kaheks suuremaks osaks: Väikejärveks ja Suurjärveks. Tervikuna on järve pindala 115 ha. Järves asuvad kaks saart - Väikesaar Väikejärves ja Kivisaar Suurjärves. Läbivool Pangodi järvest pole kuigi tugev. Järve vesi on kollakasroheline või rohekaskollane ning vähese kuni keskmise läbipaistvusega (0,9-2,0 m) (Mäemets 1977: 153). Nõuni järve (ka Suur Nõuni järv) pindala on 82,1 ha. Suurim sügavus on 14,7 m ja keskmine sügavus 6,1 m (Keskkonnaregister. Nõuni järv, 2015). Valga maakonnas, Otepäält 6-8 km põhja pool asub Päidla järvestik, mille suurim järv on Nõuni järv. Järv asub Otepäält 6,5 km põhja pool ja selle absoluutne kõrgus on 107,3 m. Nõuni järv on kirde-edela suunas piklik, põhjaosa on laiem. Kaldajoon on üsna kääruline, mitmete soppide ja poolsaartega. Järve põhjaosas on kivine madalik - Kivisaar, millel on vett vaid meetri jagu. Läbivool on nõrk. Vesi on üsna läbipaistev (2,5-3,1 m), värvuselt
käesoleval ajal keskkonnakaitse valdkonda reguleerivad rahvusvahelised lepingud ja seadused. Kuna Eesti on ühinenud mitme loodus ja keskkonnakaitset hõlmava rahvusvahelise konventsiooniga (nt. Arhusi, Berni, Ramsar jt.), siis tuleb riiklikul tasandil täita ka lepingutest tulenevaid kohustusi, millest ühe osa moodustab regulaarne ja planeeritud keskkonnaseire. Eestis on keskkonnaseisundit iseloomustav andmestik koondatud ühte põhiregistrisse (Keskkonnaregister), mis seostab kõik keskkonnaandmed ajas ja ruumis ning võimaldab neid kasutada rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtete järgi [1]. Keskkonnaregistri eesmärgiks on keskkonnaalaste seireandmete ja andmekogude (kalanduse infosüsteem, keskkonnalubade register, metsanduse infosüsteem) avalikuks tegemine. Eesti keskkonnaregistri andmeid hoitakse, täiendatakse ja väljastatakse andmebaasi EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem www.eelis.ee) kaudu. Kõigil huvilistel on seal võimalik tutvuda
Leidub ka endist turbavõtuala rabamännikus ja puhmarabas ning kraavitatud piirkondi. Kaitseala eesmärk on kaitsta soomaastikku kui tervikut, erinevate sootüüpide elustikku ning veevarusid. Kaitseaala piirid on sätitud nii, et kaitsta kogu rabakompleksi ning tagada metsise mängualade kaitse rabaga külgnevatel aladel. 3 Kaitseala üldine kirjeldus Esimest korda võeti Piiumetsa maastikukaitseala kaitse alla 1981. aastal soo kaitseks (Keskkonnaregister). Praegune Piiumetsa maastikukaitseala kaitse-eeskiri hakkas kehtima 2006. aastal (Piiumetsa maastikukaitseala kaitse-eeskiri). Kaitseala eesmärk Piiumetsa maastikukaitseala kaitse-eesmärk vastavalt kehtivale maastikukaitseala kaitse- eeskirjale on: nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide rabade, siirde- ja
3. Ruhnu uus kirik 4. Ruhnu tuletorn 5. Runö Sadamakohvik 6. Ringsu sadam 7. OÜ Liise talu 8. Tiigi talu 9. Buldersi talu 10. Lääne-Bullersi Talu 11. Limo saun 8. Seire Ruhnu saarel toimub looduse seire. Teostatavad programmid on: ohustatud soontaimede ja samblaliigid, ohustatud putukad, kuklased, mererannikute seire, ohustatud soontaimede ja samblaliigid, rannikumaastikud, ohustatud soontaimede ja samblaliigid, meteoroloogiline seire, haruldaste ja ohustatud taimekoosluste seire (Keskkonnaregister 2013) 9. Huvigrupid MTÜ Ruhnu Jahtklubi Saarte Kalandus – tegevjuht: Tiiu Kupp MTÜ Ruhnu Kultuuriait Ruhnu kultuuri- ja haridusselts Ruhnu vald Kohalikud elanikud KKA OSA 2. Ala analüüs: 1. Loodusväärtused Ruhnu saarele annavad väärtuse: Saarelisus Rootsi kultuuri pärand Hästi säilinud struktuuriga saare ainus (sumb)küla.
