see, et nende algust ja lõppu ei saa kunagi täpselt ennustada. Klimatoloogid on kokku leppinud, missugustes tingimustes üks või teine aastaaeg algab, nii nagu tehakse kütteperioodi algusegi puhul. Võib öelda, et kogu elu (sealhulgas põllutööd) oleneb suurel määral klimatoloogiliste aastaaegade kulgemisest. Kevadtalv on lumesulamise aeg. Selle alguseks loetakse päeva, millele järgnevad valitsevalt sulailmad ja lumikate kahaneb jõudsalt. Kevadtalve hulka arvestatakse ka hilisemad kevadised talve tagasitulekud, s.o ajutise lumikattega ajad pärast talvise lume sulamist. Varakevad algab siis, kui maapind on lõplikult vabanenud lumikattest ja kestab kuni kasvuaja alguseni, mil õhutemperatuur tõuseb püsivalt üle +5 °C. Kevad on kasvuperiood enne suve algust, püsivate temperatuuride vahemikus 513 kraadi. Suvi algab siis, kui ööpäeva keskmine õhutemperatuur tõuseb püsivalt üle +13 °C
kõrvaldatud, kuid nüüd uuesti kasutusele võetud. Sellest hoolimata oli toodanguplaan suurem kui kunagi varem, kuigi masinad võisid iga hetk laguneda. Kui taoline asi juhtus, pidi seadme kasutaja tasuma kahju viiekordselt. Mõnel juhul vähendati kogu tööbrigaadi palka kolmandiku võrra. Samuti oli alati olemas oht, et NKVD, kelle agente oli igal pool, süüdistas töötajat sabotaazis. (Oras Ants. Eesti saatuslikud aastad 1939 1944. Tallinn. 2002, lk108) Ühel kevadtalve päeval 1941. aastal läksin raamatukogu saali. Salk naisi kandis seal paberitega pooleldi täidetud kotte ühte nurka virna. "Mis see tähendab?" küsisin uksehoidjalt, kes neid vaatas. "Raamatud," ütles ta, "alumisel korrusel olev venelane raiub neid kirvega katki. Need on keelatud kirjanduse nimekirjas olevad teosed". Läksin ülemisele korrusele, et saada lähemaid teateid. Asi oli tõesti nii. Sel kombel hävitati ainuüksi ülikooli raamatukogus 70 000 raamatut, kuid samasuguseid
Lühim 0 0 3 36 15 0 0 2 Tabel 1. 19 Eesti ilmajaama andmetel leitud klimaatiliste aastaaegade statistilised näitajad 1966-2010. Kevadtalv on lume sulamise periood. Selle esimeseks päevaks arvestatakse selle, mille peale sulailmade arv ületab neile järgnevate külmailmade arvu. Need külmailmad ja ajutise lumekattega päevad pärast talvise lume sulatamist samuti kuuluvad kevadtalve sekka. Tavaliselt algab Eestis veebruari lõpus ja kestab kogu märtsi. Kõige varem saabub kevadtalv Saaremaa läänerannikule, siis Lääne- ja Lõuna-Eestisse ja kõige hiljem Pandivere kõrgustikule ja Kirde- Eestisse. Varakevade alguseks peetakse lume lõplikku kadumist, maapinna soojenemise perioodi, kui külmavabade päevade arv hakkab domineerima. Saab ka toimuda nii, et lumi on pika aega maas
kõige üldiselt iseloomustama, siis aasataajad sesoonsed muutused on kõige iseloomulikumad. Klimaatilise aastaaja näitajad alguskuupäev, kestus. Ants Raik 1993. a kevad oli imelik. Siis algas Tartus suvi 24. aprillil, kuid Vilsandil 23. juunil. Aastaaja algus: kui positiivseid hälvete summa ületab negatiivsete summa, on alanud. Seega tuleb hälbeid summeerida. Kodutööna tuleb määrata 8 kuupäeva klimaatiliste aastaaegade algused. Tuleb määrata esimesena kevadtalve algus millal hakkasid domineerima sulapäevad. 1928. aasta. Selleks kuupäevaks on 16. märts. Varakevad esimene päev, kui lund pole 1. aprill, kevad - ööpäeva keskmine temp üle +5 domineeris alates 24. aprillist. Suvi ööpäeva keskmine temp üle 13 kraadi domineeris alates 23. juunist. Sügise algus 13. septembril (Jaaguse järgi 1. septembril). Hilissügis algas 7. novembril (13. oktoober Jaaguse järgi). Eeltalv algas 1. detsembriga,
