Odavise Esimesed odaviske võistlused toimusid Vana-Kreekas, kus see oli üks pentatloni aladest. Oda oli metallotsaga puitoda, mille pikkus ei olnud tavaliselt suurem kui 2m. Oda keskkoha ümber keriti nahkrihm, mille otsas olevast aasast pisteti läbi nimetis- ja keskmine sõrm. Viskamisel pani rihm oda pöörlema, tänu millele see suutis kaugemale ja ühtlasemalt lennata. Esimestel kaasaaegsetel olümpiamängudel, mis toimusid 1896, 1900 ja 1904.a, odaviset kavas ei olnud. Samas aga soomes toimusid need juba enne Ateena olümpiamänge 1896.a. Visati enamasti parema käega. Algusess odaviske rekordeid maailmarekorditesse ei registreeritud.
Lass, Kaspar Velberg, Mart Toome, Henrik Kalmet, Priit Pius, Märt Pius. Etenduse peategelasteks on kolm meest keda kutsutakse nohkariks, priimuseks ja kampsuniks. Nende probleem seisnes selles, et neil polnud oskusi kuidas omale sebida naisi ja nad otsustasid minna kõik seda õppima lantimiskunstnike kursusele. Seal kursusel said nad mitmeid nippe kuidas lihtsal viisil ja hea jutuga see toimima saada. Eriti huvitav oli see, et kui nad isegi tegid sebimisel vigu siis keriti vead tagasi ja nad said oma vigadest õppida ja uuesti proovida. Õppurite koolitajaks oli nahkpükstes mees kellel polnud kunagi probleeme, et omale naisi saada. Nahkpükstes mehe kõige meeldejäävamad õpetused on: kui ego on suur, siis alanda, kui ego on väike siis tõsta ja teine meeldejääv tegevus oli kolme hiire mäng ehk siis loll hiir, pime hiir ja kurt hiir. Muidugi oleks huvitav teada kas need nipid ka päriselt
Paberi ajalugu Papüürus ...võeti kasutusele ca 3000 a.e.m.a. Egiptuses. Suurte papüürusvarte säsi lõigati pikkadeks ribadeks mis omavahel kokku põimiti ja sileda kiviga tasandati. Nii moodustusid tasase pinnaga ribad, millele kirjutati ja mis hiljem säilitamiseks rulli keriti. Pärgament... ...võeti kasutusele ca 200 a.e.m.a. Valmistati pargitud kitse- või lambanahkadest. Parim pärgament oli tallede nahkadest. Ka pärgamendil kirjutisi hoiti rullides. Paber... ...võeti kasutusele ca 150 a.m.a.j. Hiinas. Hiinlane Tsai Lun leiutas viisi uhtuda taimekiudusid vees ja lisada sinna liim. Puuraamile tõmmatud siidriide abil vormis ta paberipoogna jahvatatud massist. Poogen pressiti ja kuivatati. Paberivalmistamise kunsti hoiti saladuses rohkem kui 600 aastat
KÄSIKIRJAD VT käsikirjad kirjutati algselt papüürusele või nahale, hiljem pärgamendile. Lehtede ühendamisel saadi pikad kangad, kuhu vajalik tekst kirjutati tulpadena paremalt vasakule. Valmis käsikirjad keerati ümber spetsiaalsete varbade. Nii valminud rullraamat nimetati 2 keerikuks. Lugemisel rulliti vajalik tekst lahti, keriti ühe varva pealt teisele. Alles 2.-3. sajandil pKr hakati kasutama tänapäeva raamatutele omast köitmisviisi. Niisugusel viisil köidetud käsikirju nimetatakse koodeksiteks. Kui aastal 90 pKr kinnitati VT judaistlik kaanon ja määrati kindlaks teksti normatiivne kuju, kuulusid sellest kõrvalekaldunud tekstid hävitamisele. Seetõttu pakuvad VT tekstiloo seisukohalt erilist huvi käsikirjad, mis olid levinud enne teksti ühtlustamist. Sellega on seotud käesoleva
i = - t - on magnetvoo muutus kontuuris t- ajavahemik, mille jooksul see muutus toimus Faraday induktsiooniseadus: Juhtmekontuuris tekkiv induktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega. Faraday induktsiooni seadusest järeldub, et = - i t 1Wb = 1V 1s Ülesanne: Papptorukesele keriti 400 keerust koosnev juhtmepool, mille takistus alalisvoolule oli 4. Pooli otste külge ühendati tester, mis töötas mõõtepiirkonnal 100mV (testri takistus 1k). Kui pooli sisse pisteti 1 sekundi jooksul püsimagnet ristlõike- pindalaga 0,5 cm2, siis hälbis testri osuti väärtuseni 10 mV. Kui palju muutus magnetvoog ühes keerus? Kui suur on magnetinduktsioon selle püsimagneti sees? 5. Lenzi reegel Elektromagnetiline induktsioon on oma olemuselt alalhoidlik nähtus.
