Ookeaniline laam sukeldub vahevöösse, sukeldumiskohta tekib süvik. Mandri äärele tekib vulkaanidega kurdmäestik. Nt: Andid. 2) Ookeanilised laamad põrkuvad Vanem ja raskem laam sukeldub teise alla, algul tekivad veealused vulkaanid, hiljem need kerkivad. Tekib saarkaar. Nt: Jaapan, Kuriilid. 3) Mandrilised laamad põrkuvad Tekib kurdmäestik, aga vulkaane pole, sest puudub subduktsioon ning maakoor on väga paks. Nt: Himaalaja. 4) Ookeanilised laamad eemalduvad Ookeani keskahelikus toimub spreeding ehk lahknemine, transformmurrangute järel tekib riftiorg ning ka pangasmäestik. Nt: Island 5) Kontinentaalne rift ehk kuum täpp mandrilaama all Tekib maakoore laama võlvkerge ja venituspinged, kolmeharuline rebend. Nt: Yellowstone rahvuspark 6) Kuum täpp ookeanis Tekivad veealused vulkaanid, hiljem vulkaanisaared. Nt: Hawaii 7) Laamade nihkumine Tekib murranguid, murrangulõhe, toimub mandrite äärealadel. Nt: California, San Andrease murrang Vulkaanid
N: Andide mäestik kokkupõrkel kurrutatakse mandrilaama serva mäestik. Kahe mandrilise laama põrkumisel topeldub maakoor ning tekkivad kurdmäestikud. Kivimite pinge põhjustab maavärinaid. Vulkaane enam ei teki. Kahe ookeanilise laama põrkumine- sukeldub ühe laama serv vahevöösse. Sukeldumisjoont jäävad tähistama süvikud. Neeldunud laama serva kohale tekib veealuste vulkaanide vöö, kui need kasvavad üle merepinna, siis moodustavad vulkaaniliste saarte aheliku. N: keskahelikus laamad lahknevad, tekib juurde maakoort, seega keskaheliku veest väljaulatuv osa. Kuum täpp- paikneb vahevöös laamade piiridest sõltumatult. On süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskollete tõusukoht Maa pinnal. N. Havai kuuma täpi tekitatud. Kontinentaalne rift- mandrilise maakoore rebend. Rebendeid mööda tõusevad üles kuuma täpiga seotud magmad tekivad tavaliselt kurd-pangasmäestikud
Kaasajal muutub tema kõrgus, õigemini tõuseb. Tõuseb üle 1 cm aastas, sest India laama ja Euraasia laama vaheline kollisioon jätkub veel tänapäevalgi. 15.Kui 2 laama üksteisest eemalduvad, moodustub ookeanilist koort. 16. Islandi lääneosa kuulub Põhja-Ameerika laama, idaosa aga Euraasia laama koosseisu. Need laamad eemalduvad üksteisest pidevalt, tekib pidevalt ookeanilist koort, Islandi pindala suureneb 2cm aastas kuna Island asub Atlandi ookeani keskahelikus, mis on ühtlasi ka Põhja-Ameerika ning Euraasia laamade piiriks. 17. Kui kaks kontinentaalset laamat lahknevad, tekivad riftitorud. 18.Uus ookean võib tekkida Aafrika laama ja Somaalia vahele. 19. San-Andrease murrang asu Vaikse ookeani laama ja Põhja-Ameerika laama vahel, moodustab nende vahele piiri. 20. Hawaii saared on tekkinud kuuma täpi vulkaanisuu tagajärjel. 21.Kauai, O'ahu, Maui, Hawaii, Ni'ihau, Molokai, Lana'i, Koho'dawe. 22
..................................................................................................................................................................... Küsimus 6: Milliseid kontinentaalsest riftist erinevaid silmapaistvaid omadusi märkad siin? ..................................................................................................................................................................... Vähenda suurendust! Küsimus 7: Kas Atlandi ookeani keskahelikus on toimunud viimase nädala jooksul maavärinaid? Kui on, siis millal? ..................................................................................................................................................................... Põrkuvad laamade äärealad Mariaani süvik Järgmiseks kliki Mariana Convergent Margin nimetusel. See vaade näitab klassikalist sukeldumise ala. Vaikse ookeani laam on paremal ning Filipiini laam asub vasakul.
