üksteise kõrval. Sõjavägi Koosnes kaarikutel või ratsa võitlevatest kaaskondadest ning vabadest talupoegadest ja linnaelanikest moodustatud jalaväest. Kutsuti kokku plaanitud vallutusretkede või välisohu korral. Riigi hiilgeajal moodustati alaline elukutseline armee, mis oleks alati käepärast. Armee väeliigid: jalavägi, soomustatud raskeratsavägi ja kaarikud. Jalavägi jagunes raskerelvastusega ning kergerelvastusega jalavägedeks. Religioon ja kultuur Kiilkiri (3500-3000a eKr) Pulgaga savitahvlile vajutatud märgid, mis tähistasid mõisteid ja silpe. Haridus Haridust andsid preestrid. Koolid templite juures. Õpilased enamasti ülemkihist. Kirjaoskust kasutati sageli igapäevaelus. Matemaatika, tähetarkus, religioosse sisuga traditsiooniline kirjandus. Jumalad ja surmajärgsus Jumalat eristas inimesest vaid vägevus ja surematus
Millist osa etendas senat? Millist osa etendas rahvakoosolek? Millist osa etendasid riigiametni- kud? Kes oli tähtsaim riigiametnik? Kellele kuulus lõplik sõna otsuste langetamisel? II Rooma armee loe lisaks lk. 154 nii tavalist kui ka sinises kastis olevat teksti Rooma kodanike auülesandeks oli sõjaväes teenimine. Sõjaväkke pidi minema oma relvadega. Väga rikkad inimesed teenisid ratsaväes, vähem jõukad raskerelvastusega jalaväes, vaesed kergerelvastusega jalaväes. Äärmiselt vaesed ilma maata kodanikud olid sõjaväeteenistusest vabastatud. Nende ainukeseks varanduseks olid nende lapsed - proles (järeltulijad), mistõttu neid hakati nimetatma proletaarideks. Rahvakoosolekul olid proletaaride õigused piiratud, kuid Rooma kodanike hulka kuulusid nad siiski. III Erinevused riigi ida- ja lääneosa vahel Täida tabel lk. 153 oleva sinise teksti alusel
Armee. Alates I Puunia sõjast oli roomlastel võimas sõjalaevastik, kindlusi piirati katapultidega,müürilõhkujaid ja piiramistorne. Õpiti kasutama muldvalle ja palktarasid. Keisririigi aeg kaitsti rohkem kui vallutati-piirikaitsevöönd-limes Romanus-Rooma piir.Itaalias oli vaid keisri ihuvägi. Sõjaväe peamine üksus oli leegion(5000meest,raskerelvastus,jalavägi), malelaua ruutude allüksustena.Võimaldades vahetada üksusi ja liikuda mäestikulgi.Leegionis-kergerelvastusega jalamehed,ratsaväeüksused.ratsavägi kaitses jalaväge küljelt, tegi luuret ja jälitas vaenlast. Võidukaid väepealikke autasustati triumfidega. Ühiskond ja eluolu: · Enamik talupojad. Maaomanikud, rentnikud. · Latifundiumid ulatuslikud, orjatööl põhinevad suurmaavaldused. Toodang müügiks. Aja jooksul muutusid isemajandavateks suurmõisateks. · Arenenud linnad. Linn majandus-, kultuuri ja poliitilised keskused. Rikkad, maaomanikud elasid linnades.
