Kehaliste võimete arendamine Vastupidavus Põhi- ehk baasvastupidavuse harjutusi kasutatakse aeroobse läve kiiruse arendamiseks.Selliste harjutuste sooritamisel on pulsisagedus 140150 lööki/min. Harjutuste kestvuseks 1-3 tundi. Aeroobse suunitlusega vastupidavus harjutuste toime doseerimisel lähtutakse: harjutuse kestusest, südame löögisagedusest, vere laktaadi kontsentratsioonist,subjektiivse pingutuse astmest, treeningu tingimustest. Maksimaalse vastupidavuse arendamiseks suunatud harjutused aitavad tõsta maksimaalse O2 tarbimise (VO2 max) taset. Selliste harjutuste kasutamisel on pulsisagedus 185190 lööki/min. Kestvusaeg ligikaudu 10 minutit. Painduvus Painduvuse arendamine toimub kahes etapis: painduvuse suurendamine ja säilitamine teatud tasemel. Painduvusharjutuste valikul ja doseerimisel lähtutakse sellest, kas kasutatakse aktiivse või passiivse painduvuse harjutusi ja kas harjutused on suunatud painduvuse parandami...
linnavaade ei ole eesti kunstis tavapärane impressionistlik muljepilt ega ka fotorealistlik juhuslik fragment linnaruumist. Jaan Punga linnavaade on kõike muud kui üheselt mõistetav tegelikkuse dokumentatsioon. Kuigi kõik kohad on äratuntavad, on neis pildiruumi haaratuna peidetud sügavusi, seletamatut salapära. Igavikulisus, mis on ladestunud arhitektuuris, näib olevat Punga piltide peateemasid. Ka ühiskonnakriitika jääb autorile kaugeks - Punga tegeleb oma lõuenditel kestvamate asjadega kui seda on tänase päeva sotsiaalsed probleemid. Tema kunst on teataval määral ajaülene, selle eesmärgiks on luua esteetiline tervik. Oma sõnumi edastamiseks kasutab Punga arhitektuuri, mille olemuslik geomeetria ja mõtteselgus on talle lähedased. Inimesi neil piltidel reeglina pole, üksnes lage ja metafüüsiline linnaruum, nagu Chiricol, üksnes arhitektuuri kahekõne vaatajaga. Majade
Mäluprotsessid 6. Töötlustasemete käsitlus ja selle roll meeldejätmise protsessi seletamisel Töötlustasandite käsitlus: · Pikaaegne mälu on seda parem, mida põhjalikum on töötlus õppimisel. · Säilituskordamine ja viimistlev kordamine. · Eristatakse töötluse sügavuse tasandid alates stiimuli füüsikalistest karakteristikutest, lõpetades sügava semantilise analüüsiga. · Sügavam analüüs viib kestvamate ja tugevamate mälutrasside tekkele. 7. Mehhaanilise kordamise ja viimistleva kordamise sisu ja erinevus Mehhaanilise kordamine tõhus materjali hoidmiseks lühiajalises mälus, kuid pikaajalisse mällu ei salvestu. Viimistlev kordamine sügavam töötlustasand. Materjali korrastatakse, laiendatakse. Seoste loomine. Salvestamine pikaajalisse mällu. 8. Kuidas saada üle töötlustasemete kontseptsioonile omasest tautoloogiast? mis võiks olla õpitava
geoloogilistel käsitlustel ja topograafilistel kaartidel (Eesti Loodus, 2008). Valdavad kolm peamist versiooni: esimene ja vanem käsitleb kriivasid kui otsamoreene , teise tõlgenduse kohaselt on kriivad kujunenud hilisjääaegsel külmal ja kuival perioodil mandriluidetena. Kolmanda hüpoteesi järgi on kriivad seotud Peipsi järve arenguga ehk need on alaneva Peipsi järve luitestunud rannavallid. Peipsi järve taandumisel aset leidnud suhteliselt kestvamate rannajoone seisakute ajal moodustusid rannikul ühe kuni kolme meetri kõrgused abrasiooninõlvad, millele kuhjusid mõne kuni kahekümne meetri kõrgused rannavallid ja rannikuluited. Praeguseks pole kriivade morfoloogiasse selgust lisandunud. Ümber on lükatud vaid otsamoreeni hüpotees. Valdavalt seostatakse kriivasid mandriluidetega. Käsitledes 1968. aastal Eesti luiteliivade koostist ja kihilisust, on Anto Raukas toonud välja mõlemad teooriad, kaldudes eelistama rannikuluidete teooriat
