Sisukord 2 Sissejuhatus Ülemaailmne Turismieetika Koodeks võeti vastu Maailma Turismiorganisatsiooni (WTO) Peaassamblee 13. istungjärgul Santiagos 1. oktoobril 1999 .a. Turismieetika koodeksi eesmärgiks on tagada turismi kui ettevõtluse, riigi, elukeskkonna ja üksikisiku õigused, kohustused ning vajadused, et tagada turismi jätkusuutlikus kogu turismisüsteemis.(Tooman 2010) Ülemaailmne turismieetika koodeks, kui tasakaalustatud arengu tegur. Turismi tuleb arendada keskkonnahoidlikult, et tänasega võrdsed võimalused jääksid ka tulevastele põlvkondadele soodustada turismisuundi, mis säästavad loodusressursse eriti vett ja energiat jätavad võimalikult vähe jäätmeid.Turismivoogusid tuleb ajas ja ruumis hajutada, et vähendada koormust keskkonnale ning soodustada kohaliku turismimajanduse ja ettevõtluse tulusust.Turismi infrastruktuuri kavandades tuleb lähtuda ökosüsteemide looduslikust, tasakaalust ja haruldaste liikide kaitsmisest, kinni pidada kehtestatud
Turismiga ei sobi kokku inimese ekspluateerimine mis tahes vormis, kitsamalt laste ärakasutamine, seksuaalne ahistamine; selle vastu peavad täie otsustavusega võitlema kõik asjaosalised riigid, ka juhul, kui ahistamine leidis aset välismaal. Soodustada tuleb usurännakuid, tervise-, haridus-, kultuuriturismi, samuti tutvustada igati turismivahetuse võimalusi. 3. Turism kui tasakaalustatud arengu tegur Turismi tuleb arendada keskkonnahoidlikult, et tänasega võrdsed võimalused jääksid ka tulevastele põlvkondadele; soodustada turismisuundi, mis säästavad loodusressursse, eriti vett ja energiat, jätavad võimalikult vähe jäätmeid. Turismivoogusid tuleb ajas ja ruumis hajutada, et vähendada koormust keskkonnale ning soodustada kohaliku turismimajanduse ja ettevõtluse tulusust. Turismi infrastruktuuri kavandades tuleb lähtuda ökosüsteemide looduslikust tasakaalust ja
tuleb teha kulutusi joogivee puhastusele või uute veeallikate leidmisele. Euroopa Liidu maades on põllumajandusliku hajureostuse mõju veevarudele ilmnenud valusa kogemusena: reoveepuhastusele kulutatud miljardid pole andnud loodetud tulemust ja paljude veekogude seisund on endiselt kehv. Praegusel ajal asuvad põhilised põllumajanduse tootmisalad põhjavee toitealadel. Kaitsmata põhjaveega aladel on tõsime probleem sõnnik ja silomahl, mida ei suudeta veel korralikult ja keskkonnahoidlikult kasutada.[1] Olgu teadmiseks, et ülemäärased nitraatioonid põldude aluses põhjavees pärinevad taimede poolt kasutamata jäänud lämmastikust.[6] Samuti on suur oht põllumajandusele ravimijäägid. Alates 1940. aastast on antibakteriaalsete ravimite tootmine ja tarbimine maailmas mitmekordistunud, samal ajal on märksa suurenenud ka bakterite antibiootikumiresistentsus. Näiteks kui sõnnikus leidub tõvestavaid baktereid, võivad need täies elujõus põllule sattuda
Põhjavesi on seetõttu reostuse eest kaitsmata. Pandivere kõrgustiku valupunktideks on loopealsed ja karstialad, mida antud piirkonnas leidub päris palju (Hoiame Pandivere põhjavett, 2004). 1.2. Probleemi tehniline kirjeldus Pandivere ja Adavere-Põltsamaa on küllaltki intensiivse põllumajandusega piirkonnad ja seega üsna tundlikud põllumajandusest tingitud reostuse suhtes. Tõsiseks probleemiks on silomahl ja sõnnik, kuna sellega ei suudeta keskkonnahoidlikult ringi käia. Tihtipeale pole võimalik sõnnikut õigel ajal laotada või jääb üldse laotamata ja see ei ole keskkonnale hea. Loomalautade ümbruses või põldudel hoides võib sõnnik reostada pinna- või põhjavett tõvestavate mikroorganismide, orgaaniliste ainete ja vees lahustuvate lämmastikühendutega. Kaevuvee reostumist esineb loomafarmide, silohoidlate ja sõnnikupatareide ümbruses sageli. Reostunud vesi on enamasti halva lõhnaga ning suurenenud ammooniumi- ja rauasisaldusega
Turism kui individuaalse ja kollektiivse rahulolu allikas - Turism on asendamatu puhkuse- ja lõõgastumisvõimalus, kultuuri- ja loodusväärtuste tundmaõppimise ja enesetäiendamise vahend. Lähtuda tuleb meeste ja naiste võrdõiguslikkusest, propageerida inimõigusi ja kitsamalt kõige kaitsetumate inimrühmade - laste, vanurite, puuetega inimeste, vähemuste ja põlisasukate õigusi. 3. Turism kui tasakaalustatud arengu tegur - urismi tuleb arendada keskkonnahoidlikult, et tänasega võrdsed võimalused jääksid ka tulevastele põlvkondadele; soodustada turismisuundi, mis säästavad loodusressursse, eriti vett ja energiat, jätavad võimalikult vähe jäätmeid. 4. Turism kui inimkonna kultuuripärandi kasutaja ja rikastaja - kultuuripärand on inimkonna ühine vara, riikidel, kelle territooriumil asuvad turismiobjektid, on nende suhtes erilised õigused ja kohustused. Turismipoliitika peab lähtuma kunsti-,
mereäärsetel aladel on tuule keskmine kiirus üle 7 m/sek. Eriti perspektiivseid paiku tuuleenergia tootmiseks, kus aasta keskmine tuulekiirus on 5-6 m/sek, on Eestis piisavalt (Eesti Energia 2007). Nii tuleks tuuleturbiinidele loodusest ohverdada ainult merevaated. Kõige tuulerikkamad piirkonnad on tihti ilusa avatud maastikuga. Kahjuks ristuvad siin mitmesugused huvid ja väärtushinnangud. Ühest küljest hinnatakse tuulikute poolt keskkonnahoidlikult toodetud elektrit, teisest küljest ihatakse looduskaunisse kohta elamuid ja suvilaid, kust oleks kena vaade merele. Sageli on selle vastuolu lahendajaks kinnisvaramaakler, kelle mõõdupuuks on muidugi raha. Nii eelistataksegi tuulikute asemel rannaäärseid puhkekülasid, kuid looduskeskkonda rikutakse nagunii. Sellega taandub küsimus maastiku- kui looduskompleksi hoiu asemel pigem maastiku- ja maakasutuse eelistustele.
