püüniskraavi kaevamine · Putukkahjurite vastu pritsimine · Kaitsevahendite kasutamine imetajate vastu · Lehtpuude tagasilõikamine 9.Metsakultuuri sügisese inventuuri eesmärgid. Inventuuri eesmärgiks on välja selgitada uuenduse areng,mida iseloomustatakse edukuse %-ga.Esimese aasta sügisel hinnatakse külvi-ja istutustöö kvaliteeti kultiveeritud taimede kasvamamineku %-ga. 10.Kasvamamineku leidmine. Esimese aasta sügisel iseloomustatakse kevadsuvisel perioodil tehtud istutuse- ja külvitöö kvaliteeti.Selleks loendatakse inventuuri käigus proovitükkidel eraldi kultiveeritud taimed, mille järgi arvutatakse keskmine kultiveeritud taimede tükiarv hetktaril ning võrreldakse seda selle töö kavas planeeritud taimede hektari tükiarvuga. 11.Mis on aluseks metsakultuuri ümberarvestamisel noorendikuks? Noorendikuks arvestatakse umber ala, kus ülepinnaliselt kasvab 1500 või enam 1.3 m kõrgust eesmärgipuuliigi(peapuuliigi) taime.
Noortel mändidel söövad ladvad ja võrsed. Väga noori kuuski ei kahjusta, küll aga koorivad nad latiealisi (20-40a) puid. Tekkinud koorevigastuste kaudu nakatuvad puud erinevate tüvemädanikku tekitavate seentega ja reeglina puud mõne aja pärast hukkuvad. Väga sageli söövad põdrad ära noored saare, tamme ja haavavõrsed, samuti koorivad nad neid puuliike kuni korba tekkimiseni. Metskitsed kärbivad nooremaid puid. Kevadsuvisel perioodil nühivad sokud sarvi, selle tulemusena rikutakse väiksemate puude koor ja puu võib hukkuda. Metskitsed kärbivad noortes okaspuukultuurides (mänd, kuusk) puude latvu ja võrseid, põhjustades nende põõsastumist või hukkumist. Harilik kobras. Koprad reguleerivad vooluveekogude veetaset paisudega ja selle tulemusena ujutavad üle veekogude kaldaaladel kasvavad metsad. Vee alla jäänud puud hukkuvad suhtelist lühikese aja jooksul.
kahjustatud puud mõne aja pärast hukkuvad. Väga sageli söövad põdrad ära noored saare, tamme ja haavavõrsed, samuti koorivad nad neid puuliike kuni korba tekkimiseni. Põdrad on kahjustanud ka kasenoorendikke, kus kärbitakse külgoksi ja murtakse latvu, kahjustused on suuremad kultuurkaasikutes. Metskitsed kärbivad nooremaid puid, eriti meeldivad neile mõningad introdutseeritud okaspuud (nulud, serbia kuusk). Kevadsuvisel perioodil nühivad sokud sarvi, selle tulemusena rikutakse väiksemate puude koor ja puuke võib hukkuda. Metskitsed kärbivad noortes okaspuukultuurides (mänd, kuusk) puukeste latvu ja võrseid, põhjustades nende põõsastumist või hukkumist. Kobras reguleerivad veekogude veetaset tammidega ja selle tulemusena ujutavad nad üle veekogude kallastel paiknevad metsad. Puud, mis on vee alla jäänud, hukkuvad suhteliselt lühikese aja jooksul.
