Keskkonnaprobleemid Eestis Üheks suurimaks keskkonnaprobleemiks Eestis on jäätmed. Iga inimene tekitab päevas umbes 3k g heitmeid, põhiliselt on heitmeteks: konservipurgid, karp, klaasja plastmasspudelid, kartong, purunenud tarbeesemed, raiskunud toit, patareid, akud, vanad autokummid ja isegi autod. Tänapäeval ei arvesta inimesed enam sellega, et asjad mida nad pilluvad loodusesse kahjustavad keskkonda. Väga palju visatakse loodusesse just konservipurke ja metallkarpe, need on ju materjalid, mis säilivad mitmeid aastaid isegi mahamaetult. Väga palju visatakse loodusesse ka klaasist ja plastmassist anumaid, tänapäeval on väga paljud esemed tehtud hävinematust plastmassist ja ka need ei kõdune. Anumad mida saab taaskasutada tuleks saata taaskasutuskeskustesse. Paljud inimesed põletavad prügi aga see on keskkonnale väga kahjulik kuna tahked ained, mida sa
9 Kasutatud Kirjandus. .......................................................................................................................... 10 Globaalsed keskkonnaprobleemid on inimtegevuse toimel tekkinud märkimisväärse negatiivse ja laiaulatusliku haardega keskkonnamõjud. Globaalsete keskkonnaprobleemide lahendamata jätmine võib väga kiiresti avaldada mõju kogu planeedi elule.Tööstuste arengu tulemusena hakkas inimkond järjest enam loodusvarasid tarbima ning jääkaineid loodusesse paiskama. Algselt olid keskkonnaprobleemid lokaalsed, kuid need on, seoses maailma rahvaarvu ja asustustiheduse kasvu ja tööstuse arenguga, kogu maailmas viimase paari sajandi jooksul globaalseteks muutunud. Globaalsed keskkonnaprobleemid on põhjustanud õhu saastumise ja vee reostumise, loodusvarade liigse tarbimise ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemise. Õhu saastumisega kaasnenud globaalsed keskkonnaprobleemid on osoonikihi kahanemine ja kliima soojenemine.
võimalik näitlikustada inimese majandustegevuse ja looduse suhet üldistatud tootmis- ja tarbimisprotsessi skeemi abil (vt. joonis 3.1.). Skeemil on näidatud, et hüviste valmistamiseks kasutatud loodusvarade (joonise vasakpoolses osas üles suunduv voog) hankimisel, töötlemisel ja valmistoodanguks kujundamisel tekivad tahked, vedelad ja gaasilised tootmisjäägid, mis satuvad või suunatakse tootmise käigus loodusesse tagasi. Ülemaailmsed hinnangulised uuringud on näidanud, et valmistoodangu koosseisu läheb vaid 4-6 % kogu loodusest võetavast ainest. Suurimad kaod on kahtlemata maavarade kaevandamisel ja nende töötlemisel ning elektri- ja soojusenergeetikas, kus kogu kütuse mass läheb põletamisel jäätmeteks. Varem või hiljem satub või suunatakse loodusesse tagasi ka toodang. Tarbekaubad, sh. toit jõuavad
seisukohalt on seal 90% kõigist taime ja loomaliikidest. Metsade biomass seob kasvuhoonegaase ja vähendavad kliima muutusi Umbes 10-15% atmosfääri jõudvast süsihappegaasist on vabanenud metsade hävitamise tõttu. SÄÄSTEV ARENG Säästva arengu kontseptsioon tähistab säästlikkust kolmel alal - keskkonna, majanduse ja kogukonna kui areng on säästev, innustab ta kogukonna inimesi, säilitab ja tugevdab majandust ning suhtub loodusesse respektiga. säästev areng ei ole fikseeritud harmoonia ja kooskõla seisund, milleni loodetakse kunagi ühiselt jõuda, vaid pidev muutumine. See ei tähenda majandustegevuse peatamist, vaid arengut, mis toimub keskkonna kaitsmise ja säilitamise kaudu keskkonna taluvuspiire arvestades. (Agenda 21) Säästev areng on tee inimtegevuse tasakaalustamiseks loodusega laiemalt. Säästev areng ei ole eesmärk omaette, vaid vahend inimkonna tegevuse tasakaalustamiseks
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste
