arvutivõrgu teiste arvutite või välise maailmaga. ROM Püsimälu #2# Püsimälu on mälu liik, mis on tavaliselt ainult loetav või lugemine on oluliselt kiirem kui info talletamine. Püsimälu on kasutusel nii arvutites kui ka teistes elektroonikaseadmetes. RAM Muutmälu #3# Muutmälu ehk operatiivmälu ehk suvapöördusmälu on arvuti keskne mäluseade, kuhu saab andmeid kirjutada ja kust neid saab lugeda kiiremini kui HDD pealt. CPU Keskprotsessor #4# Keskprotsessor on arvuti osa, mis täidab arvutiprogrammide juhiseid ning on peamine vahend arvuti ülesannete täitmisel. Protsessor täidab programmi käske etteantud järjekorras. MotherBoard Emaplaat #5# Emaplaat on elektroonikaseadmetes, eriti mitmesugustes arvutites peamine trükkplaat, mis ühendab elektriliselt omavahel erinevaid arvutikomponente ja millele enamasti kinnituvad pistikud täiendavate komponentide ja lisaseadmete ühendamiseks . PCI välisseadme ühendus
Rakendustarkvara ülesanne rakendustarkvara ülesandeks on täita otseselt kasutaja poolt antud ülesandeid. Mis on arvutisüsteem (computer system)? Üks või mitu arvutit koos juurdekuuluvate välisseadmete ja tarkvaraga. Buutimine (boot) - Arvuti kõvakettale installeeritud operatsioonisüsteemi arvuti põhimälusse laadima ja käivitama (toite sisselülitamisega, lähtestuslülitiga või käsuga). Soebuutimine (warm boot) - Buutimine olukorrast, kus keskprotsessor ja välisseadmed olid juba sisse lülitatud (soojad). Sooja buutimist tehakse näit. pärast tarkvarakrahhi või riistvara lähtestamist. Külmbuutimine (cold boot) - Buutimine olukorrast, kus kogu arvuti toide oli välja lülitatud. Toite väljalülitamine ja uuesti sisselülitamine tühjendab mälu ja kustutab palju sisemisi seadistusi, mistõttu külmkäivitust tehakse ainult siis, kui arvuti on lukku läinud ja soekäivitust pole võimalik teha
Arvuti protsessorid Mis on protsessor? Protsessor on arvuti süda, mis tegeleb otseselt arvutamisega. Protsessor töötleb temasse sisestatud andmeid ja väljastab tulemusi. Protsessorite tüübid Pentium Pentium MX Pentium II Pentium III Pentium 4 Pentium M Athlon Duran Sempron Protsessor Taktsagedus Vahemälu Ülesanne Neli põhitoimingut. Vahemällu salvestatakse kiiret ligipääsu vajavad andmed. Kasutatud kirjandus http://www.tlu.ee/~hillarp/OpiProjekt/index11.html http://et.wikipedia.org/wiki/Keskprotsessor Tänan kuulamast!
protsessorite liigid: keskprotsessor mikroprotsessor. graafikaprotsessor- tegeleb 2 ja 3d graafika visualiseerimisega. v�rguprotsessor - tegeleb v�rgutoimingutega t��tlemisega. heliprotsessor- kasutatakse stuiidos ja raadiojaamades. protsessor koosneb: juhtseadmest, registritest, aritmeetikaseadmest. juhtseade: dekodeerib k�sku ja annab protsessori teistele osadele vastavad korraldused k�su t�itmiseks ning vastutab hiljem tulemi tagasikirjutamise eest. aritmeetika seade teeb arvutusi antud infoga. registrites hoitakse andmeid(arvuti sees olevad m�lukohad) mida soovitakse aritmeetikaseadme l�bi t��delda ja m�llu tagasi kirjutada. Eraldi �lesanded: k�suloendur(peab meeles j�rgmise k�su asukohta) olekuregister:peab meeles viimase tehte tulemi. kogu protsessori omavaheliseks t��ks kasutatakse s�kroniseerivat signaali, mille sagedus on tuntud kui protsessori taktsagedus. mitme bitine protsessor ? esimene protsessor oli 4 bitise ehitusega he...
