Seaduslik küsimus Hiina Rahvavabariigi Keskkonnaseadus võitleb kahjulike efektide vastu, mis on seotud industrialiseerimise ja majanduse arenguga. Näiteks õhusaastatus ja happevihmad, mida tekitab `musta' kivisöe kasutamine, et pakkuda elektrienergiat tootmisettevõtmistele. Samuti kaitsevad keskkonda ka Keskkonna Kontrolli ajutised määrused. Näiteks Hiina Seadus Nr. 339 juhib ka välisinvesteeringute kasutamist, et vältida majanduslikku langust. Hiina keskkonnaseaduste baas on tugev. Praktikas, siiski, neid seadusi tihti ei jõustata. Vastavalt erinevatele aruannetele on Daya Bay tuumajaamaga seotud operatsioonid saanud Rahvusvaheliselt Aatomienergia Agentuurilt (International Atomic Agency) IAEA'lt kõrgeid tunnustusi. IAEA juhtis Daya Bay tuumajaamas 1993. aastal 3-nädalast `ohutusülevaate' operatsiooni. Seega paistis, et Hiina tuumaenergia tehnoloogia ja varustuse kasutamine toimub vastavalt rahvusvahelistele standartitele. Kaubandusküsimused
komisjonil ja nõukogul teha rohkem keskkonnakaitseks kui komisjoni ettepanekus on välja pakutud. Parlament rõhutab alati ka vajadust keskkonnaküsimuste suurema läbipaistvuse, parema infole juurdepääsu ja keskkonnaorganisatsioonide otsuste tegemises suurema osaluse järele. Maastrichti lepinguga lisatud artikkel annab parlamendile õiguse taotleda komisjonilt direktiivi või määruse ettepaneku esitamist. Euroopa Kohus on põhivahendiks EL keskkonnaseaduste rakendamise tagamiseks liikmesriikides. Vastavalt lepingule kui komisjon on arvamusel, et liikmesriik ei ole täitnud lepingust tulenevaid kohustusi, võib komisjon anda asja Euroopa Kohtusse. Kõigepealt annab komisjon riigile võimaluse esitada oma seisukoht ja siis esitab oma põhjendatud arvamuse. Kui riik ei nõustu esitatud arvamusega komisjoni seatud tähtaja jooksul, võibki komisjon anda asja kohtusse
· Strateegia Säästev Eesti 21 Vastutus jäätmetekäitlusega seonduvaga jaguneb Vabariigi Valitsuse, Keskkonnaministeeriumi, kohalike omavalitsuste ning juriidiliste ning füüsiliste isikute vahel. Vabariigi Valitsus töötab välja ning viib ellu majanduspoliitikat jäätmehulga vähendamiseks ning jäätmete taaskasutamiseks. Keskkonnaministeerium koordineerib kohalike omavalitsuste tööd jäätmekäitlusel ning vastutab keskkonnaseaduste ühilduvuse eest teiste seadustega. Kohalikud omavalitsuse kontrollivad jäätmekäitlust omal territooriumil. Korraldvad jäätmete kogumist, sortimist, vedu, töötlemist ning ladestamist. Juriidilised isikud peavad rakudama võimalusi jäätmete hulga ja ohtlikuse vähendamiseks. Füüsilised isikud peavad jäätmeid käitlema omavalitsuste kehtestatud korras. Jäätmete liigitamine Jäätmeid liigitatamiseks on mitmeid võimalusi. Jäätmeid saab liigitada:
Eesti keemiatööstuse, eriti põlevkivikeemiatööstuse edasine areng oleneb maailmaturu situatsioonist ning välisinvesteeringutest. Tulenevalt teadusliku uurituse sügavusest sel alal ja suhteliselt heakvaliteedilistest põlevkiviressurssidest peaks see tootmisala pakkuma märgatavat huvi välisinvestoritele. Siinkohal tuleb veekord nentida, et Eestis üha karmistuvad keskkonnanõuded võivad hakata keemiatööstuse arengut pärssima. Eestis kehtestatud EL keskkonnaseaduste järgselt tuleb Eesti keemiatööstusettevõtetel väga lühikese aja jooksul teha olulisi kulutusi nii keskkonna ja tehnoloogia vallas kui ka regulatiivsel tasandil. (Eesti Keemiatööstuse Liit) Tulevikus võib keemiatööstuses eksporti soodustada euro kasutuselevõtt. Eurotsooni kuulumine soodustab majandusarenguid. Eestile antud riskihinnangute langus peaks riiki tooma odavamat väliskapitali ja suurendama investeeringuid. Euro kasutusele võtmise
