Eurühaliinsed (soolsuse laia amplituudiga) merelise päritoluga liigid on kõige olulisemad Läänemeres. 3. Enamiku metazooplanktonisse kuuluvate liikide mõõtmed on < 1 mm. 4 4. Läänemeres esineb kolm endeemilist (päriskodust) riimveelist zooplankterit: a) vesikirpude hulka kuuluv meri-nokik Bosmina coregoni maritima (esineb soolsusel 0-8) b) keriloomade hulka kuuluv karik-kerilane Keratella quadrata platei (esineb peamiselt Botnia lahes) c) karik-kerilane K. cochlearis recurvispina. Jaotus organismide suuruse järgi 1. Nanoplankton 2-20 m (flagellaadid). 2. Mikroplankton - 20-200 m (ripsloomad, väikesed keriloomad). 3. Mesoplankton 0,2-1 mm (suured keriloomad, vesikirbulised, aerjalgsed, mitmesugused suuremate planktonorganismide vastsed). 4. Makroplankton - >1 mm (kalade noorjärgud). 5
e) kass . 158. Echinococcus multilocularis vaheperemees on a) inimene -ÕIGE; b) koer ;-ÕIGE c) rott ; d) veis ; e) kass ; f) hiir . 159. Echinococcus multilocularis poolt põhjustatud ehhinokokkoos on inimesel a) kergesti ravitav haigus ; surmaga lõppev haigus -ÕIGE 160. Echinococcus multilocularis on pikem kui Echinococcus granulosus a) õige -ÕIGE; b) vale . 161. Keriloomade tähtsus: 1 reostunud veekogude puhastajad 2tähtis lüli toiduahelas toiduks vähkidele ja kalamaimudele (Prantsusmaal keriloomade kasvandused) 162. Keriloomad on oma nime saanud peas kerielund ripsmetega keerlev "ratas" 163. Keriloomad on a) lahksugulised -ÕIGE; b) hermafrodiitsed . 164. Keriloomad on kõige väiksemad hulkraksed loomad a) õige -õige b) vale . 165. Ainult partenogeneetiliselt sigivad keriloomadest isased 166
e) kass . 158. Echinococcus multilocularis vaheperemees on a) inimene -ÕIGE; b) koer ;-ÕIGE c) rott ; d) veis ; e) kass ; f) hiir . 159. Echinococcus multilocularis poolt põhjustatud ehhinokokkoos on inimesel a) kergesti ravitav haigus ; surmaga lõppev haigus -ÕIGE 160. Echinococcus multilocularis on pikem kui Echinococcus granulosus a) õige -ÕIGE; b) vale . 161. Keriloomade tähtsus: 1 reostunud veekogude puhastajad 2tähtis lüli toiduahelas toiduks vähkidele ja kalamaimudele (Prantsusmaal keriloomade kasvandused) 162. Keriloomad on oma nime saanud peas kerielund ripsmetega keerlev "ratas" 163. Keriloomad on a) lahksugulised -ÕIGE; b) hermafrodiitsed . 164. Keriloomad on kõige väiksemad hulkraksed loomad a) õige -õige b) vale . 165. Ainult partenogeneetiliselt sigivad keriloomadest isased 166
Vohava järvetaimestiku vahel madalas soojas kaldavees on neil eriti soodsad elutingimused. Taimedest ja nende jäänustest toituvad puruvanade jt putukate vastsed, kes ise omakorda toiduks kiilivastsetele, selgõuduritele, vesiharkidele, ujuritele ja ujurivastsetele. Mööda taimi roomavad teod, hõõrlaga toiduks taimetükikesi kraapides. Ohtralt elab vees ka väikesi vähikesi, näieteks nagu mokroskoopilisi vesikirpe ja sõudikuid, kes koos keriloomade ja teiste pisiputukatega loomhõljumi moodustavad ning umbes pooleteise sentimeetri suurusi kõvera kehaga kirpvähke. Nemad meelitavad siia toituma hulgaliselt kalamaime. Järve põhjas elavad ehmestiivaliste (puruvanade), surusääskede, ujurite jt putukate vastsed, järvekarbid, teod, kaanid, mudatuplased, kirpvähid ja palju teisi selgrootuid. Kaladele on põhjaloomastik tähtis toit. Üsna rikkalik on ka järve põhjaloomastik. Eesti järvedes elab umbes 40 liiki kalu, aga
Ligikaudsete hinnangute kohaselt on Eestis fütoplanktonirikkaid, tugeva veeõitsemisega järvi üle 25% kogu pindalaga 5544 hektarit. Fütoplanktoni liigiline kosseis on vaene vähetoitelistes järvedes, seal domineerivad väikeserakulised rohe- ja sinuvetikad, sageli ka koldvetikad. Järvede reziimi halvenemise, eriti eutrofeerumisega kaasneb oligo- ja mesotroofsetele vetele omaste liikide ning koorikloomade osatähtsuse vähenemine ja eutroofsete liikide ning keriloomade osatähtsuse tõus. Puhta veega järvi iseloomustavad vesikirbulist Holopedium gibberum sisaldavad zooplanktoni kooslused, väga tugevat eutrofeerumist näitavad aga keriloomi Brachionus, Pompholyx jt. sisaldavad kooslused. [Koostanud Raukas, A., 1995. Eesti Loodus. Kirjastus ,,Valgus" ja Eesti Enstüklopeediakirjastus] (lk. 279-280) Suurtaimestik ...jaguned kaldavee-, ujulehtedega, uju- ja veesiseseks taimestikuks