.......................................................................6 Mis asi on mälu Arvuti mälu on arvuti komponent või seade. Mälu kujutab endast ajutist kohta, kuhu arvuti salvestab info töötlemiseks vajalike andmeid digitaalsel binaarkujul. Mälu mahtu mõõdetakse baitides. Primaarsed andmesalvestid Primaarsed andmesalvestid peavad olema ühendatud otse arvuti keskprotsessorisse. Nende olemasolu on vajalik, et keskprotsessor korralikult funktsioneeriks. Primaarseid andmesalvesteid on kolme tüüpi: 1. Arvuti registrid (Processor registers) 2. Vahemälu (Cache memory) 3. Primaarsalvesti (Main memory) Enne kui lisad mälu Igaüks teab, et kiirem protsessor ja rohkem mälu on arvutile head. Paraku esineb piisavalt palju juhtumeid, kus kiirem protsessor ei õigusta endale tehtud kulutust ning kus mälu lisamine mitte ei paranda, vaid vähendab süsteemi tööjõudlust.
salvestamiseks, säilitamiseks ja taaskasutamiseks. Muutmälu - ehk operatiivmälu ehk RAM on arvuti keskne mäluseade, kuhu saab andmeid kirjutada ja kust neid saab lugeda Taktsagedus - (inglise keeles Clock rate) all mõistetakse enamasti arvuti protsessori kiirust iseloomustavat suurust, . Vahemälu - Mälu sagelikasutatavate andmete ajutiseks hoidmiseks.. CPU central processing unit kesktöötlusseade, keskprotsessor CPU on arvuti aju. Personaalarvutite puhul mahub see ära ühte kiipi ehk mikroskeemi ja seda nimetatakse mikroprotsessoriks. GPU graphics processing unit graafikaprotsessor Graafikakaardil paiknev mikroprotsessor, mis on projekteeritud spetsiaalselt graafikainformatsiooni töötlemiseks ja kuvamiseks. USB -universal serial bus universaalne järjestiksiin, universaal-jadasiin Suhteliselt uus välissiini standard, mis toetab andmeedastuskiirusi kuni 12 Mbit/s. Ühte USB porti
Emaplaat Emaplaat on elektroonikaseadmetes, eriti mitmesugustes arvutites peamine trükkplaat, mis ühendab elektriliselt omavahel erinevaid arvutikomponente ja millele enamasti kinnituvad pistikud täiendavate komponentide ja lisaseadmete ühendamiseks. Protsessor Protsessor on loogikaskeem, mis interpreteerib ja täidab masinkoodis antud käske ning koosneb vähemalt käsuseadmest ja aritmeetika-loogikaseadmest Keskprotsessor on arvuti osa, mis täidab arvutiprogrammide juhiseid ning on peamine vahend arvuti ülesannete täitmisel. Mälu Arvuti mälu on arvuti komponent, ajutine koht, kuhu arvuti salvestab andmeid binaarkujul ning mälu mahtu mõõdetakse baitides. Kõvaketas on magnetketas, kuhu on võimalik talletada suures koguses informatsiooni. 1 bait(B) - ühe märgi salvestamiseks vajalik infohulk. 1 kilobait (KB) = 1024 B 1 megabait (MB) = 1024 KB 1 gigabait (GB) = 1024 MB
rakendustarkvara hulka kuuluvad kõik programmid, mis töötlevad kasutaja poolt ette nähtud andmeid (tekstitöötlus, tabelarvutus, raamatupidamine jne) 2. Riistvara - Arvuti füüsilised komponendid - kuvar, protsessor, mälu, kettadraivid, modem, printer, klaviatuur, hiir jms. 3. Emaplaat - Mikroarvuti keskne trükkplaat, millele on monteeritud pistikupesad lisaplaatide jaoks. Emaplaadil asuvad harilikult keskprotsessor (CPU) , BIOS, mälu, massmäluliidesed, jada- ja paralleelpordid, laienduspesad ja kõik kontrollerid standardsete välisseadmete (kuvar, klaviatuur, hiir ja kettaseadmed) juhtimiseks. Kõik vahetult emaplaadile monteeritud kiibid kokku moodustavad emaplaadi kiibikomplekti. 4. Buudihaldur - Buudilaadur, mis võimaldab vastavalt kasutaja valikule käivitada arvutis erinevaid opsüsteeme (näit. Windows’i või Linux’it) 5