vedada (Holland). Nafta, gaasi, vedelkütuse jt. kasutamise tulemusena hakkasid biosfääri kogunema nende ainete jääkproduktid ning loodus ise ei suutnud enam hakkama saada kogu selle reostusega, mille tagajärjeks on vee, õhu, mulla jm. reostumine. See mõjub aga hukutavalt lindudele, loomadele, taimedele aga ka inimesele endale. Tekkis vajadus looduse kaitsmiseks. Loodus- ja keskkonnakaitse areng maailmas Vaadeldes kas kogu maailma, mingit kindlat piirkonda või ühte kindlat riiki, saame alati rääkida: 1) looduskaitse-eelsest perioodist, kus looduse kaitsmiseks astuti üksikuid samme (tegevus polnud võib- olla isegi teadlik) ja 2) teadliku looduskaitse perioodist, kus looduse kaitsmisest kujunes laialdane ja sihipärane tegevus. Nii nagu kogu maailma areng on olnud ebaühtlane, nii võib ka teadliku looduskaitse arengus esile tuua
1. LITOSFÄÄR 2. *Mandriline maakoor moodustab mandreid, koosneb sette- ja moondekivimitest ja tardkivimist graniidist. Mandriline maakoor on paksem kui ookeaniline, umbes 40 km paks. Mandrilise maakoore vanust hinnatakse olevat 4 miljardit aastat. *Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja, koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel lasuvad süvamere setted. Ookeaniline maakoor on noor (u 180 mln a) ja õhuke (u 11 km) ning uueneb pidevalt. *Maa siseehitus- välimiseks kihiks on maakoor, mis on kohati kuni 80km paksune. Edasi tuleb vahevöö, mis ulatub kuni 2900km sügavuseni. Vahevöö ülemist osa nimetatakse Astenosfääriks. Peale vahevööd tuleb tuum, mis jaguneb vedelaks välistuumaks ja tahkeks sisetuumaks. 3. *Vulkanism tähendab rõhu all oleva magma jõudmist maapinnale maakoorelõhede kaudu. Vulkanismi esineb laamade piirialadel (ühe laama serv sukeldub teise alla või laamad eemalduvad üksteisest) ja "kuumade täppide" piirkondades. * Maavä
EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus
...............................................................................................................159 Keemiarelv ........................................................................................................160 Kaitsevahendid ................................................................................................162 Massihävitusrelvakaitse .................................................................................164 11. Keskkonnakaitse kaitsejõududes ....................................................... 175 Kaitsejõudude tegevuse mõju keskkonnale ............................................. 175 Harjutusväljakute mõju keskkonnale ......................................................... 176 Metsas käitumise kohta kehtivad üldpiirangud ....................................... 177 Tuleohutuse tagamine õppuste ajal .............................................................178
Terminus (ld)– mõiste; logos (kr) – õpetus Kulub päris palju aega, enne kui suurem osa oskussõnadest enam-vähem omaseks saab. Sellepärast võiks algul kasutada kättesaadavamaid sõnaraamatuid, nagu võõrsõnade leksikon ja entsüklopeedia, või siis internetti. Mõni vajalik sõnaraamat peaks olema käepärast ka töökohal. Pole võimalik ja kindlasti ka vaja teada peast kogu meditsiinilist sõnavara. Ometi aitab teatud terminoloogia valdamine erakorralise meditsiini tehnikul oma igapäevase tööga paremini hakkama saada. Seejuures peab erakorralise meditsiini tehnik siiski teadma, kuidas patsientidega suheldes selgitada nende haigustega seotud olukordi ka võõrsõnu kasutamata. Meditsiinisõnavara eesmärgiks ei ole teadmatute kiusamine, vaid lühike, täpne ja ühtne suhtlemisviis. Meditsiinilise terminoloogia tundmine hõlbustab ka välismaalasest patsiendi abistamist, kuna diagnoosid ja põhimõisted on rahvusvaheliselt kasutatavad.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
