Kristiina Vahi 105493HAJB Euroopa Liidu sobivus keskkonnapoliitikaga tegelemiseks Uurimustöö pealmiseks küsimuseks on, et kas Euroopa Liit on õige tasand keskkonnapoliitikaga tegelemiseks? Milline on Euroopa Liidu pädevus antud valdkonnas ja millised on Euroopa Liidu keskkonnapoliitika rakendamise probleemid ning keskkonnapoliitika (de)tsentraliseemise positiivsed ja negatiivsed küljed. Viimase 30 aasta sees on ELi keskkonnapoliitka kasvanud vähestest väga kitsastest tehnilistest meetmetest üheks tuntumaks tegevusvaldkonnaks, mis hõlmab peaagu kogu keskkonnaproblemaatika. ELi keskkonnapoliitika tugineb veendumusele, et ranged
SISSEJUHATUS Euroopa Liit on riikide ühendus, mis loodi pärast teist maailmasõda ning millesse kuulub hetkel 27 riiki. Algselt oli Euroopa Liidu eesmärgiks majanduslik koostöö, mis muutis liitu kuuluvad riigid üksteisest majanduslikult sõltuvaks, see omakorda vähendas konfliktide tekkimise riski ja tagas stabiilsuse. Alguses küll majandusliiduna sõlmitud partnerlus on aja jooksul arenenud organisatsiooniks, mis hõlmab väga erinevaid valdkondi, alustades majandusest ja lõpetades keskkonnapoliitikaga. Euroopa Liit on ainulaadne majandusalase ja poliitilise koostöö ühendus, millesse kuuluvad riigid on pidanud liiduga ühinemiseks täitma EL-i poolt kehtestatud kindlad kriteeriumid, mis on kehtestatud selleks, et tagada organisatsiooni jätkusuutlikus. Euroopa Liitu kuulumisest võidavad kõik liikmesriigid: suureneb riikidevaheline kaubavahetus, tööjõu vaba liikumine ning stabiilsus antud regioonis. Läbi Euroopa Liidu on Eestil suurem
olla keskkonnale oluline mõju. Nende põhjal kavandatakse protseduurid, mida ta järgib oma tegevuse, toote, teenuse keskkonnaaspektide kindlakstegemiseks. Neid peab saama kontrollida ning vastavalt reguleerida. ISO 14000 SEERIA STANDARDID KESKKONNAPOLIITIKA (2) Organisatsioon kehtestab eesmärgid ja ülesanded oma kõigi toimivate struktuuriüksuste järgimiseks ning need peavad olema kooskõlas kavandatud keskkonnapoliitikaga. Keskkonnajuhtimiskava on dokument, mis sisaldab: iga struktuuriüksuse puhul seatud eesmärkide ja ülesannete eest vastutaja määramist meetmeid ja nende rakendamise ajakava ISO 14000 SEERIA STANDARDID Keskkonnajuhtimise elluviimine ja toimimine Keskkonnajuhtimise toimimiseks organisatsioonis on eelduseks rollide, vastutuse ja kohustuste ühene määratlemine ning dokumenteerimine ja töötaja teavitatus temale pandud vastutusest.