* BRay Kasutus: Andme hoiustamine, kõrglahutusega video ja PlayStation 3 mängud 22. Mida kujutab endast Inteli ,,Tick-Tock mudel"? 3p V: Iga "Tick" on kahandamine tootmistehnoloogia eelmise mikroarhitektuuri ja iga "Tock" on uus mikroarhitektuuri. Igal aastal on oodata üks tick or tock. 23. Protsessori vahemälu(cache) ülesanne? 4p V: Protsessori vahemälu või ka pikemalt keskprotsessori vahemälu (inglise keeles CPU cache) on vahemälu, mida arvuti keskprotsessor kasutab mälupöördusele keskmiselt kuluva aja vähendamiseks. 24. Mis vahe on LGA ja PGA socketi tüübil? 2p V: LGA-l on ühenduseks mummud aga PGA-l on ühenduseks harjased vms. 25. Mis on modulaarse toiteploki eelis standartse toiteploki ees? 2p V: Modulaarsel saab ise panna vajalikud juhtmed PSU taha aga standartsel on kõik juhtmed korraga väljas ja arvuti sees tekib see peale juhtme segadus. 26. Mida tähendab toiteplokkide juures märge ,,80+"? 3p
Language). MPEG-21 annab sisule tervikliku raamistiku, mis sisaldab lisaks igasuguse multimeediumi "digiüksuse" kirjeldusele ka andmeotsingut, andmepöördust, salvestamist ja sisu autoriõiguste kaitset defineerivat standardit. MPEG-kodeeritud materjali parimaks taasestuseks on vaja MPEG-kaarti, mis teostab dekodeerimist riistvaraliselt. On oodata, et MPEG-kaart muutub arvutite standardvarustuseks. Kui arvuti on piisavalt kiire (vähemalt 400MHz), suudab keskprotsessor teha dekodeerimist tarkvaraliselt (eeldusel, et samal ajal ei käitata teisi ressursinõudlikke programme). MPEG kasutab samasugust kaadrisisest kodeerimist nagu JPEG kasutab üksikute piltide jaoks, kuid kasutab ka kaadritevahelist kodeerimist, mis videoandmeid veelgi tihendab, sest kodeeritakse ainult perioodiliste võtmekaadrite (nn. I-kaadrite) vahelisi erinevusi. Üks MPEG variant, mida tuntakse nimetuse all Motion JPEG ehk M-JPEG, ei kasuta kaadritevahelist
Selline port peaks standardvarustuses olema kõigil Pentium II või uuema protsessoriga personaalarvutitel. Kuna PCI puhul võib muutuda ka taktsagedus (25, 30 või 33 MHz, olenevalt protsessori taktsagedusest, mis on siini sageduse täisarvkordne) ja emaplaadi kiibikomplekti efektiivsus (uuem on parem), siis võib teatud rakendustes sama adapter eri arvutites üsna erinevalt käituda. See, mitme bitine siin on ei ole kuidagi seotud sellega, kui mitme bitine on videokaart! Kuigi keskprotsessor on otsesest kuva arvutamisest suures osas vabastatud, mõjutab tema mudel ja taktsagedus veidi siiski ka kuvasüsteemi jõudlust, eriti uuemate ja multimeediumlaiendustega protsessorite puhul. Kuvareziimid Kuvaadapteri tähtsamate näitajate hulka kuulub see, milliseid kuvareziime ta lubab näidata ja millise värskendussagedusega (eeldusel, et ka kuvar neid sellisel sagedusel talub). Esimesed personaalarvutid esitasid andmeid ekraanil tekstireziimis- kuva koosneb tähtedest, numbritest jm
