Wöhler 1827 a. Algselt oli Al väga kallis On mürgine Süüdistatakse Alzheimeri ja Parkinsoni tõve tekitamises Al leidumine looduses (lihtaine, ühendid) Ei leidu lihtainena Maakoores levikult metallilistest elementidest esimesel kohal (~8%) Esineb ühendite koostises - tähtsaim Al tooraine on mineraal boksiit Esineb veel poolvääriskividena - rubiini ja safiirina Al füüsikalised omadused Hõbevalge läikiv metall Kuulub kergmetallide hulka - tihedus on 2,7g/cm3 Sulamistemperatuur on 660 °C Keemistemperatuur on 2519 °C Aatommass on 26,98154 Hea elektrijuht Al keemilised omadused Kuulub aktiivsete metallide hulka Õhus olles püsib toatemperatuuril muutumatuna Reageerib hapetega ja leelistega (amfoteersus) Reageerib hapnikuga, halogeenidega, väävliga jt mittemetallidega Veega reageerib, kui oksiidikiht on eemaldatud Al Kasutamine Ehitus- ning konstruktsioonimaterjalidena
Alumiinium * Hõbevalge läikiv metall, mis kuulub kergmetallide hulka. * Tuntud oma kerge kaalu poolest. * Tihedus on 2,7 g/cm³ ja sulamistemperatuur 660 ºC , keema läheb see 2519 ºC juures. * Väga hea elektri- ja soojusjuht. * Alumiiniumi ümbersulatamisel selle omadused ei muutu, olenemata ümbersulatamise kordadest. Asukoht perioodilisussüsteemis * Asub perioodilisussüsteemis 3. perioodis ja IIIA rühmas (alumiiniumi aatomil on 3 elektronkihti ja viimasel kihil on 3 elektroni). * Järjekorra number on 13 * Aatommassi number on 26,981
Tartu Kutsehariduskeskus aprill 2010 1 · Alumiinium on hõbevalge läikiv metall, mis kuulub kergmetallide hulka ning on pehme metall · Sarnaneb hõbedaga, kuid on sellest ligi 4 korda kergem · Sulamistemperatuur 660 ºC · Keemistemperatuur 2519 ºC · Hea elektrijuht elektrijuhtmete valmistamine · Hea peegeldumisvõimega peeglite valmistamine 2 Näited: * Alumiiniumtraat * Alumiinium peegel 3 * Jaapani 1jeenised mündid 4 "Rahakristall"
Alumiinium on kasutusel masina-, mootori-, tanki- ja suurtükitööstuses, teda kasutatakse lõhkainete, valgustus- ning süütemürskude ja kaablijuhtmestiku tootmiseks ning tööstuses ja elamuehituses konstruktsioonielementidena. Alumiinium on metallilistest elementidest looduses kõige enam levinud. Keemilise aktiivsuse tõttu ei leidu teda vabalt, vaid ainult ühenditena savi ja mineraalide koostises. Alumiiniumi füüsikalised omadused Alumiinium on hõbevalge läikiv metall, mis kuulub kergmetallide hulka. Tema tihedus on 2,7 g/cm³ ja sulamistemperatuur 660 ºC. Alumiinium läheb keema 2519 ºC juures ning tema aatommass on 26,98154. Kuna alumiiniumil on hea elektrijuhtivus, kasutatakse teda elektrijuhtmete valmistamisel ning hea peegeldumisvõime tõttu saab alumiiniumist valmistada ka peegleid. Alumiiniumi keemilised omadused Alumiinium asub perioodilisustabeli IIIA rühmas 3. perioodis. Ta kuulub aktiivsete metallide hulka
