teisega TÄHELEPANU Tähelepanu on psüühilise tegevuse suunamine ja kontsetreerimine mingile objektile millel on inimese jaoks kas situatiivne või püsiv tähendus. Tähelepanu on lahutamatult seotud tunnetamisega (taju, mälu, mõtlemine) emotsioonide ja motivatsiooniga. Tähelepanu on teadvuse seisund ja psüühilise tegevuse lahutamatu eeldus, Teadvuse poolt eredalt ja selges vormis haaratud objekt. Tähelepanu eeldab keskendatust ning aitab objekte teadvustatult tajuda. Tähelepanu võib jaotada mitmele tegevusele korraga kuid efektiivsem on info kuhu tähelepanu lülitub esmajärjekorras. Tähelepanu lülitub ümber kui seda häirivad intensiivsemad signaalid, bioloogilised stiimulid (valu, oht, kuulmine, nägemine), ootamatud signaalid, kas korrapärasus või korrapäratus, harjumuspärasuse puudumine. Tähelepanu valivus on mürast signaali
situatiivne tähtsus. Seotud lahutamatult tunnetamisega ( taju, mälu, mõtlemine), emotsioonide ja motivatsioooniga. Tähelepanu hõlmab nii tunnetusprotsessi kui ka tegevuse regulatsioonimehhanismi. 6.1 Mis on tähelepanu ? ● Tähelepanu kui valik infotöötluses ● tähelepanu kui protsess, kui seisund psüühilise tegevuse lahutamatu eeldus ● Tähelepanu eeldab keskendatust ● Tähelepanu aitab objekte teadvustatult tajuda Kokkuvõte Sain teada palju tegureid; mis mõjutavad tähelepanu. Tähelepanu liikidest sain ka uusi teadmisi, mõned mida teadsin ja uued, mille põhjal sain teada, et ka minul on teine kord tähelepanu puudus. Tahtmatu tähelepanu oli minu jaoks midagi uut kuid vähemalt sain selle kohta uusi teadmisi, ning olen nüüd targem ja teinekord kui keegi sellest räägib oskan ka
Tallinn 2012 Mis on tähelepanu? · Tähelepanu kui teadvuse seisund psüühilise tegevuse lahutamatu eeldus 1 · Teadvuse poolt eredalt ja selges vormis haaratud objekt(William James) · Tähelepanu kui valik infotöötlus · Tähelepanu kui protsess,kui seisund · Tähelepanu eeldab keskendatust. Tähelepanu · Tähelepanu on psüühilise tegevuse suunamine ja kontsentreerimine mingile objektile,millel on inimese jaoks kas situatiivne või püsiv tähendus. · Tähelepanu on lahutamatult seotud tunnetamisega (taju,mälu,mõtlemine),emotsioonide ja motivatsiooniga. Tähelepanu omadused · Tähelepanu maht Objektide hulk,mida jõuab haarata mingi aja jooksul. · Tähelepanu jaotuvus Kaks või enam tegevust sooritatakse samaaegselt.
1). Tähelepanu Tähelepanu on psüühilise tegevuse suunamine ja kontsetreerimine mingile objektile millel on inimese jaoks kas situatiivne või püsiv tähendus. Tähelepanu on lahutamatult seotud tunnetamisega (taju, mälu, mõtlemine) emotsioonide ja motivatsiooniga. Tähelepanu on teadvuse seisund ja psüühilise tegevuse lahutamatu eeldus, Teadvuse poolt eredalt ja selges vormis haaratud objekt. Tähelepanu eeldab keskendatust ning aitab objekte teadvustatult tajuda. Tähelepanu võib jaotada mitmele tegevusele korraga kuid efektiivsem on info kuhu tähelepanu lülitub esmajärjekorras. Tähelepanu lülitub ümber kui seda häirivad intensiivsemad signaalid, bioloogilised stiimulid (valu, oht, kuulmine, nägemine), ootamatud signaalid, kas korrapärasus või korrapäratus, harjumuspärasuse puudumine. Tähelepanu valivus on mürast signaali väljafiltreerimise ja kasutamise
Peate püüdma vaadata asju teise vaatepunktist (Kuulamine 2011). 1.1 Aktiivne kuulamine Hea kuulamine on aktiivne kuulamine. Aktiivne kuulamine jaguneb kolmeks: vaikne kuulamine, peegeldav kuulamine ja empaatiline kuulamine. 1.1.1 Vaikne kuulamine Vaikne kuulamine seisneb oskuses tähelepanelikult vaikida kaasvestlejat katkestamata. Selline käitumine on väliselt passiivne, nõuab aga suurt vaimset ja füüsilist keskendatust. Vaikse kuulamisega saab väljendada arusaamist, toetust ja huvi. Siia kuuluvad noogutamine ja mitmed lühirepliigid, mis soodustavad edasirääkimist. Seejuures on oluline kuulaja tähelepanelikkust väljendav sõnatu käitumine (Suhtlemispsühholoogia üldkursus 2011). Vaikset kuulamist tuleb kasutada kui vestluspartner: 1) on mures või erutatud ja tahab väga rääkida (oma muret kurta) 2) ei ole endas kindel (Suhtlemispsühholoogia üldkursus 2011).