Selline port peaks standardvarustuses olema kõigil Pentium II või uuema protsessoriga personaalarvutitel. Kuna PCI puhul võib muutuda ka taktsagedus (25, 30 või 33 MHz, olenevalt protsessori taktsagedusest, mis on siini sageduse täisarvkordne) ja emaplaadi kiibikomplekti efektiivsus, siis võib teatud rakendustes sama adapter eri arvutites üsna erinevalt käituda. See, mitme bitine siin on ei ole kuidagi seotud sellega, kui mitme bitine on videokaart! Kuigi keskprotsessor on otsesest kuva arvutamisest suures osas vabastatud, mõjutab tema mudel ja taktsagedus veidi siiski ka kuvasüsteemi jõudlust, eriti uuemate ja multimeediumlaiendustega protsessorite puhul. 8 Kuvareziimid Kuvaadapteri tähtsamate näitajate hulka kuulub see, milliseid kuvareziime ta lubab näidata
port peaks standardvarustuses olema kõigil Pentium II või uuema protsessoriga personaalarvutitel. Kuna PCI puhul võib muutuda ka taktsagedus (25, 30 või 33 MHz, olenevalt protsessori taktsagedusest, mis on siini sageduse täisarvkordne) ja emaplaadi kiibikomplekti efektiivsus (uuem on parem), siis võib teatud rakendustes sama adapter eri arvutites üsna erinevalt käituda. See, mitme bitine siin on ei ole kuidagi seotud sellega, kui mitme bitine on videokaart! Kuigi keskprotsessor on otsesest kuva arvutamisest suures osas vabastatud, mõjutab tema mudel ja taktsagedus veidi siiski ka kuvasüsteemi jõudlust, eriti uuemate ja multimeediumlaiendustega protsessorite puhul. Kuvareziimid Kuvaadapteri tähtsamate näitajate hulka kuulub see, milliseid kuvareziime ta lubab näidata ja millise värskendussagedusega (eeldusel, et ka kuvar neid sellisel sagedusel talub). Esimesed personaalarvutid esitasid andmeid ekraanil tekstireziimis kuva koosneb
klaviatuur, hiir, juhtmed, pistikud jms. Arvuti, raal, kompuuter programmeeritav masin. Arvuti kaks peamist omadust on: arvuti reageerib kindlaksmääratud käskudele alati kindlal viisil arvuti suudab tegutseda etteantud käskude jada ehk programmi alusel Arvuti füüsilisi komponente nimetatakse riistvaraks ning käske ja andmeid nimetatakse tarkvaraks. Igal arvutil peab olema vähemalt järgmine riistvara: keskprotsessor mälu (kiiretoimeline pooljuhtmälu) massmälu (kõvaketas) sisendseade (klaviatuur, hiir jms.) väljundseade (kuvar, printer) 1.1.1.2 Personaalarvuti. Töölauaarvuti, sülearvuti ja tahvelarvuti erinevus tavakasutaja jaoks. Personaalarvuti. Personaalseks kasutamiseks mõeldud mikroarvuti (põhielemendiks mikroprotsessor), mida võib kasutada nii autonoomselt kui ka arvutivõrku ühendatuna. Kuna lühendit PC hakkas esimesena kasutama
· Loogiliseks järjeks multiprogrammisüsteemidele oli ajajaotussüsteemide tekkimine · Multiprogrammilise ajajaotussüsteemi eesmärk on tekitada kasutajale mulje, et kõiki programme täidetakse üheaegselt. Multitasking · Vajadus ajajaotussüsteemide järele suurensed sisendväljundseadmete eriti aga elektronkiiretoruga terminalide kasutusele võtmisega. Multiuser systems · Ajajaotussüsteemid võimaldasid luua mitmekasutaja süsteemid, kus üks keskprotsessor ja ühine põhimälu ühendatakse arvukate terminalidega · Osa ülesannetest nagu näiteks andmete sisestamine ja redigeerimine operaatori poolt toimub dialoogi reziimis aga massiivsed arvutused pakettreziimis. Virtual memory · Virtuaalmälu see on tehnoloogia, mis kasutab muutmälu mahu suurendamiseks teistest mälu , näiteks kõvaketta vaba ruumi · Mälu mis ei kuulu põhimälu või muutmälu alla vaid kasutav kõvaketta mahtu Kasutajaõigused
