kurrud. Nähtus kaasneb survepingetega maakoores. Murrang on rike, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine (murrangupinnaga paralleelne liikumine) üksteise suhtes. Murrangud tekivad maakoores esinevate tektoonilistest liikumistest tulenevate pingete lahenemise teel. Murrangu tekke ja edasise arenguga kaasnevad maavärinad. Murrangud esinevad tihti suuremate gruppidena, moodustades murranguvööndeid. Valdav osa ülaosas. A kerkemurrang, B normaalmurrang, C nihkemurrang. Süvik on piklik sügav subduktsioonivööndiga seotud negatiivne pinnavorm ookeani põhjas. Süvik tekib kahe laama piirile, kui üks laam sukeldub teise alla. Süvikud on enamvähem paralleelsed nendega seotud vulkaaniliste kaartega. Süvikud on keskmiselt mõni kilomeeter sügavamad kui keskmine ookeanipõhi. Süvikute pikkus võib ulatuda tuhandetesse kilomeetritesse.
elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rabenemisega. · maavärina kolle (fookus) on koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine maavärina murrang. · maavärina kese (epitsenter) on vahetult kolde kohal olev koht maapinnal Maavärinate esinemispiirkonnad Punasega on tähistatud vulkaanide levikualad, kollasega maavärinate piirkonnad, sinisega laamade piirid. Murrangud ja maakoore liikumine Kerkemurrang Normaalmurrang Nihkemurrang http://soundwaves.usgs.gov/2009/11/FaultTypesLG.jpg Murrangud 1980. aasta oktoobris toimus El Asnamis Alzeerias 7.3 magnituudine maavärin, milles hukkus enam kui 5000 inimest. Kilomeetrite pikkune murrangulõhe, mis on tekkinud maakooreplokkide tugeva kokkusurumise tagajärjel. Fotolt on näha, et üks maakooreplokk on teise suhtes 3 m võrra kerkinud. Murrangud 1992
kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rabenemisega. • maavärina kolle (fookus) on koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine – maavärina murrang. • maavärina kese (epitsenter) on vahetult kolde kohal olev koht maapinnal Maavärinate esinemispiirkonnad Punasega on tähistatud vulkaanide levikualad, kollasega maavärinate piirkonnad, sinisega laamade piirid. Murrangud ja maakoore liikumine Kerkemurrang Normaalmurrang Nihkemurrang http://soundwaves.usgs.gov/2009/11/FaultTypesLG.jpg Murrangud 1980. aasta oktoobris toimus El Asnamis Alzeerias 7.3 magnituudine maavärin, milles hukkus enam kui 5000 inimest. Kilomeetrite pikkune murrangulõhe, mis on tekkinud maakooreplokkide tugeva kokkusurumise tagajärjel. Fotolt on näha, et üks maakooreplokk on teise suhtes 3 m võrra kerkinud. Murrangud 1992
Sellest allpool on kivimid suure rõhu ja temperatuuri tõttu plastilisemad. Seetõttu nimetatakse seda vööndit plastiliste deformatsioonide vööndiks. Piirpind kahe murrangu ploki ehk tiiva vahel on murrangupind. Kui murrangupind on mittevertikaalne, nimetatakse alumist plokki murrangu lamavaks ning ülemist murrangu lasuvaks tiivaks. Murrangu orientatsioon määratakse tema lasumuselementide abil. Murrangu kallakusnurgaks on horisontaaltasapinna ja murrangupinna vaheline nurk. A kerkemurrang, B normaalmurrang, C nihkemurrang. Murrangu struktuurideks on pind ja tiivad. Murrangupind pind, mida mööda toimub kivimiplokkide nihkumine. Lasuv plokk murrangu tiib, mis on asunud teise ploki alla. Lamav plokk murrangu tiib, mis asub lasuva ploki peal 7.Normaalmurrang, kerkemurrang ja (peale)nihkemurrang. Normaalmurrang kivimplokk on murrangulõhe peal, lasuv plokk on nihkunud piki murrangpinda allapoole.
