mille tagajärjel pidurid lakkavad töötamast. Trummelpidurite juures loetakse pidurdamisel üheks tähtsamaks iseärasuseks pidurdusjõu suurenevat efekti, mis tekib auto liikumissuuna suhtes eesmisel piduriklotsil: trumli pöörlemisel pidurdamise ajal, haaratakse eesmist piduriklotsi hõõrdejõu toimel kaasa ja veetakse pidurdusjõu suurenemise suunas. Ketaspidurid Kaasaegsetel sõiduautodel kasutatakse vähemalt esiratastel ketaspidureid, sageli aga kõikidel ratastel. Ketaspidurite eeliseks on nende ehituse lihtsus ja sellest ka odavus ning kõige olulisemaks eeliseks loetakse nende pidurimehhanismide head jahutatavust. Pidurisadulas on silinder, milles paikneb kolb. Silindrisse antakse pidurivedeliku rõhk ja see paneb liikuma kolvi, kolb omakorda lükkab piduriklotsi ketta poole. Tänu pidurikolvi tihendi tööpõhimõttele ei vaja ketaspidurid töötamise jooksul enam reguleerimist
RAKVERE AMETIKOOL AL12 Ketas- ja trummelpidurite erinevused Koostaja: Timo Kurves Rakvere 2013 Erinevused: Suur erinevus nende kahe piduri süsteemivahel on ehitus. Trummel pidurite ülesehitus on palju keerulisem kui ketaspiduritel. See pärast kasutatakse ketaspidureid tänapäeval rohkem. Trummel piduritel on klotse palju keerukam vahetada. Ketaspiduritel on vähem igasuguseid vedrusi ja muid detaile, seepärast on ka ketaspidurid massilt kergemad. Ketaspidurite kettal on spetsiaalsed avad, mis tagavad märgatavalt parema jahutuse. Ketaspiduril on minimaalne soojus paisumine, aga trummel piduril on soojuspaisumisest tekkinud erinevused suuremad. Mis halvendab pidurdus jõudu. Trummel piduril on klotside ja trumli vahel väiksem
kasutatavate raskete veokite jaoks, kus on vajalik suur stabiilsus või kus on pidevalt suured teljekoormused. Lehtvedrustus on saadaval kas paraboolvedrustusena või traditsioonilise lehtvedrustusena. Paraboolvedrud on ökonoomsed ning mugavad käsitseda, lehtvedrud on aga õige valik, kui soovitakse vedada raskekaalulisi veoseid. Pidurisüsteem hõlmab elektroonselt juhitavaid EBS (elektroonse pidurdusjõu regulaatoriga pidurisüsteem) ketaspidureid koos ESP-ga (elektroonne stabiilsussüsteem) või alternatiivina järeleproovitud Z-cam pidureid. Nendele alternatiividele saab lisada eriti tõhusad lisapidurid, nagu VEB (Volvo mootorpidur) ja kestuspiduri. EBS on mitteblokeeruv ketaspidurisüsteem, mis elektroonselt reguleerib pidurdusvõimsust. Standardkujul hõlmab see laia valikut intelligentseid funktsioone, mis oluliselt suurendavad ohutust ning abistavad sõitmisel
MkI Polosid loodi vaid 4-silindriliste bensiinimootoritega, diiselmootor esines neil esimest korda MkII-l ja saadaval vaid teatud turgudel, lastes teistel oodata MkIII-e. Varajasemad versioonidel kasutati manuaalkasti, samas kui sama auto oli saadaval kas 5- käigulise või 4-käigulise automaat käigukastiga. Vedrustussüsteem kõigil mudelitel kasutab täielikult sõltumatut MacPhersoni püstakvedrustust ees ja taga torsioonvedrustust. Enamik mudeleid kasutab ees ketaspidureid ja taga trummelpidureid, samas mõningatel on kõik ketaspidurid. Polo MkI (tuntud kui Mk 1, 1975-81) Esimene Polo, Audi 50-e ümbermärgistatud versiooni tutvustati 1975. aastal ning toodeti kuni 1981. Aasta oktoobrini. 1979-ks oli toodetud juba 500 000 Polot, üle maailma. Erinevused Audi ja Volkswageni mudelite vahel olid väikesed. Polo oli 50-st palju odavam ja tavalisem. Neid kahte müüdi kõrvuti aga Audi 50 ei hakanud kunagi nii hästi müüma, kui oli
