Tema loomingut läbivad teemad on kodu, lapsed, peresuhted, ajalugu, kultuur, Tartu linn, rahvapärimused ja rahvas ise, inimese suhe looduse ja Jumalaga, surm ja surematus. Lehte on alati pööranud tähelepanu neile, keda ei märgata ja kellele tehakse liiga. Peale lasteraamatute on Lehte kirjutanud: kümme luuletuskogu täiskasvanutele (1957 1994); kaks noorteromaani: 1960-ndate noortest "Pigilinnu laul" (1967) ja tänapäeva noortest "Kukelokuti" (1999); kaks jutustust keskealistest naistest: "Abielupuhkusel" (1974 kogumikus "Luulepuhkusel") ning "Ja siiski" (1996 kogumikus "Lakka ilma redelita"); kaks "vananaiseromaani": "Viis minutit enne vihma" (1997) ja "Viis minutit pärast vihma" (1999); kaks publitsistikaraamatut: "Tere õhtust. Kuidas elate?" (1982) ja "Tagasivaatepeegel" (1994). Hainsalust on kirjutatud kaks raamatut. Mõlemad Valeria Räniku poolt. Need raamatud on "Miski peab olema püha"(2004) ja "Viis aastat vanemaks"(2008). Lasteraamatutest
3 Mõnikord patsiendid räägivad oma probleemidest ja muredest vabalt, teised kõhklevad. Neid tuleb julgustada rääkima, kuna see on ainuke viis, kuidas neid oma haiguse ja murede juures aidata saab. Millised on geriaatrilise patsiendi õpetamisega seotud erilised aspektid ja vajadused? Pannes tähele, et geriaatrilised patsiendid erinevad noorematest või keskealistest patsientidest, lähenevad paljud tervishoiutöötajad neile nagu lastele. Vaatama sellele, et neil kahel vanusegrupil on ühiseid omadusi, on see patsiendile solvav ja näitab kasutava tervishoiutööraja osavõtlikkuse ja teadmiste puudumist. Teame, et inimese vananedes väheneb tema kognitiivne võimekus. Vanadel inimestel on üha raskem aru saada keerukatest lausetest, nad on vähem osavad järelduste tegemisel, neil ilmneb tajuprobleeme ning neil on raskem jutu mõttest aru saada.
klassifitseerib organismid hierarhilisse süsteemi. Hierarhilist süsteemi võib käsitleda püramiidina, mis laineb järjest allapoole, kuna madalama tasemega väiksemaid üksuseid on järjest rohkem. Organismide rühmitamisel on olulisemateks näitajateks paljunemisorganite välimus, asetus ja paljunemistsükli kestus. Liik on süstemaatiline ja bioloogiline põhiühik. Liik ühendab eneses suure arvu indiviide ja koosneb vanadest, keskealistest ja noortest isenditest, mis kasvavad sageli väga erinevates tingimustes ja võivad olla väliselt väga erineva kujuga. Liiki võib nimetada populatsioonide süsteemiks, millele on iseloomulik ajas ja ruumis varieeruv struktuur ning mida eraldab teistest liikidest ristumisbarjäär; sama liigi isendid ristuvad vabalt, eri liikide isendid ei anna looduses sigimisvõimelisi järglasi. Igal liigil on määratletud loodusliku leviku piirkond.