24 - 28% uigi kuldkingad ja Siniallikad on omaette Väga oluline koht meie looduskaitses on kaitsealadel 29 - 33% kaunid meie keeles ja looduses, lubab rahvusparkidel, loodus- ja maastikukaitsealadel. keskkonnaregister 01.01.2010 looduskaitseseadus neid kutsuda üpris Pole juhus, et tänapäeva looduskaitse ajaarvamist igaval moel: seadusesilma ees on nad kaitstavad alustatakse just esimese kaitseala loomisest: 1910. loodusobjektid. aastal rajati väikesi Vaika kaljusaari hõlmav Vilsandi looduskaitseala Saaremaa läänerannikul. Selleks,
piirdu üksnes keskkonnakaitse eesmärkidega, vaid aitab kaasa avatud ühiskonna põhimõtete elluviimisele. *Lähtuvalt seatud eesmärkidest käsitleb konventsioon kolme teemat: juurdepääs keskkonnateabele õigust osaleda keskkonnaalases otsustamismenetluses juurdepääsu õigusemõistmisele keskkonnasjus 27. Kuidas on tavainimesel võimalik Eestis keskkonnaseire andmetega tutvuda, millised on peamised väljundid? Keskkonnaregister on loodusressursside, looduspärandi, keskkonnaseisundi ja keskkonnategurite andmeid sisaldav riigi põhiregister. Keskkonnaregistri andmed on üldjuhul avalikud. *Vastavalt määrusele: Avalikustatakse kord aastas olulised keskkonnaseisundi muutused ning olulise või piiriülese keskkonnamõjuga tegevused või tootmisõnnetused. Avalikustatakse iga nelja aasta järel keskkonnaseire programmide koondaruanne.
12. Tori hobusekasvanduse veebileht. (2009b). Teenused. [WWW] http://www.torihobune.ee/teenus.htm (01.12.2015) 13. Tori kirik. (2014). Vikipeedia. [WWW] https://et.wikipedia.org/wiki/Tori_kirik (08.12.2015) 14. Tori põrgu. (2010a). EELIS. [WWW] http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspxstate=7;2048547552;est;eelisand;;&comp=objres ult=ala&obj_id=1209 (01.12.2015) 16 15. Tori põrgu. (2014). Kaitstavad loodusobjektid. Keskkonnaregister. [WWW] http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main? id=LO1209&mount=view#HTTPz2ZuPwQy8UarCsnyN6ypGEJaSUC2N0 (01.12.2015) 16. Tori põrgu. (2007). Tori veebileht. [WWW] http://www.tori.ee/porgu.html (01.12.2015) 17. Tori põrgu. (2013). Vikipeedia. [WWW] https://et.wikipedia.org/wiki/Tori_p%C3%B5rgu (01.12.2015) 18. Tori Põrgu. (2010b). Ürglooduse objektid. EELIS. [WWW] http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx?
Majanduslikuks mõjutamiseks kasutatakse nt: * riigi toetust; * saastekahju hüvitist, mille keskkonnakaitset stimuleerivat toimet tõhustatakse ja vabaturu nõuetele mittevastavad soodustused kaotatakse; * pandisüsteemi Riigi toetus avaldub subsiidiumide, dotatsioonide, soodsate laenude, laenuprotsentide katmise jms. näol. KESKKONNAINFORMATSIOON JA KESKKONNATEADLIKKUSE KUJUNDAMINE 38. Keskkonnaregistrid ja –näitajad Keskkonnaregister on loodusvarade, looduspärandi, keskkonnaseisundi ja keskkonnategurite andmeid sisaldav riigi põhiregister. Keskkonnaregistri eesmärk on koondada kogu keskkonnaandmestik ühte registrisse, seostades selle kaudu kõik keskkonnaandmed ajas ja ruumis ning anda neile õiguslik tähendus, tagades sellega andmestiku usaldatavuse nii rahvusvahelisel kui siseriiklikul tasandil. Registri veebirakendust täiendatakse pidevalt uute andmetega
annaabi.ee 