suurvesi on kõrgem ja kestab lühemat aega. Kuivendus avaldab äravoolule enamasti vaid kohalikku mõju. Kuivenduse mõjul suureneb maksimaalne äravool, sest tihedama vetevõrgu tõttu valguvad lumesulamisveed kiiremini jõkke ja kiireneb suurvee äravool. Suurveetipp on kõrge ja järsk ning suurveeperiood kestab lühemat aega. Suurvee äravoolu kiirenemise tõttu kuivenduse mõjul väheneb keskmine äravool kevadel ja kevadsuvisel perioodil. Sügisene keskmine äravool on kuivendatud vesikonnadest suurem kui soostunud aladelt. Aasta keskmise äravoolu suurenemist võib aga täheldada kuivendatud vesikondades, kus esineb põhjavee juurdevool. Metsamaade ja põllumaade kuivendamine ning metsade raie, eriti lageraie suurtel maa- aladel muudab oluliselt väikejõgede äravoolureziimi. Maakuivendus muudab radikaalselt maa-ala hüdroloogilisi tingimusi. Eestis ilmneb see põllumaade drenaazkuivendusel
aastani). Soodustavalt mõjub põdrakahjustustele kuusikute harvendamine. Väga sageli söövad põdrad ära noored saare, tamme ja haavavõrsed, samuti koorivad nad neid puuliike kuni korba tekkimiseni. Põdrad on kahjustanud ka kasenoorendikke, kus kärbitakse külgoksi ja murtakse latvu, kahjustused on suuremad kultuurkaasikutes. Metskitsed (Capreolus capreolus) kärbivad nooremaid puid, eriti meeldivad neile mõningad introdutseeritud okaspuud (nulud, serbia kuusk). Kevadsuvisel perioodil nühivad sokud sarvi, selle tulemusena rikutakse väiksemate puude koor ja puuke võib hukkuda. Üldiselt oli Eestis metskitsede arvukus perioodil (2000-2005 a.) tagasihoidlik (1994. loendati 43 000 looma, 1997. 29 000 ja 2001. 30 000) ja nende poolt tekitatud kahjustused Eesti metsanduses väheolulised. Perioodil 2003-2008 metskitsede arvukus kiiresti suurenes ja sellega seoses on muutusid väga aktuaalseks ka metskitsede poolt põhjustatud kahjustused. 2006. a
metsa elujõulisuse ja metsa mitmekülgsed kasutusvõimalused majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste vajaduste rahuldamiseks. Riigimetsa säästliku majandamise edendamiseks on RMK sõnastanud ja kehtestanud asutuse keskkonna-, kvaliteedi- ja personalipoliitika. Iseäranis tundlike keskkonnaküsimuste lahendamiseks on kasutusele võetud partnerite ja huvirühmadega koostöös valminud tegutsemisstrateegiad. Selliste küsimuste hulka kuuluvad metsaraie kevadsuvisel perioodil ja metsakuivendussüsteemide majandamine. Keskkonnakaitse on RMK tegevuste lahutamatu osa. Selle eesmärk on teadvustada keskkonnakaitse nõudeid igas tegevusvaldkonnas ja organisatsiooni kõikide otsuseid langetavate isikute hulgas. Keskkonnaprobleemide lahendamisele piisava tähelepanu pööramiseks on RMK juurutanud integreeritud kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteemi, mis vastab ISO 9001 ja ISO 14001 standardile ning täidab ka
aastani). Soodustavalt mõjub põdrakahjustustele kuusikute harvendamine. Väga sageli söövad põdrad ära noored saare, tamme ja haavavõrsed, samuti koorivad nad neid puuliike kuni korba tekkimiseni. Põdrad on kahjustanud ka kasenoorendikke, kus kärbitakse külgoksi ja murtakse latvu, kahjustused on suuremad kultuurkaasikutes. Metskitsed kärbivad nooremaid puid, eriti meeldivad neile mõningad introdutseeritud okaspuud (nulud, serbia kuusk). Kevadsuvisel perioodil nühivad sokud sarvi, selle tulemusena rikutakse väiksemate puude koor ja puuke võib hukkuda. Üldiselt on Eestis metskitsede arvukus tagasihoidlik (1994. loendati 43 000 looma, 1997. 29 000 ja 2001. 30 000) ja nende poolt tekitatud kahjustused eesti metsanduses väheolulised. Ka kobras võib metsale negatiivset mõju avaldada. See, et ta närib ja langetab puid toiduks ning ehitusmaterjaliks veekogude kaldaaladelt ei tekita nii suurt kahju kui kaldaäärsete metsade üleujutamine
kuuski. Tekkinud koorevigastuste kaudu pääsevad puitu mitmesugused mädanikku tekitavad seened ja reeglina kahjustatud puud mõne aja pärast hukkuvad. Väga sageli söövad põdrad ära noored saare, tamme ja haavavõrsed, samuti koorivad nad vanemaid haabu. Haabu ja mõningaid lehtpuid kooritakse kuni korba tekkimiseni. Metskits kärbib nooremaid puid, eriti meeldivad talle mõningad eksoodid (serbia kuusk). Kevadsuvisel perioodil nühivad sokud sarvi, selle tulemusena rikutakse väiksemate puude koor ja puuke võib hukkuda. Üldiselt on meil metskitsede arvukus praegu tagasihoidlik (1994. loendati 43 000 looma, 1997. 29 000 ja 2001. 30 000) ja nende kahjustused väheolulised. Kobras võib metsale tugevat negatiivset mõju avaldada. See, et ta närib ja langetab puid toiduks ning ehitusmaterjaliks veekogude kaldaaladelt, ei tekita nii suurt kahju kui kaldaäärsete metsade üleujutamine
annaabi.ee 