Keeruka infotöötluse õppimine ilma et suudetaks verbaliseerida mis see nimel on mida on õpitud. - Erinevust implitsiitse mälu uurimisest on selles et impl. Õppimise puhul kasutatakse sageli keerukaid uusi ülesandeid - 3. Mäluprotsessid Töötlustasemete käsitlus ja selle roll meeldejätmisprotsessi seletamisel. Eristatakse töötluse sügavuse tasandeid alates stiimuli füüsikalistest karakteristikutest ja lõpetades sügava semantilise analüüsiga. Sügavam analüüs viib kestvamate ja tugevamate mälutrasside tekkimisele. Sogava töötluse puhul jäetakse meelde formaalsete tunnuste põhjal, katseisikud jätavad sügava töötluse puhul asju paremini meelde kui pealispindse töötluse puhul. Mida kauem materjalidega tegeled, seda premini jääb see meelde. Töötlustasemed on: - Struktuuriline töötlus – kõige kehvem meeldejätmine, töödeldakse suuri ja väikeseid tähti - Akustiline töötlus – vaadatakse riime
Kahe viimase osakaal peaks kummalgi olema üle 20 protsendi, sellisel juhul ei olegi inimesel tingimata vaja kaheksatunnist uinakut. Enamiku, üle 60 protsendi uneajast veedab inimene pindmises unes, millest vajutakse süvaunne ja sealt omakorda REM-unne. Õhtul on rohkem süvaund, hommiku poole rohkem unenägude und. Siit ka põhjus, miks näiteks enne eksamit tuleks varakult magama minna: unenägudega REM-une faas saabub umbes poolteist tundi pärast uinumist ning kordub perioodiliselt üha kestvamate episoodidena kuni ärkamiseni. Lühike, 20-minutiline pärastlõunane tukastus ei pruugi olla küll REM-uni, kuid sellest hoolimata parandab tähelepanuvõimet, keskendumist ja tuju ning motoorseid võimeid. Et ärgates veelgi erksam olla, võib juua enne uinumist tassikese kohvi. Kofeiini mõju avaldub 2030 minuti pärast. Kuid kuni 45 minutit kestev uinak võib ka sisaldada kiirete silmaliigutustega une etappi, mis virgutab loovat mõtlemist ja kiirendab aistingulisi protsesse.
”; „Kas emotsioonide väljendumine on bioloogiliselt determineeritud või kultuurirelativistlik?”; „Kas ja kuivõrd on emotsioonide väljendumine tahteliselt kontrollitav?” ning „Millised on emotsiooni väljendumise mehhanismid?”. Paljud emotsioonid omandatakse jäljendamise teel, ent samas on osa emotsioone (nt ehmatus) juba kaasasündinud, sest ka pimedad on suutelised ehmatama, ehkki nad ei ole näinud seda, et jäljendada. Kestvamate ja keerukamate reaktsioonide puhul asetub kaasasündinud reaktsioonimallile õpitud reaktsioonimall ning niiviisi omandatakse kultuurispetsiifilised reaktsioonid. Et teha kindlaks inimese seisnd ei piisa aga ainult ühest tunnusest eraldi (nt inimese välimus ja olek), vaid arvesse tuleb võtta: - sõnalist komponenti - miimilist komponenti - motiive ja eesmärke - konteksti
mingi stiimulmaterjali erineval tasemel töötlus – erinevad grupid erineva instruktsiooniga - Võimalikult palju konteksti peab looma Töötlustasandite käsitlus Pikaaegne mälu on seda parem mida põhjalikum on töötlus õppimisel. - Eristatakse töötluse sügavuse tasandid alates stiimuli füüsikalistest karakteristikutet ja lõpetades sügava semantilise analüüsiga. Sügavam analüüs viib kestvamate ja tugevamate mälutrasside tekkimisele Täiendused: - Viimistlemine – ühel sügavustasandlik toimunud töötluse hulk - Töötluse eristuvus – mälutrasside sarnasuse määr mida sarnasemad on meeldejäetavate ühikute jäljed e trassid, seda raskem on neid meenutada; eristuv kuigi pinnapealne tunnus võib viia sügava mälujäljeni Probleemid ja vastulaused: - Pole sõltumatut töötluse sügavuse määra - NB
annaabi.ee 
