Uuesti harmoniseerida maailm ja tähistada mitmekülgsust, loomingulisust ja vabadust. 59. Kuidas Bookchin kirjeldab sotsiaalsete hierarhiate teket ja selle põhjusi (vanad-noored; mehed- naised). Bioloogilised faktid nagu sooline jaotus ja vanuse vahe aeglaselt tehti institsioonideks. Nende unikaalne sotsiaalne mõõde oli eliitne. Hiljem rõhutati hierarhiat ja siis tuli klassivorm. Ennem polnud domineerimist; eksisteeriti tervikuna. 60. Mis on Bookchini arvates keskkonnakriisi peamiseks põhjuseks ja kuidas saab olukorda parandada? Sotsiaalsed probleemid inimühiskonnas. Kasu teenimine, tööstuse laienemine, progress=omahuvi. Me keskendume kriisi sümptomitele, aga mitte kriisile endale. Sotsiaalne ökoloogia. Muretseda terve kogukonna eest ja omad huvid maha suruda. 61. Mis iseloomustab Stone’i järgi monistlikku moraalifilosoofiat? Miks ta peab seda eluvõõraks? Üks vaatenurk on arvatavasti rajatud ühe olulisema moraalse omaduse najal
CO2 maksud teistes riikides jäävad reeglina 200-1000 krooni vahele. Põlevkivitööstus maksab kasutatud vee eest kümneid kordi vähem kui teised tööstused, ta ei maksa ka maa eest, mis on kaevanduste poolt rikutud. - 1990. aastal tekkis Eestis inimese kohta ca 20 tonni CO2. Kirde Eestis on kümneid asulaid, mille elu sõltub peaaegu ainult põlevkivitööstuse poolt makstavatest toetustest, millega kompenseeritakse kaevandustegevuse poolt tekitatud keskkonnakriisi - põhjavee kadumist, maa vajumist jne. Sotsiaalsed probleemid Ida-Virumaal on lahendatud näiliselt ja tegelikkuses toimib tänane ,,sotsiaalne turvalisus" hoopis kui sotsiaalprobleemide pomm. Siiski on mäeettevõtete tasutud keskkonnamaksud võimaldanud n-ö põlevkivivaldadel renoveerida nii koolimaju kui ka mõisahooneid, parandada teid ja ehitada heitvee puhastusseadmeid. Paraku aitab keskkonnamaks vaid neid valdu, kus põlevkivi kaevandamise maht on suur
Ökoloogia ja keskkonnakaitse mõisted. 1. Demograafiline plahvatus- rahvastikuplahvatus, rahvaarvu kiire kasv mingis piirkonnas või kogu maailmas lühikese aja jooksul. On arengumaade keskkonnakriisi põhitegureid. 2. Urbanisatsioon- ehk linnastumine on linnade pidurdamatu kasv 3. Tööstusrevolutsioon- Inimeste arvu hüppeline suurenemine 19.sajandil mõjutas tööstusrevolutsioon, mille käigus manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Tööstusrevolutsioon sai toimuda tänu ostuvõimelise turu , kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehaanika arenemisele. Tööstusrevolutsioon algas 1760-1780. A
· tööjõu vajaduse kasv linnade kiire kasv · raudtee ajastu linnakasvu mootor · meretransport asendus maismaatranspordiga (peamiselt raudtee esialgu) · uued teed ja sillad malm ja teras konstruktsioonid · üliliberaalne vabaturumajandus vana traditsionaalsus (ka linnaplaneerimises) heidetakse kõrvale · kontrollimatu "varaliberaalne" linnaehituse periood 1780 1830 · turutingimused tingisid elamute ja tööstushoonestuse segunemise linna siseselt 16. I, II ja III keskkonnakriisi tekkimise põhjused, olemus ja lahenduste mõju linnakeskkonna arengule I keskkonnakriis lokaalne reostatus ja puudulik planeerimine · Liberalistliku linnaehituse eesmärk: maksimaalselt elamuid minimaalse maa ja rahakuluga maksimaalse kasumi eesmärgil · Selle tulemuseks: o tööstussaast linnas suits ja tahm Londoni smog o kanalisatsiooniprobleemid · liberaalne turumajandus polnud linnaarengu seisukohalt otstarbekas