imetlesid juba ta kaasaegsed, nimetades teda "jumalikuks". Teosed: Michelangelol puudus huvi maastiku vastu, tema ainuke väljendusvorm oli inimfiguur. Kolossaalne marmorist Taaveti figuur on 5,5 m kõrge. Michelangelo näitab Taaveti noore ja atleetlikuna, moraalselt tugeva kangelasena, kes ei karda võidelda hiiglasliku Koljatiga. Taaveti otsus iisraellasi vilistite hõimude eest kaitsta on vankumatu. Tema hingejõud peegeldub südamekujulistes silmaterades. Vaimset meelekindlust ja keskendatust rõhutab kulmukibrutus. Taaveti füüsiline tugevus väljendub kätes. Kuidas? Taaveti käsi on Michelangelo kujutanud liiga suurtena. Hiiglaslikel kämmaldel on näha vihast paisunud veresooni. Võimsad käed tõestavad Taaveti maagilist võimu Koljati üle. 1503. aastal sai Rooma paavstiks Julius II, kes valitses kümme aastat ja tellis Michelangelolt endale hauamonumendi. Paavst Julius II hauamonumendi kavand oli suurejooneliselt võimukas:
poeesiat peeti kõige tähtsamaks eluliseks tegevuseks. Ei pruugi liialdada Puskini lapsepõlveaegsete hingevaludega. Poeet ise on meile jätnud kummutamatu tõendi oma lapse-ea rõõmudest. Mis vaikses ilus läksid mööda mu lapsepõlve hetked kõik... kirjutas ta 1817. aastal värskete mälestuste põhjal. Kuid ärgem salakem ka maha lapse tõelist meelehärmi. Kaua aega ei armastanud teda vanemad, kes ei mõistnud oma vanema poja mõtlikku keskendatust. Lõbus seltskonnaelu haaras tervenisti noore naise ja kiskus Puskini ema täiesti eemale lastest ning võttis neilt emaõrnuse poeesia ja õnne. Lapsepõlveaastail sai alguse ka poisi võõrdumine isast, mis aja jooksul viis avaliku tülini. Sirguvale poeedile oli kõige armsamaks sugulaseks kahtlemata onu Vassili Lvovits. Erinevalt oma vennast, ehk Puskini isast oli too väga heasüdamlik inimene. Oma vanemat vennapoega, kes oli isa ja ema armastusest ilma
· vastuseks valmistumine · sõelumine, valikuline kuulamine · siltide kleepimine · unelemine · samastumine · nõuandmine · väitlemine · teema vahetamine · oma õiguse tagaajamine · takka kiitmine Aktiivse kuulamise liigid: vaikne kuulamine, peegeldav kuulamine, empaatiline kuulamine. Vaikne kuulamine seisneb oskuses tähelepanelikult vaikida kaasvestlejat katkestamata. Selline käitumine on väliselt passiivne, nõuab aga suurt vaimset ja füüsilist keskendatust. Vaikse kuulamisega saab väljendada arusaamist, toetust ja huvi. Siia kuuluvad noogutamine ja mitmed lühirepliigid, mis soodustavad edasirääkimist. Seejuures on oluline kuulaja tähelepanelikkust väljendav sõnatu käitumine. Vaikset kuulamist tuleb kasutada kui vestluspartner: · on mures või erutatud ja tahab väga rääkida (oma muret kurta) · ei ole endas kindel Vaikne kuulamine on vähetõhus või ebaotstarbekas: · rääkija väljendusoskus on puudulik
vastuseks valmistumine sõelumine, valikuline kuulamine siltide kleepimine unelemine samastumine nõuandmine väitlemine teema vahetamine oma õiguse tagaajamine takka kiitmine Aktiivse kuulamise liigid: vaikne kuulamine, peegeldav kuulamine, empaatiline kuulamine. Vaikne kuulamine seisneb oskuses tähelepanelikult vaikida kaasvestlejat katkestamata. Selline käitumine on väliselt passiivne, nõuab aga suurt vaimset ja füüsilist keskendatust. Vaikse kuulamisega saab väljendada arusaamist, toetust ja huvi. Siia kuuluvad noogutamine ja mitmed lühirepliigid, mis soodustavad edasirääkimist. Seejuures on oluline kuulaja tähelepanelikkust väljendav sõnatu käitumine. Vaikset kuulamist tuleb kasutada kui vestluspartner: on mures või erutatud ja tahab väga rääkida (oma muret kurta) ei ole endas kindel Vaikne kuulamine on vähetõhus või ebaotstarbekas: rääkija väljendusoskus on puudulik
otsutamisõigus olema pigem keskendatud kui hajutatud. Juhil on raske lahti saada paljudesse asjadesse sekkumisest, millega ta oli harjunud väikeürituses. Väikeses ettevõttes ei ole otsustamisõigust hajutada tavaliselt vaja. Üks inimene võib seal ohje enda käes hoida. Suures ettevõtetes, kus otsuste omavaheline kooskõlastatus on ellurakendamisel olulise tähtsusega, võib seevastu kohata enam otsustusõiguste hajutatust kui keskendatust. Ettevõttes, mille allüksused paiknevad mitmes kohas, on otsustamisõigus rohkem hajutatud kui ettevõttes, mis paikneb ühes kohas. Keskus ei ole võimeline eraldi asuva allüksuse tegevusse sekkuma ning tema kohta otsuseid langetama nii ulatuslikult nagu siis, kui kogu organisatsioon asub ühes hoones. Kaua tegutsenud ja püsiva ilme omandanud ettevõtetes on otsustamisõigus enamasti rohkem keskendatud kui hajutatud. Põhjusteks on asjatundlikumaks
annaabi.ee 
