, , , , , , , , , ( : , ) : (Keskkonnaökoloogia) (environmental ecology) : , , : , , .. - - , , . - - () - - () () () () , (, , ) () Alv - . () ina , (toopilised) (troofilised) ( ) (generatiivsed) ? « » , . - , , , , , , . « » , , , ? ? ? ? ? ? ? , , , , , - , ( ), - (food) - , . , , , , - - ( ), () . : · · - · · · : · · · () ·
................................... ,,.........." 2011 Tallinn 2011 x Tallinna Ülikool Sisukord x Tallinna Ülikool Sissejuhatus Käesoleva referaadi eesmärk on selgitada säästva arengu olemust, selle põhimõtteid, mõningaid sellega seonduvaid riiklikke strateegiaid ning ülemaailmset säästva arengu tegevusprogrammi aastani 2030 Agenda 21. Samuti saab referaadist teada, kes on Eesti suurimad keskkonna reostajad ja maavarade raiskajad ning millised on suuremad takistused teel säästva arengu poole. Infot sain enamsti Keskkonnaministeeriumi kodulehelt ja Säästva Eesti Instituudi väljaannetest, kuna neis on hea põhjalik ülevaade säästva arengu strateegiatest ja eesmärkidest Eestis. Palju kasulikke artikleid leidsin ka Riigikatselei, Europarlamendi ja Agenda 21-e kodulehtedelt. x Tallinna Ülikool 1. Mis on säästev areng?
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Jätkusuutlik areng Lühireferaat Koostaja: Klass: Õpetaja: Tartu 2010 Jätkusuutliku arengu (ka säästev areng) all mõistetakse sihipärast arengut, mis tagab inimeste elukvaliteedi parandamise kooskõlas loodusvaradega ja keskkonna talumisvõimega. Jätkusuutliku arenguga taotletakse tasakaalu sotsiaalsfääri, majanduse- ja keskkonnavaldkonna vahel ning täisväärtusliku ühiskonnaelu pikaajalist jätkumist praegustele ja järeltulevatele põlvedele. Jätkusuutlik areng on lai mõiste, mis haarab enda alla pea kõik elu-valdkonnad. Erinevate valdkondade elluviimise eest vastutavad erinevad ministeeriumid. Lisaks on jätkusuutliku arengu eesmärkide täitmine tihedalt seotud konkurentsivõime küsimustega
(What ... ) „Agenda 21“ on struktuurilt jaotatud 40 peatükiks, mis omakorda jaotatud neljaks osaks. Esimese osa pealkiri on „Sotsiaalsed ja majanduslikud dimensioonid“. Seal käsitletakse selliseid teemasid nagu võitlus vaesusega, tarbimismustrite muutmine, tervise edendamine ning jätkusuutliku populatsiooni saavutamine. Teine osa on „ Arengu ressursside hoidmine ja juhtimine“, milles käsitletakse järgmisi teemasid: atmosfääri kaitse, võitlus raiega, õrnade keskkondade kaitse, bioloogilise mitmekesisuse säilitamine, õhusaaste kontroll, biotehnoloogia ja radioaktiivsete jäätmete kontroll. Kolmanda osa pealkiri on „Suurte gruppide rollide tugevdamine“, kus käsitletakse näiteks laste ja noorte, naiste, MTÜde, kohalike ametivõimude, ettevõtete ja tööstuse ning töötajate rolle. Viimaseks osaks on „Rakendamise vahendid“, kus tuuakse välja, kuidas eesmärke rakendada saaks. Rakendamise
tarbimise tagamine ja keskendumine biomassi kui kütuse tootmisele mis seab eesmärgiks luua kodumaise biomassi ja bioenergiatootmiseks soodsad tingimused, et vähendada Eesti sõltuvust importivatest kütustest, fossiilsetest kütustest, vähendada survet looduskekkonnale ja kasutada maaressursse efektiivsemalt ja jätkusuutlikult ning soodustada tööhõivet maapiirkondades ( Kraav, E., Lüpsik, S. 2006). Ka säästva arengu üks tähtsamaid põhimõtteid on keskkonna käsitlemine riigi elanike ühise rikkuse ja hoolena kaasates sellesse kõikide sotsiaalsete kihtide konsensust (Eesti 21. Säästev areng). Eelpoolnimetatud arengukavade järgi on taastuvenergia tootmisprotsessi kaasatud lisaks tootmisettevõtetele ka põllumehed. Ka tarbijale antakse võimalus osaleda looduskeskkonna säästmisel. Arengukavades toimub majanduse arengu suunamine keskkonda säästvas suunas.
hävinemine, üldine veepuudus, globaalne soojenemine, fossiilkütuste varude vähenemine ja palju muud. Kõik need probleemid on omavahelises seoses ning jätkusuutlikuks arenguks tuleb tegeleda probleemide algallikatega, ehk vähendada tarbimist, panustada loodusvarade taastamisse ja leida asendusi taastumatute loodusvarade kasutamisele. (Kull 2010) 3 1.1 Põhimõtted: Majanduse ja keskkonna ühendamise vajadus - kõik majanduslikud otsused peavad olema tehtud selliselt, et nende mõju on nii otseselt kui kaudselt seostatud nende mõjuga keskkonnale Sotsiaalne õiglus – kõigil inimestel on võrdne õigus puhtale keskkonnale Keskkonna kaitsmine – loodusresursse tuleb säilitada, tarbida jätkusuutlikult või asendada muude vahenditega Elukvaliteet – inimese elukvaliteeti ei määrata ainult majanduslike näitajate põhjal
................................................................................................3 Teema Teema Teema Kokkuvõte Kasutatud materjalid Sissejuhatus Käesoleva referaadiga seletan lahti mõiste jätkusuutlik areng (säästev areng) ja toon selle kohta näiteid nii Eestist kui maailmast. Jätkusuutliku arengu (ka säästev areng) all mõistetakse sihipärast arengut, mis tagab inimeste elukvaliteedi parandamise kooskõlas loodusvaradega ja keskkonna talumisvõimega. Jätkusuutliku arenguga taotletakse tasakaalu sotsiaalsfääri, majanduse- ja keskkonnavaldkonna vahel ning täisväärtusliku ühiskonnaelu pikaajalist jätkumist praegustele ja järeltulevatele põlvedele. (1) ÜRO (Brundtlandi tegevusraport) on jätkusuutlikkuse sõnastanud põlvkondadevahelise võrdsuse printsiibi kaudu: "Jätkusuutlik areng on niisugune praeguse põlvkonna vajaduste
(Säästev areng) Ülemaailmset säästva arengu alast tegevust juhib alates 1992. Aastast Ühinenud Rahvaste Organisatsioon(ÜRO) - säästva arengu komisjon. Komisjoni töökord näeb teemade kaupa ette kaheaastased tegevustsüklid ning iga-aastased istungid, kus analüüsitakse Agenda 21-s ja Johannesburgi tegevuskavas seatud eesmärkide elluviimise seisu ja määratletakse uued poliitilised suunad nii ülemaailmsel, regionaalsel kui riiklikul tasandil. 1992. aastal ÜRO keskkonna ja arengu maailmakonverentsil Rio de Janeiros heakskiidetud 21.sajandi globaalses säästva arengu tegevuskavas aastani 2030 Agenda 21 määratleti ülemaailmsed sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna sidusa arendamise eesmärgid. Agenda 21 on maailma jätkusuutlikkuse programm, mille algatas ÜRO ning seal on kirjas tegevused, mis peaksid toimuma nii globaalsel, rahvuslikul kui ka kohalikul tasandil. (Eesti, 2013) Agenda 21
Kõik kommentaarid