Seni on ainuüksi Viru Keemia Grupi põlevkiviõlitööstusest juhitud Kohtla-Järve regionaalpuhastisse umbes 70 tonni fenoole aastas. Seega lasub põlevkiviõlitootjatel suur vastutus ohtlike ainete tekke ja veekeskkonda sattumise vähendamise eest. Ka Euroopa Liidu direktiivid nõuavad ohtlike ainete tekke vähendamist juba tekkekohas. Enne uute tootmisvõimsuste käikuandmist tuleb õlitootjatel tõestada, et nad suudavad põlevkivi- õli keskkonnaohutult toota praeguseski mahus. Ennetamaks võimalikku fenoolireostust mujal Eestis tuleb kontrollida neid ettevõtteid, mis tegelevad põlevkiviõli vedamise ja kasutamisega. Viimastel aastatel on nt Pärnu heitveelaskmes mitu korda leitud fenoole, mille allikas on teadmata. Brigitta Õunmaa 10B
Kuidas ehitada ökomaja ? Esitluse koostas Kristo Priimägi Audentese Erakool 2008 Mis on ökomaja tunnused ? ehitatakse madala energiamahukuse ja hea soojapidavusega materjalidest; ehitusmaterjal peaks olema tulevikus taaskasutatav või keskkonnaohutult utiliseeritav; kasutatakse võimalikult väikese allergiariskiga ehitus ja viimistlusmaterjale taastuvate energiaallikate kasutamine päikeseenergiat salvestavad konstruktsioonielemendid materjalid ja konstruktsioonid, mis ei soodusta õhu konditsioneerimist Asukohta valiku põhimõtted Hea päikesevalguse ligipääs Arvesta valdavate tuulesuundadega Vali ehituseks kallakuga ala Vali hea kuivendusega koht Vali sobiva pinnasega koht Väldi soised paiku
Kütuse tootmise protsessil on isegi olemas 3 staadiumi. Vesinikumootoriga automargid on näiteks Honda, Mazda, Ford, Oopel, Mercedes,Audi, Toyota,Volkaswagen ja BMW. Vesinikumootoriga BMW erimudel Hydrogen 7 suudab vesiniku jõul läbida kuni 200 kilomeetrit. Kui vesinik paagist lõpeb, saab juht lülitada auto lihtsa nupulevajutusega ümber bensiini kasutamisele ja sõit võib jätkuda vähemalt kuni 700 kilomeetri ulatuses. Vesiniku kasutamisel töötab auto 100% keskkonnaohutult, sest mootorist eraldub õhku sisuliselt vaid veeauru. Tarbija24, 19.aprill 2006 Siiski pole need imeautod müügile veel jõudnud ja kui olekski, siis vaevalt keegi neid ka ostaks. Vesinik kui kütus on muidugi odav, aga kütuseelementi kuuluv plaatina on vägagi kallis.100 g plaatina maksab umbes 36000 krooni. Pealegi ei jätkuks seda vesinikautode massiliseks toodanguks, sest lihtsalt ei jõuta piisavalt plaatina kaevandada ning erinevalt vesinikust peavad plaatina varud kunagi lõppema
sõitvat mudelit, mis valmib BMW Clean Energy programmi raames. BMW on esimene autotootja, mis valmistab kaksik-kütuse funktsiooniga mudeleid viimaks maailmaturule. Vesinikumootoriga BMW erimudel Hydrogen 7 suudab vesiniku jõul läbida kuni 200 kilomeetrit. Kui vesinik paagist lõpeb, saab juht lülitada auto lihtsa nupulevajutusega ümber bensiini kasutamisele ja sõit võib jätkuda vähemalt kuni 700 kilomeetri ulatuses. Vesiniku kasutamisel töötab auto 100% keskkonnaohutult, sest mootorist eraldub õhku sisuliselt vaid veeauru. 2008. aastal teatas autotootja Mazda, et toob 2009. aastal müüki vesinikauto, mudeli nimeks Mazda RX-8 Hydrogen RE, mille jõuseade koosneb vesinikrootormootorist ning elektrimootorist. Ettevõtte esindajate arvates võiks uus Mazda jõuseade saada vesinikmootorite rahvusvahelise standardi loomise aluseks. Lisaks annab firma teada, et uue vesinikauto turulepaiskamine peaks aitama Jaapani kompaniil suurendada oma
