kuivendusjärgse metsapõlvkonna moodustavad looduslikult uuenenud männid ja kased, mis enamasti kasvasid kiduralt samal kohal juba enne kuivendust. Järgmistes metsapõlvkondades võib ülekaalu omandada kuusk. Kuna puude juurestik paikneb vaid mulla pindmises osas, esineb paiguti rohkesti tuuleheidet, mis aja jooksul loob mätliku mikroreljeefi. Boniteet on sõltuvalt kuivendusest I IV. Eesti metsadest moodustavad kõdusoometsad 14%. Kõdusoometsade alustaimestu on liigivaene ja vähe karakteerne, olenevalt niiskusreziimist võib see sarnaneda palu-, laane- või salumetsa alustaimestule.
Samblarindes valitsevad turbasamblad, mätastel kasvab ka metsasamblaid. Sellist rabametsa, milles puurinne on puude suurest vanusest hoolimata väga hõre (liituvus alla 0,3) ja madal (alla 3 m), nimetatakse puisrabaks. Kõdusoometsade klass Kõdusoometsad on kujunenud sügavaturbalistest madal- ja siirdesoodest pikaajalise kuivendamise tulemusena. Esimese kuivendusjärgse metsapõlvkonna moodustavad looduslikult uuenenud männid ja kased; need kasvasid kiduralt samal kohal juba enne kuivendamist. Järgmistes metsapõlvkondades omandab ülekaalu kuusk. Puude juurestik paikneb vaid mulla pindmises osas, seetõttu on palju tuulemurdu, mis moodustab aja jooksul mätliku mikroreljeefi. Kõdusoometsade alustaimestu on liigivaene ja sarnaneb niiskusrežiimist olenevalt palu-, laane- või salumetsa omaga. Kõdusoometsadel on üks tüübirühm – kõdusoometsad, milles eristuvad mustika-kõdusoo kasvukohtüüp ja jänesekapsa-kõdusoo kasvukohatüüp.
annaabi.ee 
