surnumatjad, hauakaevajad, rändtsirkuse tötajad. 12. Nimeta religioosseid ja etnilisi vähemusi euroopas. Juudid, pidalitõbised, kerjused,mustlased ja moslemid. Juudid olid ainukesed kes võisid teenida laenamiselt vaheltkasu ning saada sellega rikkaks. Liigkasuvõtmist peeti sel ajal ebaausaks tegevuseks.Pidalitõbiseid ehk leeprahaiged rahvas kartis. Neile rajati spetsiaalseid haigemaju. Kerjusaks said kõik inimesed, kes oli puude ning pidid kerjamisega omle elatist teenima. Palju inimesed kartsid neid ning andsid neile raha, et taevasse pääseda.
Kes teab missugune inimene sulle tänaval vastu kõnnib ja mis tal peas toimub. Mina väga kardan linnas kõndida hilistel õhtutundidel, kuna ma ei tea millised on inimesed kes mulle vastu tulevad. Linnas on ka palju selliseid inimesi kes on oma kasusaama peal väljas. Noored küll sellest aru ei saa ja teevad kõike uisapäisa. Minul on kahju nendest inimestest, kes on tänaval ja peavad endale raha teenima kerjamisega. See tuleks ära keelata, riik peaks selliseid inimesi toetama ja aitama, kuna vahel toovad nad lihtsaltkülmavärinad kehale. Vanemate inimeste silmis olen ma näinud kurjust, viha, pahameelt sellest kuidas käituvad noored inimesed linnas- joovad, suitsetavad ja lärmavad. Nende jaoks on tähtis saada linnast see mille pärast nad on sinna läinud. Vanemate inimeste jaoks, kes ei ela linnas on linn suur koht, nad külastavad neid asutusi, kus on nad varem käinud
Tänavalapsed on noorsooromaan, mille on kirjutanud Tea Kask 2000. aastal. See jutustab 2 poisist, kelle vanemad olid joodikud ja lõid nad ühel päeval kodust välja, et poisid saaksid ise endaga hakkama. Ühel päeval ärkas Mattias üles selle peale, et elutoast kostis lärmi. Mattias läks sinna ja nägi et isa peksis ema. Siis jooksis isa toast välja ja Mattias hakkas vanaema appi hüüdma. Kui vanaema tuli, siis ta viis verise ema vannituppa ja käskis Mattiasel edasi magada. Kui Mattias uuesti ärkas, läks ta kööki, kus ta leidis tüki leiba ja natuke kohvi. Kui need olid ära söödud, siis kuulis ta vanaema, kes käskis tal valge pudeli ja leiva oma voodisse tuua. Kui ta läks sinna, siis ta sai sellise peapesu, et ta selle leiva oli ära söönud ja nii lõigi vanaema ta esimest korda tänavale. Kui Mattias tänavale läks, istus ta kõnniteele ja hakkas mööduvaid autosid vaatama. Äkki koputas talle õlale mingi poiss, k...
7. Vaimulike mungaordude, kerjusmungaordude ja vaimulike rüütliordude võrdlus: sarnasused ja erinevused. Vaimulikud mungaordud Kerjus mungaordus Kloostrid asusid maal, asustusest eemal. Kloostrid asusid linnades. Tegevuseks palvetamine, füüsiline töö kloostri Palvetamine, rändasid ringi ja harisid rahvast majapidamises, raamatute ümber kirjutamine. usuliselt. Said elatist kloostri majapidamisest. Elatasid end ise ära kerjamisega. Reeglina kloostrist ei lahkutud. Põhiline tegevus väljaspool kloostrit. Mõlemad allusid ordu eeskirjadele Mõlemad allusid vaimulikule võimule, ei sõltunud ilmalikest. 8. Vastuolud ida- ja lääne kiriku vahel: vastuolude põhjused, erinevused ida ja lääne kiriku vahel, ristiusu kiriku lõplik lõhenemine. Ida- ja Lääne kiriku vaheliste vastuoludeni viis:
kaardiväkke viia. Samas pole tal raha, et pojale mundrit osta. Ta loodab saada toetust surevalt krahv Bezuhhovilt, kes on Borissi ristiisa. Peale jutuajamist läheb ta oma pojaga krahv Bezuhhovit vaatama. Krahvi majas võtab nad vastu vürst Vassiili, kes pole rõõmus neid nähes. Boriss läheb rääkima Pierrega, et teda Rostovite juurde lõunale kutsuda. Boriss, kes tunneb piinlikust, et tema ema peab inimestelt raha kerjama, ütleb Pierrele, et tema pole Pierrelt ega kavatse temalt kerjamisega end alaldada. Pierre, on avalduse peale rabatud, kuid hakkab kohe Borissi vastu sümpaatiat tundma. Kodus küsib krahvinna Rostova oma mehelt 500 rubla ja annab need pärast Anna Mihhailovnale. XV-XVII Rostovite majas valmistutakse lõunasöögiks. Naised räägivad külalistetoas ja krahv lõbustab end külaliste vaidlusi kuulates. Saabub tähtis külaline, Marja Dmitrijevna, kes räägib valju häälega, ei kasuta prantsuskeelseid väljendeid ja on üsna labane. Kuid ta on väga mõjukas