vähendamiseks peaksid sisaldama kompleksseid meetmeid, sh jäätmete liigiti kogumist, keskkonnamaksude rakendamist ja tsentraalset kompostimist, samuti turu kindlustamist jäätmetest saadud toodetele, nt. kompostile. Eesmärgid 1. Vältida või vähendada biolagunevate jäätmete tekkimist potentsiaalse jäätmetekitaja juures 2. Vältida ohtlike ja bioloogiliselt mittelagunevate jäätmete sattumist biolagunevate jäätmete hulka 3. Keskkonnaohutult kõrvaldada biolagunevad jäätmed, vähemalt koguse osas, mida ei tohi prügimäele ladestada lähtudes jäätmeseaduse piirangutest 4. Taaskasutada tekkinud, eraldi kogutud või sorteeritud biolagunevad jäätmed 5. Optimeerida jäätmeveo marsruudid ning jäätmekeskuste asukohad regionaalprügilate suhtes, samuti kogumispunktid lähtuvalt asustustihedusest ning jäätmevoogudest BIOLAGUNEVATE JÄÄTMETE KÄITLEMISE VÕIMALUSED Kompostimine
Jäätmekäitluse põhieesmärgis on kaitsta keskkonda ja säästa loodusvarasid. Nende eesmärkideni jõudmiseks on vaja: vähendada jäätmeteket nii tootmises kui ka tarbimises; vähem kasutada ohtlikke aineid ning ohtlikud jäätmed koguda eraldi; jäätmed sortida ning jäätmematerjal ära kasutada; orgaanilised jäätmed kompostida; põletamisväärsetest jäätmetest toota energiat; kasutuskõlbmatu prügi ladestada keskkonnaohutult. Loetletu ellurakendamiseks on vaja: korrastada keskkonnaseadustik; kavandada riiklik jäätmekäitluspoliitika; koostada riigi, maakondade, valdade ja linnade jäätmekavad; tagada prügivedu kõikjalt; diferentseerida hind nii, et segaprügi äravedu ja ladestamine oleks kõige kallim; täiustada jäätmehooldustehnoloogiat; arendada ajakohaseid teadusuuringuid; kujundada elanikkonna suhtumist.
Jäätmekäitluse põhieesmärgis on kaitsta keskkonda ja säästa loodusvarasid. Nende eesmärkideni jõudmiseks on vaja: · vähendada jäätmeteket nii tootmises kui ka tarbimises; · vähem kasutada ohtlikke aineid ning ohtlikud jäätmed koguda eraldi; · jäätmed sortida ning jäätmematerjal ära kasutada; · orgaanilised jäätmed kompostida; · põletamisväärsetest jäätmetest toota energiat; · kasutuskõlbmatu prügi ladestada keskkonnaohutult. Loetletu ellurakendamiseks on vaja: · korrastada keskkonnaseadustik; · kavandada riiklik jäätmekäitluspoliitika; · koostada riigi, maakondade, valdade ja linnade jäätmekavad; · tagada prügivedu kõikjalt; · diferentseerida hind nii, et segaprügi äravedu ja ladestamine oleks kõige kallim; · täiustada jäätmehooldustehnoloogiat; · arendada ajakohaseid teadusuuringuid; · kujundada elanikkonna suhtumist.