2 Probleemid tema taandamisel tema ühenditest on seotud nende väga suure keemilise inertsusega, mistõttu on raske lõhkuda titaani ja temaga reageerinud elemendi (tavaliselt hapniku) keemilist sidet. Kaks kõige kasulikumat omadust on titaani vastupidavus korrosioonile (sealhulgas mereveele, kuningveele ja kloorile) ning tema suurim tugevuse ja kaalu suhe metallide hulgas. Titaani tihedus on vaid 4540 kg/m³, millega kuulub kergmetallide hulka. Puhtal kujul on ta sama tugev kui mõned terase sulamid, kuid 45% kergem. Keemiliste ja füüsikaliste omaduste poolest on titaan sarnane tsirkooniumiga, kuna mõlemal on sama arv valentselektrone ja nad asuvad perioodilisustabelis samas grupis. Titaanisulamid Titaani tugevus ja kõvadus sõltuvad suurel määral tema puhtusest. Kõik lisandid suurendavad oluliselt tugevust ja kõvadust. Metalsetest lisanditest avaldavad Ti-sulamite tugevusele mõju Sn, Al ja V,
Küsimuse tekst Fe tihedus on: Vali üks: 1. 8900 kg/m3 2. 7800 kg/m3 3. 2700 kg/m3 4. 4500 kg/m3 Tagasiside Õige vastus on: 7800 kg/m3 Küsimus 8 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millisel metallil järgnevast loetelust on kõrgeim sulamistemperatuur: Vali üks: 1. W 2. Al 3. Cr Tagasiside Õige vastus on: W Küsimus 9 Osaliselt õige Hinne 0,67 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kergmetallide hulka kuuluvad järgmisest loetelust: Vali üks või enam: 1. Au 2. Li 3. Ti 4. Be Tagasiside Õige vastus on: Li, Be, Ti Küsimus 10 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Fe sulamistemperatuur on: Vali üks: 1. 1539 C 2. 660 C 3. 1083 C 4. 1660 C Tagasiside Õige vastus on: 1539 C Küsimus 11 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst
Ingmar Bötker 9a Alumiinium Al Alumiinium on hõbevalge läikiv metall, mis kuulub kergmetallide hulka. Tema tihedus on 2,7 g/cm³ ja sulamistemperatuur 660 ºC. Kuna alumiiniumil on hea elektrijuhtivus, kasutatakse teda elektrijuhtmete valmistamisel ning hea peegeldumisvõime tõttu saab alumiiniumist valmistada ka peegleid. Ta kuulub aktiivsete metallide hulka. Tema aatomid loovutavad keemilistes reaktsioonides kergesti oma kolm väliskihi elektroni, moodustades ühendid oksüdatsiooniastmes III. Õhus püsib alumiinium toatemperatuuril muutumatuna, sest pind on kaetud õhukese tiheda
rubiiniks. Läbipaistmatut korundi nimetatakse smirgliks ja sellest valmistatakse luiskusid, lihvimiskäiasid, smirgelpaberit ja riiet. Alumiiniumi tähtsaim looduslik ühend on boksiit, mis koosneb põhiliselt alumiiniumoksiidist ja temast toodetakse alumiiniumi. Alumiiniumoksiid on valge kristalne aine, mida võib saada alumiiniumi põlemisel ja alumiiniumhüdroksiidist vee eraldamisel . Alumiiniumi füüsikalised omadused Alumiinium on hõbevalge läikiv metall, mis kuulub kergmetallide hulka. Tema tihedus on 2,7 g/cm³ ja sulamistemperatuur 660 ºC. Alumiinium läheb keema 2519 ºC juures ning tema aatommass on 26,98154. Kuna alumiiniumil on hea elektrijuhtivus, kasutatakse teda elektrijuhtmete valmistamisel ning hea peegeldumisvõime tõttu saab alumiiniumist valmistada ka peegleid. Kasutatud kirjandus: Karik, H. & Ratasepp, V. (1988) Keemia 8. klassile Karik, H. (1994) Üldine keemia Karik, H. & Kuiv, K-K. & Truus, K. (2001) Keemia Karik, H. (1997) Keemia 9. klassile