Tänu annetustele ja uute põlluharimisviiside oskuslikule kasutusele said tsisterlaste kloostritest suured majanduskeskused ning ordu kiiresti rikastus. Koos linnade arenguga sündisid uut tüüpi ordud- kerjusmungaordud. Neist esimesena loodi 13 sajandi alguses frantsiskaani ordu. Nende soov oli levitada alandlikkuse ja vaesuse sõnumit, mida nad tegid jutlustamise ja kerjamisega. Samal ajal rajati dominiiklaste ordu. Ka nemad lähtusid vaesuse ideaalist. Frantsisklaste ja dominiiklaste kloostrid asusid linnades ning tegelesidlinnaelanikele ja elule omaste probleemidega. 11) Suured maadeavastused Keskaegne maailmapilt lähtus piiblist. Keskaegne teadus oli skalastika. 11-13 saj ristisõjad avardasid maailmapilti. Itaalias alanud renessanss muutis maailmpildi inimese keskseks
Ta otsib mõne vanema munga, elab tema juures, õpib temaga koos ja ajab pea kiilaks (nii mees, kui naine) ja elatakse kerjusena (bhiksu on tõlkes kerjus). Mõnikord ta läheb ka kloostrisse. Peab lubama, et ei oma mitte midagi (peale sõela, nõela, kerjakauss ja rüü). Mungad annavad tõotuse, et loobuvad tapmisest, varastamisest, suguelust, valetamisest, uinutamisest, alkoholist, ehtimisest, liigsest mugavusest, toiduga liialdamisest. Elatavad end ära kerjamisega kui buddha munk kerjab ja buddha uskuja annab kellegile toitu, siis andja kummardab, et näidata oma tänulikkusest, et sai teha oma kohust. Päev möödub mediteerides, ringi rännates (ainult vihma perioodiks pöörduvad kloostrisse) õpetades, õppides. Kõige kõrgem munk oli piiskop, aga kõige kõrgem nunn oli madalam kui kõige madalam munk. * Peasuunad: Buddha uskus, et kõik õpetused on kindlad ainult õigetes tingimustes. Uskus,
Kloostrid Jumala teenimisel peeti inimese tavapärast elu takistuseks. Soovitav oli igapäevastest vajadustest vabaneda. Tekkisid liha suretajad ehk askeedid. Paljud asusid elama üksinduses ja piirasid oma vajadusi minimaalseks. Hereiidid erakud. Mungad. Egiptuses ja väike aasias tekkisid esimesed kloostrid. Claustrum- suletud paik. Kujunes keskajal küige olulisemaks haridus ja kultuuri keskusteks. Üleval peeti annetuste päranduste töö või kerjamisega. Aureelius augustinus 4-5 saj. Usu teoreetik ja piiskop. Õigustas askeesi ja nõudis ilmalikust elust hoidumist. Temalt pärineb päris patu õpetus. Aadam ja eeva langesid paradiisi aias pattu mis kandus igaveseks kogu inimkonnale. Kuulsaim teos De civitate Dei ehk jumala riigist. Koosneb 22 raamatust. Hiline keisri riik 3saj oli rooma riigis suur kriis. Toimus palju riigi põõrdeid ja võimu haarasid sõdur keisrid.
Teine põhjus kunstilist laadi kui trupil ei ole võimalik oma esteetilisi ülesandeid lahendada, siis jääb paikseks. Esimene siis majanduslik, teine esteetiline põhjus. Sellisel juhul toimub teatritrupi paikseks jäämine. Näitlejale kõige loomulikum olek on rändamine. Rändav vorm kõige vajalikum. Näitetrupid seotud ebanormaalse olemisviisiga. Näitlejad ajaloos sotsiaalse staatuseta. Sotsiaalse staatuseta inimesed kalduvad näitlema. Näitlemine ajalooliselt seotud hulkurluse ja kerjamisega. Näitlejate vastu rakendati hulkurluse ja kerjamise vastaseid seaduseid. Massivaataja ei oska nõuda midagi teatrilt, talle piisab alati laadapalaganist. Vaataja ei ole see, kes on võimaline olema progressi muutujaks. Miks kolme ühtsuse reegel? Sest etikett pidi kehtima kõigi jaoks. Autorifantaasia vohamine nägi välja liigse lodevusena, pidi end vaos hoidma. Eriti kehtis see kunsti kohta. Dramaturgiale
annaabi.ee 
