Karbi sees pöörleb väike kummist või plastist kuulike. Kui liigutada hiirt alusmatil, siis kuul pöörleb ja tema liikumisele reageerivad kaks rullikut, mis on ühendatud kahe teineteisest 90 võrra pööratud anduriga. Elektrilised signaalid o vastavad eraldi liikumisele kahes suunas: edasitagasi ja vasakule- paremale. Kursor arvuti ekraanil järgib hiire liikumist aluslaual. Anduriteks on tavaliselt piludega kettakesed, mis pöörlevad hiire kuulikese liikudes ning katkestavad kettakesi läbivat valgusvoolu. Neid katkestusi registreerivad fotoandurid. Piludega kettakeste asemel võib kettakeste pind olla kaetud mustavalgetriibulise mustriga: sel juhul registreeritakse fotoanduritega valgete pindade pealt peegelduvat valgust. Hiire programm arvutab ümber hiireelektroonika pöörde- ja kiirusimpulsid ekraanil paikneva hiirekursori liikumisteks. 2
pöörleb ja tema liikumisele reageerivad (klassikalises lahenduses) kaks rullikut, mis on ühendatud kahe teineteisest 90o võrra pööratud anduriga, mis kuulikese pöördliikumise teisendavad elektrilisteks impullsideks (lihtsamalt öeldes on need hiire X/Y-suunalise liikumise andurid). Need elektrilised signaalid vastavad eraldi liikumisele kahes suunas: edasi- tagasi ja vasakule- paremale. Kursor arvuti ekraanil järgib hiire liikumist aluslaual. Anduriteks on tavaliselt piludega kettakesed, mis pöörlevad hiire kuulikese liikudes ning katkestavad kettakesi läbivat valgusvoolu; neid katkestusi registreerivad fotoandurid. Piludega kettakeste asemel võib kettakeste pind olla kaetud musta-valgetriibulise mustriga: sel juhul registreeritakse fotoanduritega valgete pindade pealt peegelduvat valgust. Eriline tarkvara, hiire draiver(programm), arvutab ümber hiireelektroonika pöörde- ja kiirusimpulsid ekraanil paikneva hiirekursori (võib esineda noole, liivakella, püstkriipsu jne
16.1 Valguse rõhk 1. Miks avaldab valgus rõhku? Rõhk tekib sellest, et põrkudes vastu anuma seina, antakse footoni impulss üle seinale. Et lugemiseks vajaliku valgustatuse puhul langeb raamatulehe igale ruutsentimeetrile sekundis 10 13-1014 footonit, siis koos nad tekitavadki märgatava rõhu. 2. Kes mõõtis esimesena 1900.a. valguse rõhku? Vene füüsik P. Lebedev. Katseseadmeks oli peenikese kvartsniidi otsa riputatud kerge vardake, otstes õhukesed kettakesed, mis asus õhutühjas anumas. Ühe kettakese valgustamisel varras pöördus ja pöördenurga järgi sai määrata jõu. Jagades jõu kettakese pindalaga sai Lebedev valguse rõhu. 3. Millega on valguse rõhk võrdeline? Intensiivsusega--mida rohkem footoneid ajaühikus pinnaühikule langeb , seda suurem on valguse rõhk. Kirjuta kodus vihikusse näidisülesanne lk 96- 97 16.2 Comptoni efekt 4. Millal avalduvad valguse kvantomadused paremini? Röntgenikiirguse korral 5
luuüdi sisalduvate toruluude. 15) Selgroog jaguneb viide tsooni: 7 kaelalüli, 12 rinnalüli ja 5 nimmelüli, ristluus 5 kokkukasvanud lüli, nn 4-5 liikumatust lülist sabakont ehk õndraluu. Vertikaalsete jõudude amortiseerimiseks ja kehale liikuvuse andmiseks on selgrool kaela ja nimme piirkonnas kaks kõverust ettepoole (lordoos) ning rindkere ja ristluu osas kõverused vastavalt tahapoole (küfoos). Selgroolülisid eraldavad kõhrelised kettakesed, mida nimetatakse ka diskideks. Diski pehmet keskosa ümbritseb tugev sidekude. Kui inimene liigub, muudavad elastsed lülivahekettad oma kuju ning lubavad lülisambal end kokku suruda või kõveraks muutuda. Suure koormuse korral võib disk välja sopistuda. Närvijuurele surumine tekitab piinavat valu. 16) Ülajäse koosneb õlavarreluust, küünarvarrest ning kodarluust, randmeluudest ja labakäe luudest. Alajäseme luud on reieluu, sääre- ja pindluu, põlvekeder ning jalapöia luud.
