Võrdhaarne trapets Kui trapetsi haarad on võrdsed, siis nimetatakse trapetsit võrdhaarseks. Võrdhaarse trapetsi teoreemid: · Kui trapets on võrdhaarne, siis aluste keskristsirge läbib diagonaalide lõikepunkti. · Kui trapets on võrdhaarne, siis aluste keskristsirge jaotab trapetsi kaheks võrdseks täisnurkseks trapetsiks. · Kui trapets on võrdhaarne, siis trapetsi alused on paralleelsed. · Kui trapets on võrdhaarne, siis trapetsi diagonaalid on võrdsed. · Kui trapets on võrdhaarne, siis tema alusta keskristsirge on sümmeetriateljeks. · Kui trapets on võrdhaarne, siis tema aluse lähisnurgad on võrdsed. Ümbermõõt: P=a+b+c+d
Huvitavad punktid kolmnurgas Huvitavad punktid kolmnurgas I seeria • Külgede keskristsirgete lõikepunkt • Nurgapoolitajate lõikepunkt • Mediaanide lõikepunkt • Kolmnurga kõrguste või nende pikenduste lõikepunkt Neid huvitavaid punkte käsitletakse koolis Kolmnurga külje keskristsirge Keskristsirge (ehk mediatriss) – antud küljega selle keskpunktis ristuv sirge. Keskristsirge iga punkt on lõigu otspunktidest võrdsel kaugusel. Külgede keskristsirgete lõikepunkt - R Kolmnurga keskristsirgete lõikepunkt võib asetseda ka väljaspool kolmnurka või kolmnurga küljel. Külgede keskristsirgete lõikepunkt on kolmnurga ümberringjoone keskpunktiks. Kolmnurga nurgapoolitaja Nurgapoolitaja (ehk bisektor) – kiir, mis lähtub nurga tipust ja poolitab nurga, s.t. jaotab selle kaheks võrdseks nurgaks. Nurgapoolitaja iga
o suurem kui 90°. 10. Tervanurkne kolmnurk - Teravnurkne on kolmnurk, mille kõik nurgad on teravnurgad, s.o väiksemad kui 90o. 11. Võrdhaarne kolmnurk - on kolmnurk, mille kaks külge on võrdse pikkusega. Kahte võrdset külge nimetatakse haaradeks ja kolmandat aluseks. Võrdsete külgede vahelist nurka nimetatakse tipunurgaks ning haara ja aluste vahelisi nurkasid nimetatakse alusnurkadeks. Mõlemad alusnurgad on võrdsed. 12. Kolmnurga keskristsirge - (ehk mediatriss) antud küljega selle keskpunktis ristuv sirge. Keskristsirge iga punkt on lõigu otspunktidest võrdsel kaugusel. Nende ristumiskoht on ümberringjoone keskpunkt. 13. Võrdkülgne kolmnurk – kolmnurk, mille kõik küljed on võrdsed. 14. Erikülgne kolmnurk – kõik küljed erineva pikkusega. Nurgad on samuti erinevad. 15. Kolmnurk on tasapinnaline geomeetriline kujund. 16. Võrdhaarse kolmnurga alusnurgad on võrdsed 17
Valemid ja öpetusesönad MATEMAATIKA 6.klassile I I poolaasta Haapsalu Linna Algkool Maren Suu TEEMADE JÄRJEKORD: 20.Võrdhaarne kolmnurk 1. Peegeldus punktist ehk tsentraalsümmeetria 21.Võrdkülgne kolmnurk 2. Sümmeetrilised kujundid 22.Võrdhaarse kolmnurga omadused 3. Lõigu keskristsirge joonestamine 23.Võrdhaarse kolmnurga omadused 4. Nurga poolitamine 24.Kolmnurga alus ja kõrgus 5. Kolmnurk 25.Kolmnurga alus ja kõrgus 6. Kolmnurga külje vastasnurk ja lähisnurk 26.Täisnurkse kolmnurga pindala 7. Nurga vastaskülg ja lähisküljed 27.Kolmnurga pindala 8
o suurem kui 90°. 10. Tervanurkne kolmnurk - Teravnurkne on kolmnurk, mille kõik nurgad on teravnurgad, s.o väiksemad kui 90o. 11. Võrdhaarne kolmnurk - on kolmnurk, mille kaks külge on võrdse pikkusega. Kahte võrdset külge nimetatakse haaradeks ja kolmandat aluseks. Võrdsete külgede vahelist nurka nimetatakse tipunurgaks ning haara ja aluste vahelisi nurkasid nimetatakse alusnurkadeks. Mõlemad alusnurgad on võrdsed. 12. Kolmnurga keskristsirge - (ehk mediatriss) antud küljega selle keskpunktis ristuv sirge. Keskristsirge iga punkt on lõigu otspunktidest võrdsel kaugusel. Nende ristumiskoht on ümberringjoone keskpunkt. 13. Võrdkülgne kolmnurk – kolmnurk, mille kõik küljed on võrdsed. 14. Erikülgne kolmnurk – kõik küljed erineva pikkusega. Nurgad on samuti erinevad. 15. Kolmnurk on tasapinnaline geomeetriline kujund. 16. Võrdhaarse kolmnurga alusnurgad on võrdsed 17
Romb küljed võrdsed, diagonaalid risti ja poolitavad teineteist, diagonaalid poolitavad nurgad. · 4, , , . Trapets kumer nelinurk, millel on 2 paralleelset erineva pikkusega ja 2 mitteparalleelset külge. · 2 Võrdhaarne trapets aluse lähisnurgad võrdsed; vastasnurkade summa 180°; sümmeetriline aluste keskristsirge suhtes; diagonaalid võrdsed, lõikepunkt asub trapetsi sümmeetriateljel. Ringjoon (ring) kesknurk (tipp ringjoone keskpunktis, haarad lõikavad ringjoont), piirdenurk (tipp ringjoonel, haarad lõikavad ringjoont). Samale kaarele toetuvad piirdenurgad on võrdsed. Diameetrile toetuv piirdenurk on täisnurk. Puutuja on risti puutepunkti tõmmatud raadiusega, st A = B = 90°.