15. Kas ookeanide keskel maakoor tekib või kaob? Kui kaks laama üksteisest eemalduvad, moodustub ookeanilist koort. 16. Miks suureneb Islandi pindala pidevalt? Islandi lääneosa kuulub Põhja-Ameerika laama, idaosa aga Euraasia laama koosseisu. Need laamad aga eemalduvad üksteisest pidevalt, tekib pidevalt ookeanilist koort ning Islandi pindala suureneb (2cm/a) kuna Island asub Atlandi ookeani keskahelikus, mis on ühtlasi ka Põhja-Ameerika ning Euraasia laamade piiriks. 17. Miks tekivad riftiorud? Kui kaks kontinentaalset laama lahknevad, tekivad riftiorud. 18. Kuhu Aafrikasse võib tekkida uus ookean? Aafrika laama ja Somaalia laama vahele. 19. Kus asub San-Andrease murrang? Vaikse ookeani laama ja Põhja-Ameerika laama vahel, moodustab nende vahele piiri. 20. Kuidas on tekkinud Hawaii saared? Kuuma täpi vulkanismi tagajärjel. 21
15) Kas ookeanide keskel maakoor tekib või kaob? Kui kaks laama üksteisest eemalduvad, moodustub ookeanilist koort 16) Miks suureneb Islandi pindala pidevalt? Islandi lääneosa kuulub Põhja-Ameerika laama, idaosa aga Euraasia laama koosseisu. Need laamad aga eemalduvad üksteisest pidevalt, tekib pidevalt ookeanilist koort ning Islandi pindala suureneb (2cm/a) kuna Island asub Atlandi ookeani keskahelikus, mis on ühtlasi ka Põhja-Ameerika ning Euraasia laamade piiriks. 17) Miks tekivad riftiorud? Kui kaks kontinentaalset laama lahknevad, tekivad riftiorud. 18) Kuhu Aafrikasse võib tekkida uus ookean? Aafrika laama ja Somaalia laama vahele. 19)Kus asub San-Andrease murrang? Vaikse ookeani laama ja Põhja-Ameerika laama vahel, moodustab nende vahele piiri. 20) Kuidas on tekkinud Hawaii saared?
tüüpi vulkanism esineb maismaal ainult Islandil. Põhiline purskeprodukt on vedel basaltne laava. Kui laava purskub välja, siis jahtub ja tardub ta pind külma mereveega kokku puutudes väga kiiresti. Seetõttu moodustub midagi kotilaadset, mille sees olev vedel laava vormib ta padjalaadseks laavakogumiks, mida tuntaksegi padilaavana. Sellist tüüpi vulkaaniline maastik katabki suurt osa ookeanide põhjast, kui jätta arvestamata vulkaaniliste kivimite peale ladestunud meresetted. Ookeanide keskahelikus esinevad lõhevulkaanid, sest magma tuuakse vahevööst üles daikide ehk plaatjate intrusioonidena, mis pinnani jõudes moodustavadki lõhepurskeid. Ookeanide vulkanism ei pruugi aga olla seotud keskahelike ja laamade lahknemisega. Ka kuumad täpid tekitavad merepõhja vulkaanilisi mägesid. Need on peamiselt lõõrvulkaanid. Üle merepinna ulatudes moodustuvad sellistest vulkaanidest ookeanilised saared, mis on eriti levinud Vaikses ookeanis.