kauem aega arengumaadel. EL KLIIMA- JA ENERGIAPAKETT: 1)EL eesmärgid aastaks 2020 (20-20-20) 2) 20% KHG heite vähenemine (vrd 1990) 3)Taastuvatest allikatest toodetava energia osakaalu suurendamine 20%-ni. 4)Energiasäästu 20%-line paranemine. KHG HEITE ÜLEKANDUMINE: Seoses karmistuva kliimapoliitikaga ühes riigis selle riigi KHG heide väheneb, kuid teises riigis suureneb. Võib tähenda nii konkureerivate ettevõtete kasvu kui ka tootmise ümberkolimist (rangema keskkonnapoliitikaga riikidest leebemate nõuetega riikidesse). MIKS RASKE MIDAGI ETTE VÕTTA: 1) Globaalne probleem, s.t. priisõidu probleem-> mänguteooria 2) Riikidevaheline õiglus. 3) Põlvkondadevaheline õiglus (pikaajaline probleem). 4)Keerukas süsteem (süsteemi käitumine ei ole ennustatav komponentide kaudu). KOHANEMINE: Mis on kliimamuutuste mõjud; keda ja kus mõjutad (sektorid; sotsiaaldemograafilised grupid; piirkonnad). KLIIMAMUUTUSTEGA KOHANEMINE EESTIS: Kohanemise strateegiad;
töökoha keskmise palgaga üle 1500 euro Tuulepargi tulek võib kaotada ka turistidega seotud töökohti Suuremad tuulejaamad Eestis Paldiski tuulepark Narva tuulepark Aulepa tuulepark Aseriaru tuulepark Viru-Nigula tuulepark 42. Säästva arengu mõiste ja definitsioonid. Säästev areng - areng, mis tagab kompromisse tegemata praegu elavate põlvkondade vajadused ning võimaluse kindlustada ka tulevaste põlvkondade vajaduse 43. Milline on säästva arengu seos keskkonnapoliitikaga? Majanduskasv ja keskkonnakaitse on võimalikud üheaegselt 44. Miks muutus säästva arengu paradigma kiiresti populaarseks 45. Miks on kontseptsioon vaesemate riikide majanduse järeleaitamisest keskkonnale ohtlik? Selgitada Kuznetsi keskkonnakõvera abil. 46. Milline on säästva arengu ja inimarengu indeksi seos? Kas kõrge inimarengu indeks garanteerib säästva arengu? Tooge näiteid. 47. Milline on subjektiivselt tunnetatud õnne ja säästva arengu seos? 48
rikkumise pärast. Samuti ollakse mures, et tuulikud jäävad olulisele rändeteele mistõttu hukkuks massiliselt linde. 42. Säästva arengu mõiste ja definitsioonid. kõige laialdasemalt kasutatav definitsioon on pärit Brundtlandi raportist: ,,sustainable development" on areng, mis tagab kompromisse tegemata praegu elavate põlvkondade vajadused ning võimaluse kindlustada ka tulevaste põlvkondade vajaduse" 43. Milline on säästva arengu seos keskkonnapoliitikaga? 44. Miks muutus säästva arengu paradigma kiiresti populaarseks. 45. Miks on kontseptsioon vaesemate riikide majanduse järeleaitamisest keskkonnale ohtlik? Selgitada Kuznetsi keskkonnakõvera abil. 46. Milline on säästva arengu ja inimarenguindeksi seos? Kas kõrge inimarengu indeks garanteerib säästva arengu? Tooge näiteid. 47. Milline on subjektiivselt tunnetatud õnne ja säästva arengu seos? 19. saj uskusid majandusteadlased, et õnnelikkust saab mõõta
liikmesriikide siseturuga seotud seadusandluse ja regulatsioonid. Nende direktiivide hulka kuuluvad Euroopa ühtsed standardid uute autode heitgaaside ja kütusekvaliteedi osas. Artikkel 129 kohustab Ühenduse institutsioone parandama tervishoidu uute teaduslike tööde ja informatsiooni jagamise abil. See annab küll Nõukogule õiguse rakendada tervisekaitse meetmeid, kuid mitte ühtlustada seadusi ja regulatsioone. Artiklid 130rt on seotud Ühenduse keskkonnapoliitikaga. Seal sätestatakse, et keskkonnapoliitika peab lähtuma ettevaatlikkuse, ennetamise ning saastaja maksab printsiipidest, et keskkonnaprobleeme tuleb lahendada nende tekkekohas ning et keskkonnakaitse nõuded tuleb sisestada ka teistesse Ühenduse tegevusvaldkondadesse, nagu energia ja transpordipoliitika. 117 Need sätted annavad Nõukogule terve rea õigusi, mille abil võib keskkonda kaitsta. Ka võimaldavad need liikmesriikidel säilitada või vastu võtta oma rangemaid norme,
bineeritud transpordi võrgustik. EL-i transpordipoliitikat puudutavates arengukavades rõhutatakse, et transpordi arengu suun- dumused Euroopas nii keskkonnakaitselises, sotsiaalses kui ka majanduslikus mõttes pole vasta- vuses EL-i transpordi- ja keskkonnapoliitikaga. EL-i juhtorganid rõhutavad vajadust lülitada trans- pordi väliskulud kas või osaliselt veotariiidesse, vähendada transpordimahtude ja majanduse kasvu vahelisi seoseid ning suunata kaubavoogusid maanteetranspordilt raudteele, merele ja siseveeteedele. Transpordi infrastruktuuri arendamisel antakse eelis raudtee-, veeteede-, ühistranspordi ja
annaabi.ee 