(2)murrangu tiivad (plokid) nihkunud kivimiplokid (3)murrangu kerkinud ja lasunud tiib eristatakse tiibade vastastikuse suhtelise liikumissuuna järgi (4)murrangu vertikaalne amplituud ja amplituud mööda murrangu pinda murrangu plokkide nihkumise ulatus. Lasuv plokk(pind) mittevertikaalse murrangu puhul kõrgemal lasuva murrangu ploki siirdepind. Lamav plokk(pind) mittevertikaalse murrangu puhul allpool asetseva ploki siirdepind 42. Normaalmurrang, kerkemurrang ja (peale)nihkemurrang. Normaalmurrang kivimplokk murrangulõhe peal ehk lasuv plokk on nihkunud piki murrangulõhet allapoole murrangulõhe all asetseva kivimiploki (lamava) suhtes, põhjustades kivimikeha läbilõike laienemist (venituspingete tingimuses). Kerkemurrang lasuv plokk on nihutatud piki murrangu siirdepinda ülespoole (on toimunud kivimikompleksi läbilõike lühenemine) (survepinge tingimustes)
kurrud. Nähtus kaasneb kokkusurvepingetega maakoores. Murrang on rike, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine (murrangupinnaga paralleelne liikumine) üksteise suhtes. Murrangud tekivad maakoores esinevate tektoonilistest liikumistest tulenevate pingete lahenemise teel. Murrangu tekke ja edasise arenguga kaasnevad maavärinad. Murrangud esinevad tihti suuremate gruppidena, moodustades murranguvööndeid. (a- kerkemurrang, b- langatusmurrang e. normaalmurrang, c- nihkemurrang ) Mäestike teke: kurdmäestikud tekivad laamade kokkupõrkel (Himaalaja, Andid, Kaukasus, Alpid jt,) Pangasmäestikud murranguplokkide erisuunalisel liikumisel - ülang, alang (Ida-Aafrikas, Punase mere rannikumäestikes, Draakonimäestik, ookeanide keskmäestikud jt.) Kurdpangasmäestikud kurrud lõhutakse murrangute tõttu pangasteks (Altai, Tian Shan, Euroopa keskmäestikud- Prantsuse keskmassiiv, Vogeesid jt.) 4. oskab
Liivakivi moondel? Graniidi moondel? · lubjakivi maromor · liivakivi kvartsiit · graniit graniitogneiss - Mida on migmatiit? Koldeliselt sulanud moondekivim Maakoore mehhaanilised deformatsioonid Lõhend rebenddeformatsioonid ilma kivimplokkide nikhumiseta Murrang rebenddeformatsioonid kivimplokkide nikhumisega Murrangute tüübid: - nihkemurrang - kaldmurrang - langatusmurrang - kerkemurrang - langatusmurrang - lüstriline murrang Lüstriline murrang langatusmurrang, mille laugeneb murrangupind läheb sügavuses üle horisontaalseks lõigutuspinnaks - Millised on võimalikud kivimkeskkonna pingeväljad ja deformatsioonid? · survepinged, venituspinged, nihkepinged · paindedeformatsioonid: kurd, venitud, külgpaine · rebenddeformatsioonid: kerke-, langatus-, nihkemurrang - Mis on kurru elemendid ja tüübid
valdavad survepinged (Himaalaja, Alpid) 2) laamade lahknemispiiridel, ookeani keskahelike ja kontinentaalsete riftiorundite piirkonnas (Ida- Aafrika) valdavad venituspinged, 3) laamade nihkepiiridel transformsete murrangute piirkonnas valdavad nihkepinged (San Andreas). Pingedeformatsioonid kurrud: kurd, venitus (õhenemine), külgpaine, Rebenddeformatsioonid murrangud: kerkemurrang, langatusmurrang, nihkemurrang. Maakoore tüüpilised deformatsioonistruktuurid: monoklinaal, kurd, murrang. Monoklinaal kihtide horisontaalselt kallutatud lasuvus - võib tekkida nii plastilistel kui rebenddeformatsioonidel. Geol. struktuurid, mille puhul kivimikihid on ühesuguse kallakusega. Iseloomustavad rõhtsiht ja kallakus. 102. Kivimite elastsed, plastilised ja haprad deformatsioonid. Haprad ja plastilised kivimid.
Teise laama äär võib vastupidiselt üles painduda ning sellest kerkivad mäestikud. Lisaks on sellistes piirkondades tugevad maavärinad ja vulkaanipursked. Laamade keskosad on suhteliselt rahulikud. Murrang - Murrangud tekivad maakoores esinevate tektoonilistest liikumistest tulenevate pingete lahenemise teel, laamade serval. Murrangu tekke ja edasise arenguga kaasnevad maavärinad. Murrangud esinevad tihti suuremate gruppidena, moodustades murranguvööndeid. A kerkemurrang, B normaalmurrang, C nihkemurrang. Rift - Koht, kus toimub maakoore ja litosfääri rebenemine. Riftide teke põhjuseks on laamade lahknemine. Ookeanilise maakoorega laamade lahknemisel tekivad ookeanilised riftivöötmed, kus keskaheliku piki kulgeb pikk ja kitsas alang. Kohati voolab välja laava ja purskavad vulkaanid. Sageli esinevad tugevad maavärinad. Mandrilise maakoorega laamade või nende osade lahknemisel tekivad mandrilised
Moone e metamorfism – maapõues toimuv mineraalide ümberkristalliseerumine uuteks mineraalideks poorifluidide katalüüsil nii et makroskoopiliselt jääb kivim tahkesse seisundisse ja tema keemiline koostis oluliselt ei muutu Lõhend – rebenddeformatsioonid ilma kivimplokkide nikhumiseta Murrang – rebenddeformatsioonid kivimplokkide nikhumisega Murrangute tüübid: - nihkemurrang - kaldmurrang - langatusmurrang - kerkemurrang - langatusmurrang - lüstriline murrang Mille poolest erineb antiklinaal sünklinaalist? antiklinaal tõuseb üles, sünklinaal vajub alla Sündiv ookean – Punane meri Vaikne ookean – aktiiv-ääreiline ookean Atlandi ookean – passiiv-ääreline ookean Vahemeri – keskahelikuta hääbuv ookean Milliseid kriteeriume kasutas hiidmandri Pangea tõestamiseks A. Wegener? – mandrite ääred kattuvad justkui pusletükid
annaabi.ee 