SISSEJUHATUS Esimese lennuvõimelise jõuallikaga lennuki ehitasid vennad Wrightid 1903. aastal. Sellega algas lennundusajalugu. Esialgu toodeti lennukid puidust ja nüüdseks on materjalid läinud väga kõrgtehnoloogiliseks. Kandevkonstruktsiooni ehitusmaterjali järgi jaotuvad lennukid puit-, metall-, komposiit- ja segakonstruktsiooniga lennukiteks. Metall-lennukid valmistatakse peamiselt kergmetallide alumiiniumi ja titaani sulamitest. Komposiitkonstruktsiooniga lennuk on valmistatud polümeervaikudega immutatud klaas-,süsinik-, kevlar- või muude kiudude baasil vormitud komposiidist. 3 1 PUIT-LENNUKID Puidust valmistatakse lennukeid, kuna puit on väga hasti kättesaadav nii hinna kui ka levimise poolest
reaktiivmootorid. Jõuallikata lennukid on purilennukid ja laugurid. FAI vabaklassi purilennuk Nimbus 4. Tiiva plaanvaates jagunevad lennukid sirge tiivaga, noolja tiivaga, muudetava tiiva noolsusega, deltatiivaga ja muudetava tiiva kohtumisnurgaga lennukiteks. Kandevkonstruktsiooni (lennuki plaaneri) ehitusmaterjali järgi jaotuvad lennukid puit-, metall-, komposiit- ja segakonstruktsiooniga lennukiteks. Metall- lennukid valmistatakse peamiselt kergmetallide alumiiniumi ja titaani sulamitest. Komposiitlennuk on valmistatud polümeervaikudega immutatud klaas-, süsinik-, kevlar- või muudest kiududest. Esimese lennuvõimelise lennuki ehitasid vennad Wrightid 1903. Orville (vasakul) ja Wilbur (paremal) 1876. aastal. Mõlemad vennad käisid keskkoolis kuid kumbki neist ei saanud diplomeid. Pere äkiline kolimine 1884. aastal Richmond, Indianast Daytonisse (kus pere oli 1870
jõuseade. Lennuki peamised osad on tiib, kere, kiil, stabilisaator, jõuseade ja telik, sõjalennukitel on ka relvastus. Lennukid liigituvad sõltuvalt kandepindade arvust ja paiknemisest: monoplaan, biplaan, vaidtiib, part-lennuk, tandemtiiblennuk. Kandevkonstruktsiooni (lennuki plaaneri) ehitusmaterjali järgi jaotuvad lennukid puit-, metall-, komposiit- ja segakonstruktsiooniga lennukiteks. Metall-lennukid valmistatakse peamiselt kergmetallide alumiiniumi ja titaani sulamitest. Komposiitkonstruktsiooniga lennuk on valmistatud polümeervaikudega immutatud klaas-, süsinik-, kevlar- või muude kiudude baasil vormitud komposiidist. Kaasaegses lennukites kasutatakse erinevaid materjale, kuid kõige sagedamini - alumiiniumi ja magneesiumi sulamid ning erinevaid teraseid, titaani ja tema sulameid. Lisaks metallilise materjalidele kasutatakse ka mittemetallist (kummist, plastist jne). Joonis 1
GSM: (+372) 50 93 605 e-post: [email protected] Firma juht: Aivar Reivik Põhitegevus: Elektrimootorite, -generaatorite ja trafode tootmine Kõrvaltegevus: Metalli sepistamine, pressimine, stantsimine ja rullvaltsimine; pulbermetallurgia, mõõte-, kontroll-, katse-, navigatsiooni- jms riistade ja seadmete tootmine, v.a tootmisprotsesside juhtseadmed, metallkonstruktsioonide ja nende osade tootmine, metallitöötlus ja metallpindade katmine, mehaaniline metallitöötlus, kergmetallide valu, muude värviliste metallide valu ESTEL ELEKTRO AS Telliskivi 60A, 10412 Tallinn e-post: [email protected] kodulehekülg: www.estel.ee telefon: (+372) 6729700 faks: (+372) 6729701 Firma juht: Aleksander Safonov Põhitegevus: Elektronlampide, elektronkiiretorude ja muude elektronkomponentide tootmine, elektrotehniliste ja muunduri süsteemide ja seadmete valmistamine, katsetused, müük ja hooldus. Kõrvaltegevus: Muude elektrooniliste osade ja seadmete hulgimüük, trafode