Tahke põlemisjääk ladustatakse tavaliselt prügilasse. Lendtuhka on soovitatav hoida lahus koldtuhast, sest ta sisaldab tunduvalt rohkem reoaineid ja ta ladesatmine võib ohustada keskkonda Põletamise poolt või vastu? Põlemisgaasid prügi põletamisest vs prügilareostus ? · Raskmetalle on lihtsam püüda põlemisgaasidest kui suurest prügilast. · Jäätmete ja biogaasi põletamine ning sellest elektri- ja soojusenergia saamine on arenenud riikides väga hästi ja keskkonnahoidlikult lahendatud. Eesti ettevõtete tegevus jäätmete põletamisel: _ AS Epler & Lorenz - ohtlike jäätmete käitlemine, ümbertöötamine prügikütuseks (klient Kunda Nordic Tsement) _ AS Ragn-Sells jäätmekütuse tootmine ohtlikest jäätmetest, pilootkatsed segaolmejäätmetest jäätmekütuse tootmisel _ OÜ Ecocleaner - jäätmekütuse tootmine _ Iru Elektrijaam- masspõletustehas tootlusega 220 000 tonni jäätmeid aastas. Investeering: ca 1,5 mlrd eurot
3. Anda soovitusi raiete kavandajatele ja raieteatiste kooskõlastajatele lendorava metsades tööde läbiviimiseks või tingimuste esitamiseks. 4. Alustada töid lendorava tehistingimustes paljundamise ja tühjaks jäänud, kuid jätkuvalt perspektiivsetesse elupaikadesse taasasustamiseks. 5. Leida võimalusi lendoravatele oluliste erametsade võõrandamiseks. Ka kaudselt on võimalik kaasaaidata lendoravate elupaikade kaitsele: ostes FSC sertifitseeritud tooteid, mis pärinevad keskkonnahoidlikult, sotsiaalselt õiglaselt ja majanduslikult elujõuliselt majandatavatest metsadest. Lendoravat saad toetada ka riputades enda kodulehel lendorava bänneri! Lendoravate hävimine Eestis on üleriigiline probleem, millega ei peaks tegelema ainult keskkonnakaitsjad, loodushuvilised ja keskkonnaalased organisatsioonid. Et tagada lendoravate säilimine Eestis metsades, on vaja soetada esiteks nende uurimiseks ja
3. Anda soovitusi raiete kavandajatele ja raieteatiste kooskõlastajatele lendorava metsades tööde läbiviimiseks või tingimuste esitamiseks. 4. Alustada töid lendorava tehistingimustes paljundamise ja tühjaks jäänud, kuid jätkuvalt perspektiivsetesse elupaikadesse taasasustamiseks. 5. Leida võimalusi lendoravatele oluliste erametsade võõrandamiseks. Ka kaudselt on võimalik kaasaaidata lendoravate elupaikade kaitsele: ostes FSC sertifitseeritud tooteid, mis pärinevad keskkonnahoidlikult, sotsiaalselt õiglaselt ja majanduslikult elujõuliselt majandatavatest metsadest. Lendoravat saad toetada ka riputades enda kodulehel lendorava bänneri! Lendoravate hävimine Eestis on üleriigiline probleem, millega ei peaks tegelema ainult keskkonnakaitsjad, loodushuvilised ja keskkonnaalased organisatsioonid. Et tagada lendoravate säilimine Eestis metsades, on vaja soetada esiteks nende uurimiseks ja
· Lendtuhka on soovitatav hoida suurest prügilast. koldetuhast lahus, sest ta sisaldab tunduvalt rohkem reoaineid ja ta · Jäätmete ja biogaasi põletamine ning sellest ladestamine võib ohustada keskkonda. elektri- ja soojusenergia saamine on arenenud riikides väga hästi ja keskkonnahoidlikult lahendatud. Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 63 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 64 Jäätmete põletamine Eestis Eestis ettevõtete tegevus jäätmete OÜ Ecocleaner - jäätmekütuse tootmine põletamisel
annaabi.ee 