Kui hiirt libistada laual (alusmatil), siis kuul pöörleb ja tema liikumisele reageerivad kaks rullikut, mis on ühendatud kahe teineteisest 90o võrra pööratud anduriga, mis kuulikese pöördliikumise teisendavad 5 elektrilisteks impulssideks. Need elektrilised signaalid vastavad eraldi liikumisele kahes suunas: edasi- tagasi ja vasakule- paremale. Kursor arvuti ekraanil järgib hiire liikumist aluslaual. Anduriteks on tavaliselt piludega kettakesed, mis pöörlevad hiire kuulikese liikudes ning katkestavad kettakesi läbivat valgusvoolu; neid katkestusi registreerivad fotoandurid. Piludega kettakeste asemel võib kettakeste pind olla kaetud musta- valgetriibulise mustriga: sel juhul registreeritakse fotoanduritega valgete pindade pealt peegelduvat valgust. Mitmed hiired on omavahel ühilduvad s.t ühe hiire juhtprogrammid võivad sobida teistelegi. Tarkavara poole pealt on oluline, kui palju arvuti mälu hiire juhtprogramm hõivab
Parmupill on kogumas taas suuremat populaarsust ning selle mängu saab õppida pärimusmuusika õppelaagrites ning kõrgkoolis Membranofonid - löökpillid Heli tekitavad pinguldatud membraanid (õhukesed nahad, kiled vms). Siia liiki kuuluvad eelkõige igasugused trummid. Trummi sarjakujulise kere ühele poolele on pingutatud looma-, eelistatavalt koeranahk. Keres olevaisse aukudesse kinnitatakse tärisevad kettakesed. Trummi mängitakse lühikese puupulgaga või käega. Kogu Eestis on trumm levinud ansambli saatepillina. Setus on tuntud vene päritolu väike puuben, millel on nahaga kaetud ainult üks külg. Rütmipill trumm (enamasti väike tamburiinikujuline käsitrumm) levis alles 19. sajandi lõpupoolel. Ülemeelikus tujus lisati viisipillile saateks kõikvõimalikke naljapille, nagu näiteks luuavars, millega kraabiti tuhaga üleriputatud põrandat või vaadipõhja.
- valuretseptorite ärritus-->reflektoorsed reaktsioonid: suurenenud adrenaliininõristus, vererõhu tõus ● saab anesteetikumidega välja lülitada Kompeerutused ● taktiilsed: tekivad karvasibulate ümber koondunud närvipõimikute ärritamisel ➔ MEISSNERI kehakesed: pärisnaha näsakestes, palju sõrmeotstes ➔ VATER-PACINI kehakesed: alusnahas, palju peopesades, jalataldadel ➔ MERKELI kettakesed: naha pealmistes osades, ärrituvad juba kergel puudutusel. Külma- ja soojaärritused ● vastuvõtjad: ➔ KRAUSE kolvikesed ➔ RUFFINI kehakesed Sisikonnas ja lihastes-liigestes: ● rohkesti meelerakke, palju vabu närvilõpmeid - võtavad vastu organismi sisemiljöö muutusi, vererõhu muutusi - lihastes on retseptorid spiraalina ümber lihaskiudude
adrenaliini nõristumine, tõuseb vererõhk jne. Valuretseptoreid on võimalik anesteetikumide abil välja lülitada. K o m p e erutused (taktiilsed) tekivad karvasibulate ümber keerdunud närvipõimikute, Meissneri ja Vater-Pacini kehakeste ja Merkeli kettakeste ärritamisel. Meissneri kehakesed asetsevad pärisnaha näsakestes, eriti rohkelt on neid sõrmeotstes. Vater-Pacini kehakesed on 2-3 mm pikkused moodustised alusnahas (rohkelt on neid peopesades ja jalataldadel). Merkeli kettakesed asetsevad naha pealmistes osades ja erutuvad juba kerge puudutuse korral. K ü l m a - ja s o o j a ärrituste vastuvõtjad on Krause kolvikesed ja Ruffini kehakesed. Kui puudutada näiteks käeselja nahka, siis selgub, et ühtede naha ,,täppide" kaudu tunneme külma, teiste kaudu sooja, kolmandate kaudu valu, neljandate kaudu survet. Inimese naha pinna 1 cm kohta tuleb keskmiselt 2 sooja-, 13 külma-, 25 surve- ja ligi 200 valutäppi. Nende täppide kaudu võime avastada meelerakkude kohad.
Siia liiki kuuluvad eelkõige igasugused trummid. Põsepilli heli tekitatakse ühe või mõlema käe sõrmedega vastu põski nipsutades. Pinget muutes saadakse erinev heli. Kammipilli piid on kaetud õhukese paberi või puulehega. Kui kammi vastu huuli surudes viisi ümiseda, hakkab paber või puuleht võnkuma. Trummi sarjakujulise kere ühele poolele on pingutatud looma-, eelistatavalt koeranahk. Keres olevaisse aukudesse kinnitatakse tärisevad kettakesed. Trummi mängitakse lühikese puupulgaga või käega. Kogu Eestis on trumm levinud ansambli saatepillina. Setus on tuntud vene päritolu väike puuben, millel on nahaga kaetud ainult üks külg.10.6. Aerofonid õhkpillidAerofonides tekitab heli võnkuma pandud õhusammas. Juba vanasti pandi tähele, et terava servaga esemed tekitavad häält, kui neid vibutada õhus või kui nende servale puhuda. Vabade aerofonide (vuripuu, vurr) puhul pilli korpus ei piira õhusammast
reageerivad (klassikalises lahenduses) kaks rullikut, mis on ühendatud kahe teineteisest 90o võrra pööratud anduriga, mis kuulikese pöördliikumise teisendavad elektrilisteks impullsideks (lihtsamalt öeldes on need hiire X/Y-suunalise liikumise andurid). Need elektrilised signaalid vastavad eraldi liikumisele kahes suunas: edasi- tagasi ja vasakule- paremale. Kursor arvuti ekraanil järgib hiire liikumist aluslaual. Anduriteks on tavaliselt piludega kettakesed, mis pöörlevad hiire kuulikese liikudes ning katkestavad kettakesi läbivat valgusvoolu; neid katkestusi registreerivad fotoandurid. Piludega kettakeste asemel võib kettakeste pind olla kaetud musta- valgetriibulise mustriga: sel juhul registreeritakse fotoanduritega valgete pindade pealt peegelduvat valgust. Eriline tarkvara, hiire draiver(programm), arvutab ümber hiireelektroonika pöörde- ja kiirusimpulsid ekraanil paikneva hiirekursori (võib esineda noole, liivakella, püstkriipsu jne
annaabi.ee 