Samuti on oluline, et kõigi rataste pidurdamine algaks üheaegselt. Selleks peavad klotsid paiknema trumlist võrdsel kaugusel. Töösilinder võib olla isereguleeruv. Pilu tagamiseks võivad kilbi küljes olla ekstsentrikud, mis ei lase klotse trumlist liiga palju eemale nihkuda. Pilu saab reguleerida ekstsentrikute pööramisega. Ketaspidurid on trummelpiduritest mitmeti paremad: peatavad rattaid võrdse jõuga, ei vaja reguleerimist ega kuumene liiga palju. Ometi ei kasutata ketaspidureid alati, eriti tagaratastel, kus kettad saavad märjaks ja ei suuda siis rattaid peatada. Ketaspidur ei sobi ka hästi seisupiduriks. Ketaspiduri töötamine. Piduriketas pöörleb koos rattarummuga. Tema ühte kohta ümbritseb hargina sadul, mille sees on töösilindrid ja kolvid. Viimased ulatuvad vastu lamedaid klotse, mille kettapoolsel küljel paikneb hõõrdkate. Kui pidurivedelik surub kolbe, siis pigistatakse ketas klotside vahele kinni. Klotse hoiavad kohal nendest läbi ulatuvad sõrmed
Veermik Veoauto veermiku moodustavad raam, esi ja tagasild, vedrustus, amortisaatorid, rattad ja rehvid. Volvo uuendatud mudelitel FH ja FM on nüüd kokku 3 erinevat alusvankrit: 1) sadulveok 2) veoauto 3) ehitusveok. Veokiseeria on tervikuna kujundatud ühiste komponentide baasil. Ehitusveokit FM tehakse rattavalemiga 6x4, 8x4, 4x4 ja 6x6. Kõigil õhkvedrustusega autodel kasutatakse üksnes ketaspidureid, neile lisandub mootorpidur ja aeglusti. Alusvanker muutus endisest 160kg kergemaks. Külgpaneelid on kergesti eemaldatavad ja tagavad hooldusel remondil hea juurdepääsu. Raami tagaülendi pikkust on võimalik valida 50mm sammuga, haakeseadme oma koguni 25mm sammuga. Uued D-kujulised alumiiniumist paagid mahutavad enam kütust. Kaheks jaotatud elektrisüsteem ( eraldi käru ja väliste seadmete jaoks ) on hästi läbi mõeldud
· Vaakumvõimendi · Hüdruvõimendi · Pneumovõimendi · Hüdrovaakumvõimendi Hüdropneumaatiliste pidurite korral on kasutusel segaajam. Elektrilise ajamiga pidruite korral on jõu edasikandjateks elektromagnetid. Hüdroajami põhilised osad on : · Pump ehk peasilinder · Piduritorud ja- voolikud · Rataste töösilindrid Mehaaniliste pidurite ehitus. Traktoritel kasutatakse mehaaniliste piduritena: · Ketaspidureid · Trummelpidureid sisemise pidurduspinnaga (klotspidurid) · Trummelpidureid välise pidurduspinnaga (llintpidureid) Ketaspidurid paiknevad tavaliselt kas teras või malmkestas, millised on kinnitatud tagasilla külge. Koosneb kahest hõõrdekatetega pidurikettast, millised asuvad diferentsiaali väljundvõllidel või lõppülekande võllil nuutühendusena ja nende vahel asuvatest survekettast, mille vastakuti asuvatesse süvenditesse on paigutatud viis kuuli
pooltelgede korpustes. Suletud ketaspidurid koosnevad piduriketastest, nende vahel asetsevast survemehhanismist (surveplaadid, vedrud, kuulid) ja ajamist. Pedaalile vajutamisel pannakse surveplaadid teineteise suhtes vastassuundades liikuma ning samal ajal toimub nende surumine vastu pidurikettaid. Surve tekitatakse kuulide abil, mis asetsevad surveketaste kaldsüvendites. Peale pidurdamist tõmbavad vedrud survekettad tagasi algasendisse. Nii nagu klotspidureid võib ka ketaspidureid juhtida mitut moodi: mehhaaniliselt, hüdrauliliselt, surveõhuga, kombineeritult. Suuremate traktorite hüdraulilise ajamiga pidurisüsteemi on tööle rakendatud vaakumvõimendi, mille ülesandeks on tekitada õlile lisasurve suhteliselt väikese jõu rakendamisel pedaalile, mis saadakse välisjõu rõhult ja on ligikaudu 0,08 Mpa. Lisaseadmeteks on siin: vaakumpump käivitatakse mootorilt, vaakumkamber, vaakumi torustik, vaakumkraan. 45
Piduri omadused: · mõlemad klotsitoed liikuvad · ujuvadklotsid · pidurdusjõutegur C* = 5,0 Pealejooksev piduriklots koormab liikuva tugilaagri abil teist piduriklotsi, mis muutub samuti pealejooksvaks. Seega toimub edasi- ja tagasisõidul võrdne pidurdustegevus 87. Ketaspidurid Ketaspidurid Tänapäeval kasutatakse nii esi- kui tagaratastel peamiselt ujuva sadulaga ketaspidureid. Ujuva sadulaga pidurid Ujuv sadul saab liikuda ratta telje sihis kahel tihendatud juhtsõrmel, mis kinnituvad sadula tugiraami. Pidurdusjõutegur C* = 0,76 Võrreldestrummelpiduritega: Eelised: · suuremtundlikkus (rakenduskiirus) · sisemisejavälimiseklotsiühtlanekulumine (kuisoojusehajubsobivalmääral) · väiksempidurdusmüra · suhteliseltpüsivkarakteristik
annaabi.ee 