San Andrease murrang. Mandrilised rifid Mandrilised rifid. Siin liiguvad küljetsi Vaikse ookeani laam ja Põhja.Ameerika laam. Laamade põrkumispiirkonnas esineb tugevaid maavärinaid ja sagedasi vulkaanipurskeid. Kokkuvõtvalt geoloogilistest protsessidest laamade erinevatel servaaladel http://www.seed.slb.com/en/scictr/watch/living_planet/mountains.htm vasakult. 1) ookeanilaamade põrkumine – tulemus vulkaaniline saarkaar 2) ookeanilaamade lahknemine - ookeani keskahelikus, tekivad riftid ja uus ookeaniline maakoor. 3) selle taga on laamade küljetsi liikumine transform fault. - Ookeanilised riftid. 4) ookeanilaama ja mandrilise laama põrkumine. Ookeanilaama sukeldumine vahevöösse - subduktsioon. – mandri äärele vulkaaniline mäestik, uus mandriline maakoor 5) mandriliste laamade lahknemine - mandrilised riftid. Täitumine veega ja võimalik muutumine ookeaniliseks rifiks. 6) mandriliste laamade põrkumine – kurdmäestikud 4
7. Mis on laamad ja miks nad liiguvad? laam - triivivad plaadid litosfääris väiksema tihedusega massid liiguvad maapinna poole, suurema tihedusega massid liiguvad planeedi sisemuse poole. (soojusringlus) 8. Laamade kokkupuute võimalused, nende liikumissuunad, kaasnevad nähtused ja näited. ookeanilaamade lahknemine e spreeding - laamad liiguvad üksteisest eemale, magma tõuseb ja jahtub vees ära, Põhja-Ameerika ja Euraasia laama lahknemisel keskahelikus on noored kivimid sukeldumine e subduktsioon - raskem laam sukeldub kergema alla (mandrilised), tekivad mäed, nt. Himaalaja mäestik - ookeaniline laam sukeldub mandrilise alla, kivimite sulamisega kerkib magma ja tekivad pinged, maavärinad nt. Jaapanis laamade nihkumine - laamad liiguvad samas suunas kuid eri kiirusel, 9. Kirjelda vulkaanide eri tüüpe ja too näiteid: a
vulkaanid); Vulkaan – koonusekujuline mägi, mille sees on lõõrilaadne lõhe või nende süsteem, mida mööda magma purustatud kivimite ja gaaside massid tõusevad maapinnale. Vulkaan tekib, kui rõhu all olev magma leiab maakoorelõhesid pidi tee maapinnale. Vulkaane esineb: 1. laamade äärealadel, kus ühe laama serv teise alla sukeldub (Vaikse ookeani tulerõngas) või kus laamad üksteisest eemalduvad (Atlandi ookeani keskahelikus) 2. mandrite sisealadel (Aafrikas) 3. ookeanides (Vaikses ja Atlandi ookeanis – nn kuumad täpid). näitaja Kilpvulkaanid Kihtvulkaanid -räni ja gaasi - vaene - rikas -viskoossus - väike - suur - magma - hästi liikuv -vaevaliselt voolav andesiitne ja liikumine basaltne magma graniitne magma -laavavoolud - lühikesed, tugevad ja harvad või
laavavooludega, mis voolates alla piki järsunõlvalist slakikoonust tekitavad sellele erosioonile vastupidava katte, vähendades veidike ka selle algset nõlvade kallakust. Kasvavad ajaga väga kõrgeteks. Lõhevulkaanid: Laava eraldub maapinnale piki lõhet, lõhede vööndit, moodustades pigem laiaulatuslikke kihte kui vulkaanilise mäe. Korduvate pursete tulemusena tekivad vulkaanilised platood. Omane üksnes aluselistele laavadele ja on igapäevaseks nähtuseks ookeani keskahelikus. Kaldeera tekib, kui magmakamber on tühjaks purskunud ja maapinna jõust tuleneb kollapseerumine. 26. Vulkanismi produktid. Püroklastiline materjal ja selle erinevad produktid (tefra, lapill, vulkaanilsed pommid ja plokid). Püroklastiline materjal tekib siis, kui magma pursetel suur osa laavast ja lõõrist kaasahaaratud massist paisatakse purustatuna õhku, kus see pihustub ja tahkestub. Maar pinnalähedase magmamassi äkksegunemisel põhjavee lasundiga tekkinud