Kordamisküsimused aines IAY0520 1. Mõisted arvuti, arvutisüsteem, arvuti riistvara iseloomustavad näitajad. Arvutit võib vaadelda kui süsteemi (arvutisüsteemi), mis töötleb programmimälus masinakeelset programmi ning teisendab andmemälus olevaid andmedi vastavalt sellele programmile. Arvuti riistavara iseloomustavad näitajad: Protsessor (keskprotsessor) Aritmeetika-loogikaüksus Juhtüksus Mälusüsteem Mälussüsteemi hierarhiline korraldus Infomahutavus Kiirus Maksumus Sisend-väljundsüsteem Info läbilaskevõime (reaktsiooniaeg) Struktuurne korraldus S/V-süsteemi talitluse korraldus: - Programselt juhitav - Katkestuste süsteemi rakendav
Selline port peaks standardvarustuses olema kõigil Pentium II või uuema protsessoriga personaalarvutitel. Kuna PCI puhul võib muutuda ka taktsagedus (25, 30 või 33 MHz, olenevalt protsessori taktsagedusest, mis on siini sageduse täisarvkordne) ja emaplaadi kiibikomplekti efektiivsus (uuem on parem), siis võib teatud rakendustes sama kaardi eri arvutites üsna erinevalt käituda. 16 17 Kuigi keskprotsessor on otsesest kuva arvutamisest suures osas vabastatud, mõjutab tema mudel ja taktsagedus veidi siiski ka kuvasüsteemi jõudlust, eriti uuemate ja multimeediumlaiendustega protsessorite puhul. Kuvareziimid Kuvaadapteri tähtsamate näitajate hulka kuulub see, milliseid kuvareziime ta lubab näidata ja millise värskendussagedusega (eeldusel, et ka kuvar neid sellisel sagedusel talub). Esimesed personaalarvutid esitasid andmeid ekraanil tekstireziimis- kuva koosneb
Ühekiibiarvuteid kasutatakse peamiselt lokaalseks juhtimiseks, eriti seal kus on oluline seadme kompaktsus ja kus ei vajata suuremahulist mälu. 70 Arvuti või juhtraal (juhtarvuti) koosneb protsessorist, mälust, informatsiooni sisestamiseks ja väljastamiseks mõeldud liidestest ning sisend- väljundseadmetest. Arvuti plokkskeem ehk nn J von Neumanni klassikalise digitaalarvuti struktuur on kujutatud joonisel 2.1, kus keskprotsessor (CPU - central processor unit) on eraldatud punktiiriga. Arvuti põhiosade funktsioonid ja koostöö on korraldatud järgmiselt: 1. ALU sooritab aritmeetika-loogikatehteid. 2. Mäluseadmes salvestatakse tööks vajalik info (andmed, tulemused ja programmid). 3. Sisend-väljundseade on lähteandmete sisestamiseks ja tulemuste väljastamiseks. Seade sisaldab puhverregistreid ning loogika- ja muid lülitusi välisseadmetega ühendamiseks. 4
Selline port peaks standardvarustuses olema kõigil Pentium II või uuema protsessoriga personaalarvutitel. Kuna PCI puhul võib muutuda ka taktsagedus (25, 30 või 33 MHz, olenevalt protsessori taktsagedusest, mis on siini sageduse täisarvkordne) ja emaplaadi kiibikomplekti efektiivsus (uuem on parem), siis võib teatud rakendustes sama adapter eri arvutites üsna erinevalt käituda. See, mitme bitine siin on ei ole kuidagi seotud sellega, kui mitme bitine on videokaart! Kuigi keskprotsessor on otsesest kuva arvutamisest suures osas vabastatud, mõjutab tema mudel ja taktsagedus veidi siiski ka kuvasüsteemi jõudlust, eriti uuemate ja multimeediumlaiendustega protsessorite puhul. Kuvareziimid Kuvaadapteri tähtsamate näitajate hulka kuulub see, milliseid kuvareziime ta lubab näidata ja millise värskendussagedusega (eeldusel, et ka kuvar neid sellisel sagedusel talub). Esimesed personaalarvutid esitasid andmeid ekraanil tekstireziimis- kuva koosneb tähtedest, numbritest
annaabi.ee 