See võib viidata kartusele surnu tagasipöördumise ees. Usundis võib uue nähtusena oletada põllumajandusega seotud viljakusmaagia teket. luust naasklid Virumaalt Sope kalmest 3.4.Nöörkeraamika nõud Nöörkeraamika nõud olid esialgu peekrikujulised, S-kujulise ja õhukese seinaga, millel oli lame või veidi ümar põhi ning kaela ümber mõigas. Savisse oli segatud peent liiva. Nõude ülaosa oli kaunistatud iseloomuliku taimenööri jäljendist ornamendiga. Nöör keriti nõule kui savi oli veel pehme ning pärast põletamist jättis see anumale oma jäljendi. Aeg-ajalt kasutati kaunistamiseks ka savisse kraabitud sooni -- mis sageli paiknesid vahelduvas suunas diagonaalide ridadena, moodustades kuuseoksa moodi mustri -- ning lohke. Hiljem levisid rohkem suuremad ja robustsemad potid, mille savisse oli pandud taimekiude või karvu. Pottide suu ümber oli väljaulatuv rant ning põhi oli väike ja sile. Ornamenti leidub
joonistusega sviitreid, mitmesuguseid kaabusid ja erksaid sokke. Sellisele riietusele tavaliselt lisandus oranzi värvi lips, mis kandis nime ,,tulekahju zunglis". Jalas olid terava ninaga erakordsed kingad ning peas olid moodsad mustad prillid. 5 Et muutuda stiljagideks, oli tüdrukutel kõik palju kergem, kuna piisas lihtsalt vilgast meigist ja soengust ,,maailma pärjake" ( tehti palju lokke ja keriti nad peas pärjaks). Igapäevaseks riietuseks olid põlvepikkused, samuti ülierksad kleidid või kitsad seelikud, mida täiendasid peale õmmeldud tutid ja erinevad ehted nagu: vööd, massilised kõrvarõngad, pea- ja käevõrud. Suuremal määral tüdrukud eelistasid ruudulise, täpilise või laia triibulise mustriga riietust. Peale ajakirja ,,Krokodill" ilmumist riietumisstiil oluliselt muutus. Püksid läksid kitsamaks,
Seeeiolekonto 3 Vana Testamendi käsikirjad. VT käsikirjad kirjutati algselt papüürusele või nahale, hiljem pärgamendile.Lehtede ühendamisel saadi pikad kangad, kuhu vajaliktekst kirjutati tulpadena paremalt vasakule. Valmis kangad keerutati ümber spetsiaalsete varbade. Nii valminud rullraamatut nim. Keerikuks. Lugemiseks rulliti vajalik osa tekstist lahti, keriti ühe varda pealt teisele. Alles 2.-3. sajandil p. Kr hakati kasutama tänapäeva raamatutele omast köitmisviisi. Niisugusel viisil köidetud käsikirju nimetatakse koodeksiteks. Kui aastal 90 p. K kinnitati VT judaistlik kaanon ja määrati kindlaks teksti normatiivne kuju, kuulusid sellest kõrvalekandunud tekstid hävitamisele. Seetõttu pakuvad VT tekstiloo seisukohalt erilist huvi käsikirjad, mis olid levinudenne teksti ühtlustamist. Sellega on seotud käesoleval sajandil kõige
i = - t - on magnetvoo muutus kontuuris t- ajavahemik, mille jooksul see muutus toimus Faraday induktsiooniseadus: Juhtmekontuuris tekkiv induktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega. Faraday induktsiooni seadusest järeldub, et = - i t 1Wb = 1V 1s Ülesanne: Papptorukesele keriti 400 keerust koosnev juhtmepool, mille takistus alalisvoolule oli 4. Pooli otste külge ühendati tester, mis töötas mõõtepiirkonnal 100mV (testri takistus 1k). Kui pooli sisse pisteti 1 sekundi jooksul püsimagnet ristlõike-pindalaga 0,5 cm2, siis hälbis testri osuti väärtuseni 10 mV. Kui palju muutus magnetvoog ühes keerus? Kui suur on magnetinduktsioon selle püsimagneti sees? 9.Lenzi reegel
rõngassärgid (need on olnud küllaltki pikad, peaaegu põlvedeni). Rõngasrüü tuli kasutusele ca 1200. Eestis on rõngassärke ja nende katkeid üle paarikümne. Mõned neist on pärit ka muinasaja lõpust. On ka rõngassärke, mis on pooleldi sepakeevistega ning pooleldi neetidega ühendatud, on ka lihtsalt neetidega ja lihtsalt sepakeevistega. Rõngassärke valmistati raudtraatidest, mida tõmmati kuumast rauast spetsiaalsete riistade abil. Tõmmati ümara ristlõikega traat. See traat keriti ümber mingi puupulga ning seejärjel rauasaega saeti sälk sisse. Nii võis korraga saada 20-30 raudrõngakest. Nende otsad pandi eraldi kokku, kas siis neetidega või sepakeevistega. On öeldud, et üks sepp tegi rõngassärki aasta aega, kuid tegelikkuses sai see siiski kiiremini valmis. On pakutud, et kui rõnga traat on ümara ristlõikega, siis need on varasemad. Hiljem avastati, et rõngassärk kaitseb paremini, kui rõngad lapikuks lüüa.
marjakorve. Tohtu kulus nii suurel määral, et seda käidi kevadeti metsas varumas. Siis oli puudel mähaaeg ja koor tuli hõlpsasti puu küljest lahti. Eriti ulatuslikult varuti kasetohtu meie tuntuimas puutöö piirkonnas, Avinurmel. Suurte esemete tarbeks kooriti tohtu tüvelt suurte palakatena. Punumismaterjaliks lõigati kitsaid, kuid meetrite pikkusi tohuribasid ehk sugasid. Lõigati erilise noaga ludaga. Ludaga tõmmati spiraalikujuliselt piki kasetüve ülalt alla. Saadud sugad keriti keradeks viidi ulualla. Siin võisid nad kasutamist oodata aastaid. Enne tarvitamist pandi tohuriba vette likku, siis muutus ta jälle painduvaks ja sitkeks. Tohust päris paljaks kooriti need kased, mis kuulusid raiumisele. Nendelt puudelt, mis taheti kasvama jätta, võeti tohtu nii, et alumine roheline kiht jäi alles. Siis võis seitsme aasta pärast uuesti tohtu võtma tulla, sest kasekoor oli taastunud. Vanadelt mahalangenud kaskedelt korjatud tohust aeti tökatit. Seda valmistati
annaabi.ee 