Lumikatte keskmine kestus on 75135 päeva aastas. Kõige lühem on see Saaremaa läänerannikul, pikim aga Haanja ja Pandivere kõrgustikul. Teine tähtis kliimanäitaja peale lumikatte kestuse on lumikatte paksus. See on aga piirkonniti väga muutlik. Ilmneb, et rannikul on lumikate tavaliselt õhem ja kõrgustikel paksem. 1.5. Klimaatilised aastaajad Eestis eristatakse kaheksat klimaatilist aastaaega. Peale kevade, suve, sügise ja talve vaadeldakse klimaatiliste aastaaegadena kevadtalve ja varakevadet ning hilissügist ja eeltalve. Lume sulamise periood on kevadtalv. Selle algus on päev, millest alates valitseb sulailm ja väheneb lumikatte paksus. Kevadtalveks loetakse ka hilisemad talvise lume sulamise järgsed ajutise lumikattega ja külmailmadega kevadised perioodid, juhul kui neid püsiva lumikatte lagunemisest eraldav ajavahemik ei ületa oluliselt nende endi kestust. Pärast lumikatte lõplikku kadumist algab varakevad. Selle jooksul toimub maapinna sulamine ja
osutunud tõeks. 1905. aasta jaanuaris sai revolutsioon alguse sündmusega, mille nimi oli verine pühapäev. Tsaar andis käsu avada rahumeelse rahvahulga vastu tule, kui rahvas tuli tsaarile palvekirja andma. Oli 100 000 kuni 150 000 osalejat, surma sai sadakond. Sellele järgnesid solidaarsusstreigid nii maal, kus streikisid mõisatöölised, ja linnas, kus streikisid tehasetöölised, gümnasistid, üliõpilased, õppejõud. Mõningal määral oli streigist haaratud ka sõjavägi. Kevadtalve ja kevade ning suve jooksul streik hoogustus, oktoobris jõuti poliitiliste nõudmisteni. Oktoobris 1905 hakati nõudma demokraatlikke vabadusi ja asutava kogu kokkukutsumist. Asutav kogu rahva poolt valitud organ, mis teeb muudatusi riigivalitsemises. Tsaarivõim pidi midagi ette võtma. Nikolai II allkirjastas manifesti ,,Oktoobirmanifest". Tsaar lubas kokku kutsuda riigiduuma ehk seadusandliku organi, mis piiraks selle kaudu veidi ta võimu.
kommunistlik propaganda (asutustesse loodi poliittöötajate ja armeesse politruki ametikohad, rajati punanurgad jne.). Eesti sõjavägi reorganiseeriti Punaarmee 22. territoriaalseks laskurkorpuseks ja puhastati „nõukogudevaenulikust elemendist”. Sama toimus kogu ühiskonnas – kuni 1941. aasta suveni vahistati ja saadeti Nõukogude vangilaagritesse või/ja hukati suurem osa eliidist, ca 9400 inimest. 1941. aasta juunis deporteeriti veel umbes 10 000. Neile lisanduvad 1941. aasta kevadtalve ca 7000 järelümberasujat. Eesti elanike arv oli 1940. aasta alguses 1,13 miljonit. Eesti vallutamine sakslaste poolt 1941. aastal 22. juunil 1941 alustas Saksamaa sõda NSV Liidu vastu. Saksamaa sõjaplaanides oli Eesti hõivamisel teisejärguline koht väegrupi Nord ülesannete seas. Põhieesmärk oli Leningradi vallutamine. Väegrupi ülesandeks Eestis oli vallutada Balti laevastiku baasid Paldiskis, Tallinnas
aasta, kasvab ilus rukis ja tuleb ilus heinaaeg. Öeldi koguni, et kui sel päeval niigi palju päikesepaistet on, et mees selle ajaga jõuaks maast hobuse selga hüpata, siis saab ikka heina ära teha. Küünlapäev Kirikukalendri küünla-maarjapäeva (2. veebr.) nimetust seletab legend, et kui neitsi Maarja Jeesuslapsega esimest korda kirikusse läks, juhtus ime: küünlad süttisid ise põlema. See päev on kesktalve lõpu ja kevadtalve alguse tähis. Lõuna-Eestis öeldi, et karu keerab küünlapäeval pesas teist külge, külma süda läheb lõhki ja kaaren paneb esimese pesapalgi juba paigale. Setus öeldi, et küünlapäev on esimene suvepüha, Lääne-Eestis aga peeti küünlapäeva jõuluaja lõpu tähiseks ja vastavalt seda ka tähistati. Kõik neitsi Maarjale pühendatud päevad (Eestis on tähistatud vähemalt kaheksat) on üksiti naiste pühad
annaabi.ee 