Biomassiks nimetatakse fotosünteesi kaudu sündinud taimemasse. Nendest toodetud kütust kutsutakse biokütuseks. Biomassi põletamisel vabaneb atmosfääri süsihappegaas, mis arvatakse samas koguses seonduvat uuesti biomassiga, kui koristatud alale kasvab uus taimestik. Biomassi põletamine võib keskkonda rikastada CO2 ja lämmastikoksiididega, mõjutades keskkonda niisamuti kui fossiilsete kütteainete põletamine, mis tingib vajaduse keskkonnaohutult kavandatud põletus- ja puhastusviiside rakendamiseks biokütuse töötlemise tehastes. Taimse päritoluga biomassist on energia tootmisel (muundamisel otseselt põletatavana või töödelduna) enamkasutatavad puit ja selle töötlusjäätmed, turvas (taastuvuse piires), energeetilised põllukultuurid jm. Üks põllul kasvatatav energiataim on raps. Viimase seemnetest pressitakse õli, mis sobib kasutamiseks kas kütteks või mootorikütusena. Ka võsa saab kütusena kasutada
pikemaks ajaks loodusesse. Need aga ei rikkunud ega saastanud looduskeskkonda, sest neid polnud palju. Väljakaevatud esemete ja luude järgi on arheoloogidel olnud võimalik kirjeldada tolleaegsete inimeste tegevust ja toidumenüüd. Tänapäeval on jäätmete teke ja neist lahti saamine kujunenud suureks keskkonnaprobleemiks. Seetõttu tuleb : 1. Vähendada tekkivate jäätmete kogust 2. Laiendada jäätmete taaskasutamist 3. ladustada tekkinud jäätmed võimalikult otstarbekalt ning keskkonnaohutult Prügi peab sorteerima, Olmejäätmed sorteeritakse peamiselt järgmistesse gruppidesse: 1. Kõdunevad jäätmed, millest saab valmistada komposti 2. Jäätmed, mida saab ümber töödelda 3. Ohtlikud jäätmed mis muudetakse esmalt kahjutuks ja siis viiakse prügimäele või selleks spetsiaalselt ette nähtud kohtadesse 4. Pakendid 5. Ülejäänud jäätmed, mis sorteeritakse sorteerimisjaamades või viiakse otse prügilasse.
Kõrge tootmistaseme ja rohke tarbimisega maades tekib tänapäeval palju jäätmeid, mida loodus ei suuda lagundada. Eriti palju jäätmeid kuhjub linnades, kust need veetakse välja prügilatesse. Jäätmetest satub keskkonda kahjulikke aineid, prügilad võtavad enda alla ka aina rohkem maad. Seepärast tuleb vähendada tekkivate jäätmete kogust, sorteerida neid, laiendada jäätmete taaskasutamist ning ladustada jäätmed võimalikult otstarbekalt ning keskkonnaohutult. Oluline on kõigil järgida säästvat eluviisi tarbides mõistlikult, mitte liigselt raisates.
piirkogused, mida võib viia keskkonda jne. Pakendiseadus Pakendi ebasoovitav mõju inimesele ja keskkonnale peab olema minimaalne kogu pakendi elutsükli jooksul. Ohtlike ainete sisaldus ei tohi ületada kehtestatud norme. Pakendi kuumenemisel ei või eralduda inimese tervisele ohtlikke aineid. Lõplikule kõrvaldamisele suunatava pakendi materjal peab olema kergesti lagundatav või keskkonnaohutult põletatav. Pakend jagatakse: · Ringluspakend taaskasutatav, mida kasutatakse muutmata kujul korduvalt temale algselt ettenähtud või muul samalaadsel otstarbel. · Ühekorrapakend kasutatakse 1x ettenähtud otstarbel · Tagastuspakend tootja või turustaja peab kasutajalt või tarbijalt tagasi võtma taaskasutuseks või spets. jäätmekäitlusviisideks · Tagastamatu tagasivõtmine ja taaskasutamine ei olekorraldatud - ringluspakend
piirkogused, mida võib viia keskkonda jne. Pakendiseadus Pakendi ebasoovitav mõju inimesele ja keskkonnale peab olema minimaalne kogu pakendi elutsükli jooksul. Ohtlike ainete sisaldus ei tohi ületada kehtestatud norme. Pakendi kuumenemisel ei või eralduda inimese tervisele ohtlikke aineid. Lõplikule kõrvaldamisele suunatava pakendi materjal peab olema kergesti lagundatav või keskkonnaohutult põletatav. Pakend jagatakse: · Ringluspakend taaskasutatav, mida kasutatakse muutmata kujul korduvalt temale algselt ettenähtud või muul samalaadsel otstarbel. · Ühekorrapakend kasutatakse 1x ettenähtud otstarbel · Tagastuspakend tootja või turustaja peab kasutajalt või tarbijalt tagasi võtma taaskasutuseks või spets. jäätmekäitlusviisideks · Tagastamatu tagasivõtmine ja taaskasutamine ei olekorraldatud - ringluspakend
annaabi.ee 