Suitsetamine võib peale selle mõjutada otseselt veresoonte ahenemist selle piirkonna väiksemates veresoontes. Suitsetamise mõju veresoonte seintele ei ole sugugi ootamatu nähtus, vaid see eeldab pikaajalist suitsetamist. Mitmete riskifaktorite üheaegne mõju (vere kõrge rasvasisaldus, kõrge vererõhk) suurendab riski. Vereringe puudulikkus tekib järk-järgult ja ilmneb sageli 40-50 aasta vanuses. Viiteks võib olla see, et mõningatel andmetel keskealistest ameerika meestest peaaegu kolmandik on impotentsed. Vastavaid andmeid teiste maade, näiteks Soome kohta ei ole. Suitsetamine ja sperma kvaliteet Tubakasuitsus sisalduvad kahjulikud ained sattuvad mehe suguelunditesse vere kaudu. Nende mõju on paremini näha meeste juures, sest seemnerakkude teke kestad kogu täisea. Naiste munarakud moodustuvad juba looteeas. Suur osa uurimistest viitab sellele, et pikaajalik ja
2009, first half-year NOORTE JA KESKEALISTE LEIBKONDADE ÜÜRIKULUD VÕRRELDES OMATARBE ELUASEMEGA (OMATARBE ELUASE =100%) Aasta Noored Keskealised üürnike leibkonnad üürnike leibkonnad Noortest leib- Üürikulu Üürikulu Keskealistest Üürikulu Üürikulu kondadest sotsiaal- turuüüri leib-kondadest sotsiaal- turuüüri üürnike üüri korral korral üürnike üüri korral korral leibkonnad leibkonnad Belgia 1999 52 - 73,7 36 88,2 110,2
kuid väiksemaid tuleb ette pidevalt; ühel öösel ärkasin selle peale, et me 5-korruseline paneelmaja nagises ja vibreeris, ning köögis kolisesid nõud itc. Keegi ei oska ette kujutada, mis juhtuks tänapäevases pilvelõhkujalinnas, kui maaema end taas korralikult raputama suvatseks hakata) su turvalisust ehk häirida võib, on käperdajad. Mul endal seda küll kordagi kogeda ei õnnestunud kuid kuulsin mitut tüdrukut rääkimas ontliku välimusega keskealistest meestest, kelle käsi rahvarohkel tipptunnil metroos otsekui kogemata õrnalt üle su rinna vms. libiseb. Häda on selles, et esimese hooga ei saa ju aru, kas see tõesti polnud vaid juhuslik puudutus. Jaapani naistel on tavaks piinlik olukord häbenedes maha vaikida, kuid palju efektiivsem oleks käperdavast käest kinni haarata, ning häälekalt hõigata "chikan!" (pervert!) Kui üks saksa neiu aluspesu oma
Suitsetamine võib peale selle mõjutada otseselt veresoonte ahenemist selle piirkonna väiksemates veresoontes. Suitsetamise mõju veresoonte seintele ei ole sugugi ootamatu nähtus, vaid see eeldab pikaajalist suitsetamist. Mitmete riskifaktorite üheaegne mõju (vere kõrge rasvasisaldus, kõrge vererõhk) suurendab riski. Vereringe puudulikkus tekib järk- järgult ja ilmneb sageli 40-50 aasta vanuses. Viiteks võib olla see, et mõningatel andmetel keskealistest ameerika meestest peaaegu kolmandik on impotentsed. Vastavaid andmeid teiste maade, näiteks Soome kohta ei ole. Tubakasuitsus sisalduvad kahjulikud ained sattuvad mehe suguelunditesse vere kaudu. Nende mõju on paremini näha meeste juures, sest seemnerakkude teke kestab kogu täisea. Naiste munarakud moodustuvad juba looteeas. Suur osa uurimistest viitab sellele, et pikaajalik ja rohke suitsetamine vähendab seemnerakkude hulka ja liikuvust ning võib kahjustada nende struktuuri
Puistud jagatakse põlevusastmelt viide klassi, millest I klassi kuuluvad kõige tuleohtlikumad. Kõrge tuleohuga mets võib kergesti põlema minna ja tuli levib seal kiiresti. Seevastu V tuleohuklassi metsad on tavatingimustes peaaegu tuleohutud. Tuleohuklassidesse jaotamisel on aluseks puuliik, puistu arenguklass ja kasvukohatüüp. Üldreeglina on okasmets tuleohtlikum lehtpuumetsast, okaspuupuistutest on kõige tuleohtlikumad männikud. Vanuseliselt on noorendikud ohtlikumad keskealistest ja vanematest metsadest. Tuleohtlikud on kuivad ja kuivendatud metsad. Palju sõltub kasvukohast ja puistu koosseisust. Juba 2-3 osa lehtpuud koosseisus vähendab tuleohtu. Kasvukohatüübist sõltuvalt on ohutumad nt naadi, sõnajala, angervaksa jt lopsakama rohukasvuga metsad. Teatud mõju on ka puistu täiusel. Hõredas metsas on enam valgust ja taimedel paremad kasvutingimused. Niiskel kasvukohal sel juhul on sel juhul tuleoht väiksem, kuivemal kohal
annaabi.ee 