seda rahvusvahelistele organisatsioonidele või teistele riikidele. Kindlasti pole õigus neil poliitikutel, kes on väitnud, et suveräänsus kas on või seda ei ole, nagu näiteks raseduse puhul. Poliitilisi ja sotsiaalseid protsesse ei ole enamasti õige võrrelda looduslikega. Suveräänsus on suhteline, seda pole ühelgi riigil, ettevõttel või isikul piisavalt palju ning ajas (näiteks sõja, valitsus-, poliitika-, majandus- või keskkonnakriisi tingimustes) võib see kiiresti muutuda. Eksivad ka need, kes arvavad, et globaliseeruvas maailmas, kus riikidevaheline vastastikune sõltuvus ja seotus on kasvanud, on suveräänsus igand. Globaliseerumine poliitikas ja majanduses, tehnoloogilised uuendused ja internet on küll teinud maailma väiksemaks, kuid riikide ja rahvaste enesemääramise tahe on jäänud põhimõtteliselt samaks. Küsimus on suveräänsuste vahetamise
Stepi- ja metsavööndis põhjustab mullakihi ärakannet suurtelt aladelt. Degradatsioon - mullateaduses laiemas tähenduses mulla viljakuse vähenemine orgaanilise ja mineraalosa muundumise ning mõningate ainete eemaldumise tagajärjel. Kitsamas tähenduses viljaka mulla kahjustamine või hävitamine. Demograafiline plahvatus - Rahvastikuplahvatus demograafiline plahvatus, rahvaarvu eksponentsiaalne kasv mingis piirkonnas või kogu maailmas. On arengumaade keskkonnakriisi põhitegureid. Demökoloogia populatsiooniökoloogia, ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest johtuvat dünaamikat. Detridofaag - Detridofaagid surnud taimsetest ja loomsetest jäänustest toituvad organismid (vihmaussid, sajajalgsed, termiidid, sipelgad jt.). Nii nagu tavalised konsumendid, jaotatakse ka detridofaagid esmasteks toituvad otseselt detriidist, teisesteks jne. Detriit - surnud taimsed ja loomsed jäänused, näit
D-i tagajärjel tekivad piklikud nõod. Stepi- ja metsavööndis põhjustab mullakihi ärakannet suurtelt aladelt. Degradatsioon mullateaduses laiemas tähenduses mulla viljakuse vähenemine orgaanilise ja mineraalosa muundumise ning mõningate ainete eemaldumise tagajärjel. Kitsamas tähenduses viljaka mulla kahjustamine või hävitamine. Demograafiline plahvatus rahvastikuplahvatus, rahvaarvu eksponentsiaalne kasv mingis piirkonnas või kogu maailmas. On arengumaade keskkonnakriisi põhitegureid. Demotoop populatsiooni eluruum, elamiskõlblik piirkond, mida asustab mingi kindel populatsioon. Demökoloogia populatsiooniökoloogia, ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest johtuvat dünaamikat. Desertifikatsioon kõrbestumine, kõrbete laienemine looduslike tegurite toimel ning liiga intensiivse karjatamise ja ebaõige maa- ja veekasutamise tagajärjel.
1. MÕISTED Demograafiline plahvatus rahvastikuplahvatus, rahvaarvu eksponentsiaalne kasv mingis piirkonnas või kogu maalimas. On arengumaade keskkonnakriisi põhitegureid. Urbanisatsioon linnade pidurdamatu kasv ja inimeste koondumine linnadesse. Tööstusrevolutsioon Manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Mõjutas inimeste arvu hüppelist suurenemist 19.sajandil. Sai toimuda tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehaanika arengule. Algas 1760-1780.a Inglismaal ja alguses tekstiilitööstuses. Leiutati kudumismasin ja aurumasin, kuid need
linnast teise liikumist. • Oli vastu standardiseerimisele ja kutsus üles varieeritud arhitektuurile ja linnaplaneerimisele • Tänavate suhtes vabalt paiknevad hooneid võis ehitada vaid juhul kui nad sobisid kokku teiste hoonetega • Linnakeskus pidi olema linnaliku väljanägemisega ja urbaanse iseloomuga • Letchworth Suurbritannias oli esimene aedlinn, ehitatud 1903, kusjuures linnaruumide ja kvartalite kujundamiseks kasutati seal Sitte põhimõtteid. Modernism – esimese keskkonnakriisi lahendus Põhiseisukohad o Kubismi ruumikäsitlus – maastikus vabalt paiknevad hooned. o Tony Garnier’i nn avatud linn – funktsioonide eraldumine. o Sotsiaalsed utopistid – lahknemine ajaloolisest nn “kodanlikust” linnast o Massitransport autodega ühendamaks erinevaid funktsionaalseid linnaosi kokku – võimaldades ellu viia funktsionaalselt tsoneeritud linna ideed. o Diferentseeritud (hierarhiline ja eraldatud liikleja gruppidega) tänavate-teede süsteem nn
annaabi.ee 