· haruldased metallid (Li, Be, Ti, Ga, W), Tööstuslikult kasutatakse 1) kergeid värvilismetallide Al, Mg, Bn, Cr, Ti, Fe jt. sulameid lennukitööstuses; 2) Al, Cu, Cr, Zn - aparaadiehituses; 3) Ag, Cu, Cr, Al, Zn - mõõteriistades; 4) Al, Cu, (Ag), Fe - juhtmetena elektrotehnikas ja energeetikas; 5) Cu ja Pb, Sn, Zn, Al sulamid (pronksid, messingid, babiidid) - masinaehituses. Tabel 1.1: Värvilismetallide peamised kasutusalad Legeerivad Väärismetallide Laagrimaterjalid Kergmetallide elemendid sulamid sulamid terastes Cr Ag Ni Be Mn Pt Cu Mg Ni Au Zn Al V - Sb Ti Ti - Sn - Co - Pb - Tabel 1
kogunemisel organismi võivad nad muutuda kantserogeenseteks ehk vähkitekitavateks ühenditeks. Eriti nad kahjustavad vere punaliblesid ja hemoglobiini. Lämmastikväetiste plussid ja miinused Kõige rohkem mineraalväetistest taimede saagikuse tõstmiseks kasutatakse just lämmastikväetiseid ehk nitraate. Naturaalne väetis (sõnnik) vabastab nitraate aeglaselt, mistõttu saagikuse seisukohalt ta ei ole nii tõhus. Lämmastikväetistest tuntumad on kergmetallide (Na-, K-, Ca-) ja ammooniumnitraadid ning uurea. Peamise osa lämmastikväetistest omastavad taimed nitraatidena, mida nad kasutavad oma elutegevuseks. Teatud osa aga talletub taimedesse muutumatult. Kui taime kasvuperiood on pikk ja ilmastikutingimused on soodsad, siis kasutatakse ära kõik taimedesse kogunenud nitraadivarud. Üleväetamisel võivad liigsed nitraadikogused kontsentreeruda teatud taimeosadesse ja sattuda toidukoostises inimorganismi.
käitumist. 4 Mänguasjade liigitus kasutatava materjali järgi Mänguasju valmistatakse väga erinevatest materjalidest: puidust, metallist, plastmassist, kummist, paberist, pehmed topismängud, kombineeritud mänguasjad ja keraamikast. Mänguasjade valmistamisel eelistatavad materjalid: · Puit - leht- ja okaspuit. Lehtpuudest on enimkasutatavad kase- ja haavapuit. Sageli kasutatakse vineeri. · Metall- alumiinium, teras, mitmed kergmetallide sulamid jt. · Plastmass- PE, PP, PS, PC, PMMA, SI, MF, EVA jt. Ettevaatlik peab olema PVC materjalidega. · Kumm- imikutarvete puhul kasutatakse enamasti lateksit, aga ka naturaalset kummi. · Pehmed topismänguasjad- riie, trikotaaz, lausriie. Riie ei tohi eraldada karvu. · Nahk ja karusnahk naturaalset või tehiskarusnahk · Klaas- raskestipurunev klaas. Klaasi ei tohi kasutada alla 36 kuu vanustele lastele mõeldud mänguasjades
24. Materjalide füüsikalised omadused: nimetage ja iseloomustage neid. Tihedus - suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus; tihedus sõltub aatommassist, aatomiraadiusest, kristallvõre ehitusest. Sulamistemperatuur - aine teatud temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama 25. Kuidas saab metallid liigitada lähtuvalt füüsikalistest omadustest (näited). Lähtuvalt tihedusest: metallid jaotatakse raske- ja kergmetallideks, kergmetallide tihedus on alla 5 g/cm 3 Lähtuvalt sulamistemperatuurist: metallid jaotatakse kergsulavateks (piiriks 500 C) jao raskesulavateks (alates 1000 C).o Omadus Liigitus Koostis (värv) – jaotamine metallisisalduse järgi Mustad metallid ehk raud ja (kas sisaldavad rauda või mitte) rauasulamid N: Fe, teras (C < 2%), malm (C