7. Rööpküliku sümmeetriapunktiks on diagonaalide lõikepunkt (O) 2. Trapets: Mõiste: Trapetsiks nimetatakse nelinurka, mille kaks vastaskülge on paralleelsed, kuid teised küljed ei ole paralleelsed. Pindala: S=a+b/2·h Ümbermõõt: Ü=a+b+c+d Omadused: 1. Võrdhaarse trapetsi aluse lähisnurgad on võrdsed 2. Võrdhaarse trapetsi vastasnurkade summa on 180° 3. Võrdhaarse trapetsi diagonaalid on võrdsed 4. Võrdhaarsel trapetsil on üks sümmeetriatelg-aluste keskristsirge 5. Võrdhaarsel trapetsil on ümberringjoon, mille keskpunktiks on haarade keskristsirge lõikepunkt. Kesklõik: Trapetsi kesklõik on paralleelne trapetsi alustega ja kesklõigu pikkus võrdub aluste poolsummaga. 3. Kolmnurk: Liigid: · erikülgsed · võrdhaarsed · võrdkülgsed · teravnurgad · nürinurgad · täisnurgad Omadused: 1
- Üks osalause algab sõnaga kui ja teine algab sõnaga siis . - Märk on järeldusmärk. 3. ÕPIME TÕESTAMA Teoreemi tõestamisel lähtume teoreemi eeldusest ning varem teada olevatest tõdedest. Järgnema loogilise arutluse käigus jõutakse lõpuks tõsikindla otsustuseni, et teoreemi väide on tõene. Teoreem : Kui punkt asetseb lõigu keskristsirgel, siis see punkt on lõigu otspunktidest võrdsetel kaugustel. Eeldus: Lõik AB, keskristsirge KO ja sellel punkt O Väide: AO = OB 4. PÖÖRDTEOREEM * Lauset, mis saadakse eelduse ja väite vahetamisel antud lauses nimetatakse selle lause pöördteoreemiks. Teoreem: Kui nelinuga küljed on võrdsed, siis selle nelinurga diagonaalid ristuvad. Eeldus: Nelinurga küljed on võrdsed. Väide: Nelinurga diagonaalid ristuvad.
Mulle endale meeldivad kombineeritud üleanded, kus õpilane peab kasutama erinevaid teadmisi loovalt. Näiteks: kolmnurk ABC on antud oma tippudega A(-2;8), B(1;-1) ja C(3;3) (joonis 12). * Leia külgede AC ja BC pikkused ning kolmnurga sisenurk tipu C juures. * Arvuta kolmnurga pindala. * Leia vektori AD koordinaadid ja pikkus, kui D on külje BC keskpunkt. * Leia sirge AD võrrand. Millist nime kannab lõik AD kolmnurgas ABC? * Leia külje AB keskristsirge võrrand ja tipust B tõmmatud kolmnurga kõrguse võrrand. * Leia kolmnurga tippe läbiva parabooli võrrand. * Leia kolmnurga ABC ümberringjoone võrrand. Joonis 12 Selles ülesandes on seotud kogu analüütilise geomeetria kursus. Tuleb märgata, et kogu lahendust toetab suurel määral joonis. Õpilastel on võimalus joonist kogu aeg täiendada ja visuaalselt hinnata oma arvutuste abil saadud tulemusi. Pööran tähelepanu kolmnurga
võrrand; 3) Leidke läbi tipu C joonestatud küljega AB ristuva sirge tõus. 2. Lõik otspunktidega on ringjoone diameetriks. Leidke: 1) ringjoone võrrand; 2) sellele ringjoonele punktides (2,5; 4,5) ja (0;2) joonestatud puutujate võrrandid ja nende puutujate lõikepunkt. 3. Tuletage joone võrrand, kui joone iga punkti kaugused punktidest M(0;-3) ja N(2;3) on võrdsed. Näidake, et otsitav joon on lõigu MN keskristsirge. 4. Parabool läbib punkte (-1;0), (5;0) ja (0;-10). Leidke parabooli võrrand ja tema haripunkti koordinaadid ning puutuja võrrand punktis (0;-10). 5. Leidke parabooli y = x2 2x haripunkti koordinaadid. 1) Vektori v =(a;9) alguspunkt asetseb antud parabooli haripunktis. Leidke parameetri a väärtused a1 ja a2, mille korral vektori v lõpppunkt asetseb samuti sellel paraboolil. 2) Leidke vektorite v1 =(a1;9) ja ja v 2 =(a2;9)