üle 25%, kogupindalaga 5544 ha. Fütoplanktoni liigiline koosseis on vaene vähetoitelistes järvedes, kus proovis on tavaliselt 1015 liiki. Seal domineerivad väikeserakulised rohe- ja sinivetikad, sageli ka koldvetikad, harvem ikkesvetikad. Järvede reziimi halvenemise, eriti eutrofeerumisega kaasneb oligo- ja mesotroofsetele vete iseloomulike liikide ning koorikloomade osatähtsuse vähenemine ja eutroofsete liikide ning keriloomade osatähtsuse tõus. 2 Eesti järved olid 1970-ndatel ja 1980-ndatel aastatel tugevalt mõjutatud väetistest ja farmireovetest, mis põhjustas kiiret eutrofeerumist. Kolhoosikorra lagunemisega soikus põllumajanduslik tootmine ja 1990-ndate aastate algul hakkas järvede, eriti väikejärvede, seisund paranema. Eutrofeerumine aeglustus, lämmastikusisaldus järvevees vähenes. Majandusolukorra paranemisega on lähitulevikus oodata eutrofeerumise taastõusu. 3
lülide kaupa. Lihaste kokkutõmme surub suust välja ja laiali neelu koonilise, pikkade harjastega eesotsa (kidalise kärsa moodi), millele toetudes keha jõnksuga edasi läheb. Lahksoolised. Kidakärssed: Keha sile, epidermis paksu süntsüütiumina, tolle sees lakuunide süsteem ringeelund. Pseudotsööl. Sooltoru puudub, toitu võtab kehapind. Ees kidaline kärss, kinnitumiseks. Ka vastsel selline kärss. Lahksugulised. Kindel rakkude arv kehas. Geneetiliselt keriloomade sugulased. Rüüloomad: Lühikest keret katab neljast kitiinplaadist rüü. Suu peene koonuse tipul; koonuse ümber kaheksa stiletti. Eristunud, sissetõmmatavat pead katavad igas suunas õieli jämedad harjased (skaliidid). Pärak olemas. Lahksoolised. Keraskärssussid: Ruljas kere, eesotsas sissetõmmatav ruljas kärss; tagaotsas võib olla peenem jätke. Kärss sageli ogaline. Kulgevad põhjasettes kärssa paisutades ja sisse tõmmates. Röövloomad või settesööjad
siis aktiivmuda ei setti enam, tekib vaht. Ammoniaaki oksüdeerivate bakterite liigiline mitmekesisus on aktiivmudas suur. Peamised nitriti oksüdeerijad on Nitrospira-sarnased bakterid, keda ei ole seni suudetud kultiveerida. Aktiivmuda vanus on 5 kuni 15 päeva (aeg, mis mikroobid viibivad puhastis). Tõvestavate mikroobide arv väheneb aktiivmuda protsessi käigus. Selle põhjuseks arvatakse olevat konkurents, adsorptsioon, ärasöömine vibur -ja keriloomade poolt ja settimine. Salmonella, Shigella ja E. Coli arv väheneb 90-99% akt.muda protsessi käigus. Sarnaselt väheneb enteroviiruste arv, peamiselt adsorptsiooni tõttu aktiivmuda osakestele. Bakterikultuurid olmes Bakterikultuurid lokaalseks puhastuseks (ZEP Liquazyme, Bio Swab jne) Akvaariumi elustiku stabiliseerimine (JBL Denitrol jmt) Mikroob-sensoriga indikaatorid seires (kui vedelik sisaldab teatud aineid, mikroobid surevad) Silolisand (LALSIL CL jt
aer. mahutist (Nitrosomonas, Nitrobacter). Seente arv on vike. Kokku Jrelttlus 3.4*107 4.1*104 on leitud le 300 eri bakteri liigi. Aktiivmuda vanus on 5 kuni 15 peva (aeg, mis mikroobid viibivad puhastis). Aktiivmuda mjutavad jrgmised tegurid: heitvee orgaanilise aine sisaldus, hapniku kontsentratsioon (opt. 0.5 0.7 mg/l). Tvestavad mikroobid. Tvestavate mikroobide arv vheneb aktiivmuda protsessi kigus. Selle phjuseks arvatakse olevat konkurents, adsorptsioon, rasmine vibur -ja keriloomade ning Bdellovibrio poolt ja settimine. Salmonella, Shigella ja E. coli arv vheneb 90-99% akt.muda protsessi kigus. Sarnaselt vheneb enteroviiruste arv, peamiselt adsorptsiooni tttu akt. muda osakestele. Aktiivmuda protsessi kineetika. Tegemist on lbivoolureaktorit meenutava ssteemiga. Oluline parameeter on toidu ja mikroorganismide suhe (F/M): heitvee org. aine (BHT) kogus kilogrammi Linna ssteemide kaudu kogutud heit-ja sademetevesi aktiivmuda kohta aeratsioonimahutis
nähtused, mis kaasnevad veesamba teravama kihistatuse, valguse leviku vähenemisega veesambas ja hapnikuvaese tsooni laienemisega (taimede levikusügavuse vähenemine, üldine liigilise koosseisu vaesustumine) madalates järvedes kaldaveetaimestiku leviku suurenemine haruldaste liikide arvukuse vähenemine või kadumine lepiskalade osakaalu suurenemine zooplanktonis keriloomade osakaalu kasv veeõitsengute sagenemine tolerantsete liikide prevaleerimine Viimasele 10-15 aastale on iseloomulik eripäraste limnoloogiliste nähtustega aastate sagenemine (osaline meromiktsus, kasvuperioodi pikenemine jmt.) Limnoloogilise põhitõe järgi on soojadel suvedel veeõitsengud intensiivsemad ja sagedasemad Eesti väikejärved üldiselt heas seisundis, sest nende ökoloogilist seisundit erinevatel
annaabi.ee 