subsiidiumid, Müüdavad saasteload, Sisse- ja tagasimaksete süsteem, Ökomärgised. Keskkonnamaksud ja tasud Eestis : Keskkonnatasude seadus (2005), Alkoholi-, tubaka, kütuseaktsiisi seadus (1993) jt õhusaaste-, veesaaste-, jäätmete kõrvaldamise, vee erikasutus-, maavarade kaevandamis-, riigimetsa raie-, jahipidamisõiguse ja kalapüüdmistasu kütuse-, pakendiaktsiis, raskeveokimaks, mootorsõidukite, laevade ja lennukite registreerimise riigilõiv keskkonnaseaduste rikkumise trahvid ja kahju kompenseerimine Alkoholi-, tubaka, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus (2008) - lisandus elektriaktsiis Eelnevalt väljatoodud keskkonnamaksud koos elektriaktsiisiga jaotavad Grüner et al (2009) neljaks: Energiamaksud , Transpordimaksud, Saastemaksud, Ressursimaksud - kütuseaktsiis, elektriaktsiis, raskeveokimaks, riigilõiv mootorsõidukite, laevade ja õhusõidukite registreerimise eest, saastetasu saasteainete heitmisel välisõhku, veekogudesse, põhjavette ja
vaadates teised saavad välistulu. (2) Osoonikihi lagunemise, kasvuhoonegaaside keskkonda viimise ja hapestumisega seotud probleemid. "Saastaja/kasutaja maksab" põhimõtte järgi peab toote ja selle tootmise ning tarbimisega kaasnevate välismõjude eest maksma nõudlust loov osapool ehk tarbija. Miks valitsused ei suuda oluliselt sekkuda keskkonnaprobleemide lahendamisse: Usaldusväärse informatsiooni puudumine; mittekeskkonnaalaste otsuste taga ei osata näha keskkonnaprobleeme; keskkonnaseaduste nõrk jõustamismehhanism; suutmatus/soovimatus kaasata erialaspetsialiste; valitsuse lühike tööaeg versus keskkonnaprobleemide pikk lahenemisperiood; tootmise ülereguleerimine, ülesubsideerimine ja ülekontrollimine arengumaades. SAASTETASU SEADUS Saastekahju tekitamine: Saasteainete viimine välisõhku, veekogusse, põhjavette, pinnasse ning jäätmete ladustamine või matmine keskkonda.
vägi on keskkonnale tekitanud kahju ent ka välilaagrite ja õppuste korral- üle 50 miljardi krooni eest. damine looduses. 175 keskkonnakaitse kaitsejõududes Üks kaitsejõudude keskkonnakont- namõjuga, kaitstes ja säilitades loo- septsiooni eesmärke on, et rahuajal dusväärtusi kaitsejõudude kasutuses tegutsetakse keskkonnaseaduste raa- oleval maal. mides vähima võimaliku keskkon- Harjutusväljakute mõju keskkonnale Kõige rohkem äratavad üldsuse tä- lõhkamispaik. Metsa majandamine helepanu kaitsejõudude väliõppused, sellel alal pole otstarbekas. Täieliku mis nõuavad eri ametkondade, koha- kahjustuse alal raiutakse kasvav mets like omavalitsuste ja elanike koostööd. ja edaspidi metsa ei majandata;
turutõrgetega seotud probleeme. "Saastaja/kasutaja maksab" põhimõtte järgi peab toote ja selle tootmise ning tarbimisega kaasnevate välismõjude eest maksma nõudlust loov osapool ehk tarbija. Miks valitsused ei suuda oluliselt sekkuda keskkonnaprobleemide lahendamisse: Usaldusväärse informatsiooni puudumine; mittekeskkonnaalaste otsuste taga ei osata näha keskkonnaprobleeme; keskkonnaseaduste nõrk jõustamismehhanism; suutmatus/soovimatus kaasata erialaspetsialiste; valitsuse lühike tööaeg versus keskkonnaprobleemide pikk lahenemisperiood; tootmise ülereguleerimine, ülesubsideerimine ja ülekontrollimine arengumaades. 51. Ühiskondliku kauba “tragöödia” „Ühiskauba tragöödia” seisneb sellest, et ratsionaalselt mõtlev majandusinimene kasutab vabalt saadavaid ressursse maksimaalselt, kuna saadav kasum on tema oma, kahjum
annaabi.ee 