Laamade lahknemine ehk spreding /divergeerumine o Ookeaniliste laamade lahknemine on protsess, mille käigus kaks ookeanialust laama liiguvad vastassuundades. Selle tulemusena triivivad mandrid üksteistest kaugemale(nt. Põhja-Ameerika ja Euraasia) ja tekkinud nõgu täidab maa sisemusest pärinev magma, moodustades ookeanide keskahelikke(nt. Atlandi ookeani keskahelik) ja ühtlasi ka uut maakoort. o Ookeaniline maakoor tekib keskahelikus ja hävineb kokkupõrkel mandrilise maakoorega subduktsiooni tõttu. Subduktsioon on protsess, mille käigus tihedam ookeaniline maakoor(3g/cm^3) libiseb hõredama, mandrilise maakoore (2g/cm^3) alla ja sulab kuumuse tõttu taas magmaks. Subduktsioonipiirkondadesse tekivad süvikud. o Ookeanide keskmäestikes, vahevööst kerkivad üles tulikuumad magmavood, mis põhjustavad maakoore rebenemist ja laamade teineteisest eraldumist
(Varem arvati, et magnetvälja tekitajaks on püsimagnetiline tuum, kuid sealne temp hävitab püsimagnetilised omadused). Maa magnetväli on suhteliselt liikuv. Teatud geol. aja möödudes muutub maa magnetvälja pooluste asetus(inversioon). Magnetväli väheneb nullini mõne tuhande aastaga ja seejärel kasvab uuesti vastupidise asetusega. Ookeanipõhja magnetväli. Ookeani keskahelike suhtes sümmetriliste ribaliste magnetväljaanomaaliate süsteem. (tugevam-nõrgem- tugevam-nõrgem) Keskahelikus tekkinud ookeaniline maakoor salvestab oma tekkeaja maa magnetvälja ja sellega kas tugevdab või nõrgendab praegust magnetvälja. Ookeanipõhja lahknemine e spreeding. Ookeanipõhja vanus 0-40-180 milj a. Kontinentaalne koor tekkinud ilmselt teisiti ja selle vanused erinevad paikkonniti tugevalt ja ebakorrapäraselt. -200-2500 milj a vana. Mineraalid loodusliku tekke, kindla koostise ja struktuuriga anorgaaniline tahke aine.
Kuna ta sisaldab palju rohkem kvartsi (SiO2), mis allub plastilistele deformatsioonidele suhtelistelt madalatel temperatuuridel, käitub ta haprast ookeanilisest koorest erinevalt, alludes kergemini plastilistele deformatsioonidele. Ofioliitne kompleks on aluselistest ning ultraaluselistest kivimitest koosnev kivimkompleks, mis on kunagise ookeanilise maakoore fragment, mis on tektooniliselt mandrite peale lükatud. 19. Ookeanikoore teke ookeani keskahelikus ja hävimine subduktsioonivööndis. Ookeaniline koor tekib ookeani keskahelikes ja vajub läbi astenosfääri ning sukeldub subduktsioonivööndites. Tekib, areneb ja hävib ookeanide avanemise ning ookeanide sulgumise tsükli e. Wilsoni tsükli käigus. 20. Kontinentaalse ja ookeanilise koore vanused? Ookeanilise ja kontinentaalse koore sukeldumisvõime vahevöösse? Kontinentaalne koor. Enamus kontinentaalses koore elemente on Arhaikumi vanusega 3.8-2.5 miljardit
annaabi.ee 