hea elektri- ja soojusjuhtivus Metallid. 13. Materjalide füüsikalised omadused: nimetage ja iseloomustage neid. Tihedus - suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus; tihedus sõltub aatommassist, aatomiraadiusest, kristallvõre ehitusest. Sulamistemperatuur - aine teatud temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama 14. Kuidas saab metallid liigitada lähtuvalt füüsikalistest omadustest (näided). Lähtuvalt tihedusest: metallid jaotatakse raske- ja kergmetallideks, kergmetallide tihedus on alla 5 g/cm 3 Lähtuvalt sulamistemperatuurist: metallid jaotatakse kergsulavateks (piiriks 500 oC) ja raskesulavateks (alates 1000oC). Omadus Liigitus Koostis (värv) – jaotamine metallisisalduse järgi (kas Mustad metallid ehk raud ja rauasulamid sisaldavad rauda või mitte) N: Fe, teras (C < 2%), malm (C 2-5%)
läbipääsu tõkestamiseks on raamlaagrid tihendatud kaelustihenditega. Karterist väljaulatuva ühe võllikaela otsas on hooratas ventilaatoriga ja teises otsas sidur. Sidur ja hooratas on võllikaelte otste külge kinnitatud keermesliidetega. Magneetosüütega mootorsaagidel on hoorattapoolsel väntvõllikaelal ekstsentrik või väljalõige magneeto käitamiseks. Karter on mootori alus, mis ühendab kõiki mootori sõlmi ja detaile. Karter koosneb kahest poolest, mis valmistatakse kergmetallide sulamitest ning karteripooled ühendatakse omavahel poltide või kruvide abil hermeetiliselt, sest karteri siseruum täidab pumbakambri ülesannet. Reduktorita mootorsaagide karteritesse on paigaldatud ka õli- ja kütusepaagid. Õli- ja kütusepaakide avad suletakse hermeetiliste korkidega. Kaasaja saagidel on kütusepaagid valmistatud valdavalt plastmassist ning kinnitatud karterisse jäetud lahtisesse ruumi. Karteris on ka kanalid õli juhtimiseks saeplaadile ja mitmesuguse kujuga kohad sae
paljude sünteesikeemia produktide (ravimite, taimekasvu regulaatorite, värvainete jpt. tootmisel). 1,1-dimetüülhüdrasiin, hüdrasiin ja nende segud – raketikütuste põlevkomponent Lämmastikvesinikhape HN3 (азотистводородная кислота) - ebapüsiv ühend (plahvatusohtlik) värvusetu, kergkeev (35,7ºC), terava lõhnaga väga mürgine vedelik Vesilahustes püsiv nõrk hape (veidi nõrgem etaanhappest) Soolad asiidid N3- – happejääk Kergmetallide asiidid üldiselt hästi lahustuvad, üsna püsivad toatemperatuuril NaN3 saadakse N2O laskmisel läbi sula naatriumamiidi: t NaNH2 + N2O → NaN3 + H2O Raskmetallide, eriti Pb ja Ag asiidid plahvatavad kergesti löögist ja kuumutamisel; plahvatus tekitab detonatsiooni. On tuntud ka plahvatusohtlikud halogeenide asiidid. Laialdasem kasutamine – pliiasiid Pb(N3)2 [sütikutes] 3.14.3.2. Ühendid vesiniku ja hapnikuga Hüdroksüülamiin NH2OH
annaabi.ee 