Näide. Nurga suurus on 45o. Leiame, kui suur on nurk . 180o - 45o = 135o Vastus. Nurk on 135o. Lihtmurd on murd, mille lugeja on väiksem kui nimetaja. 3<4 Liigmurd on murd, mille lugeja on suurem kui nimetaja või nimetajaga võrdne . Lineaarvõrrandiks nimetatakse võrdsust, milles lineaaravaldis on võrdsustatud nulliga ax + b = 0 Sirget, mis on risti lõiguga ja läbib lõigu keskpunkti , nimetatakse selle lõigu keskristsirgeks Lõigu keskristsirge omadus: lõigu keskristsirge iga punkt on lõigu otspunktidest võrdsel kaugusel. Kui kaks punkti ühendada sirge joonega, saame sirglõigu. Sirglõiku nimetatakse sageli ka lihtsalt lõiguks. Sirglõiku tähistatakse kas otspunktide märkimisega AB või ühe tähega a. Kaht sirget, millel on ainult üks ühine punkt nimetatakse lõikuvateks sirgeteks. Mediaan on variatsioonirea keskmine liige. On ka kolmnurga. tippu vastasküljega keskpunktiga ühendav lõik.
JÕUDU TÖÖLE! Küsimused ja kommentaarid on oodatud aadressil [email protected] Mõisteid, mida ei defineerita nimetatakse a) algmõisteteks; b) teoreemideks; c) aksioomideks; d) tundmatuteks; e) eeldusteks. Lauseid, mida pole keegi tõestanud, aga mille tõesuses pole põhjust kahelda nimetatakse a) algmõisteteks; b) teoreemideks; c) aksioomideks; d) eeldusteks; e) Thaleese teoreemideks. Kolmnurga mediaan on kolmnurga a) nurgapoolitaja; b) keskristsirge; c) kõrgus; d) alus; e) küljepoolitaja. Trapetsi kesklõik on alustega a) risti; b) lõikuv ; c) paralleelne; d) võrdne; e) ühtiv. Kõrvunurkade summa võrdub a) põiknurgaga; b) kaasnurgaga; c) täisnurgaga; d) lähisnurgaga; e) sirgnurgaga. Kolmnurga sisenurkade summa on a) 100°; b) 360°; c) 90°; d) 180°; e) 50°. Tippnurgad on a) risti; b) 180° ; c) paralleelsed; d) võrdsed; e) teravnurgad. Korrapärase n-nurga sisenurkade summa on
Selle põhjal defineeris Veselago paremakäelised ja vasakukäelised materjalid. Nende vektorite suunakoosinustest moodustatud maatriksi determinandi p, mille väärtust kasutatakse mitmete valemite defineerimisel, väärtus on 1 või -1. [3] 8.3 Negatiivne murdumisnäitaja Joonis 2. Negatiivne murdumine Tavalise materjali ning metamaterjali piirpinnal toimuva murdumise tulemusena murdub kiir sama suure nurga võrra (kui tavalise murdumise korral) keskristsirge suhtes negatiivses suunas (vt Joonis 2). Peegelduva kiiresiht ja nurk ei olene materjalist, millelt peegeldumine toimub.[3] 8.4 Valguse levimine vasakukäelistes materjalides 49 Elektromagnetlaine levikul aines kirjeldab energia edasikandumise suunda Poyntingi vektor, mis on defineeritud elektrivälja ja magnetvälja vektorite vektorkorrutise kaudu. Nende kolme vektori suund ei olene sellest, kas tegemist on metamaterjaliga või mitte
keerme põhjajoon линия уровня впадины резьбы 40, 41 keermesliide резьбовое соединение 42, 43 keevisliide сварное соединение 43, 44 keevisõmblus сварной шов 43, 44 keevitamine, keevitus сварка 43, 44 kera шар 37 keskristsirge серединный перпендикуляр kiivsirged скрещивающиеся прямые kinnisliide неразъемное соединение 43, 44 kirjanurk оснoвная надпись 6, 9, 12, 27 kohtlõige 1. местный разрез, 32, 33 2. частичный разрез
annaabi.ee 