Armee. Alates I Puunia sõjast oli roomlastel võimas sõjalaevastik, kindlusi piirati katapultidega,müürilõhkujaid ja piiramistorne. Õpiti kasutama muldvalle ja palktarasid. Keisririigi aeg kaitsti rohkem kui vallutati-piirikaitsevöönd-limes Romanus-Rooma piir.Itaalias oli vaid keisri ihuvägi. Sõjaväe peamine üksus oli leegion(5000meest,raskerelvastus,jalavägi), malelaua ruutude allüksustena.Võimaldades vahetada üksusi ja liikuda mäestikulgi.Leegionis-kergerelvastusega jalamehed,ratsaväeüksused.ratsavägi kaitses jalaväge küljelt, tegi luuret ja jälitas vaenlast. Võidukaid väepealikke autasustati triumfidega. 25.RELIGIOON. Traditsioonid ja võõrmõjud. Pärimusi kirjutati üles alles 3saj eKr. Eeposeid pühendati peamiselt Puunia sõdadele. Jumalad samastati kreeka omadega, mille mõjud suurenesid kreekast toodud sõjasaakidega. Kreeka- ja etruskipärased asjad ühitati roomapärasega. Jumalad
Itaalias paiknes vaid keisri ihukaitsevägi.Sõjaväkke värvati ka provintside elanikke.Leegion-Rooma sõjaväe peamine väeüksus.See koosnes 5000 mehest,peamiselt raskerelvastusega jalaväelastest. See rivistus justkui maleruutudena asetatud allüksustena. See muutis roomlaste taktika paindlikuks,võimaldades võidelda ka künklikul maastikul. Vaenlase pihta heideti odasid kaugemalt ja seejärel lähemalt asuti mõõgavõitlusesse. Leegioni koosseisu kuulusid ka kergerelvastusega jalamehed ja ratsaväeüksused.Ratsavägi kaitses jalaväge külgedelt, tegi luuret ja jälitas põgenevat vaenlast. Relvastus koosnes kiivrist,rinna-,küünarvarre-ja põlvekaitsetest,kilbist,viskeodast,sirgest mõõgast. 7.Rooma õigus Kõik Rooma kod olid seaduse kaitse all,riik toimis seaduslikul alusel. Kõigil kodanikel oli õigus kaevata edasi kõrgemale seaduseandjale.Ka keiser pidi alluma seadustele ja andma neid välja riiklikest huvidest lähtuvalt. Rooma
Itaalias paiknes vaid keisri ihukaitsevägi.Sõjaväkke värvati ka provintside elanikke.Leegion-Rooma sõjaväe peamine väeüksus.See koosnes 5000 mehest,peamiselt raskerelvastusega jalaväelastest. See rivistus justkui maleruutudena asetatud allüksustena. See muutis roomlaste taktika paindlikuks,võimaldades võidelda ka künklikul maastikul. Vaenlase pihta heideti odasid kaugemalt ja seejärel lähemalt asuti mõõgavõitlusesse. Leegioni koosseisu kuulusid ka kergerelvastusega jalamehed ja ratsaväeüksused.Ratsavägi kaitses jalaväge külgedelt, tegi luuret ja jälitas põgenevat vaenlast. Relvastus koosnes kiivrist,rinna-,küünarvarre-ja põlvekaitsetest,kilbist,viskeodast,sirgest mõõgast. Rooma õigus Kõik Rooma kod olid seaduse kaitse all,riik toimis seaduslikul alusel. Kõigil kodanikel oli õigus kaevata edasi kõrgemale seaduseandjale.Ka keiser pidi alluma seadustele ja andma neid välja riiklikest huvidest lähtuvalt. Rooma seadusandlus sai
Kui Rooma kodanik asus provintsi elama, siis tema ei pidanud makse maksma. Ka asehalduri amet oli auamet, selle eest palka ei saanud. Nii mitmedki asehaldurid kasutasid ametit ära enda rikastamiseks. Rooma sõjavägi · Põhiüksuseks oli leegion 4500 meest. Rooma vabariigi algusaastal 509 eKr oli tal 2 leegionit, aga nt 3. sajandi lõpuks eKr oli Roomal 214000 meest( umbes 47 leegionit) -Leegion koosnes raskerelvastusega meestest 3000 meest -Kergerelvastusega mehed 1200 -Ratsanikke 300 *Peamine relv oli oda. Raskerelvastuses oli raske viskeoda( 5 kg, 1,5 m pikk). Kergerelvastuses oli tunduvalt lühem ja kergem torkeoda **Leegioni moodustasid talupojad(alates 17-aasaselt) KEISRIRIIK 1. Varane e printsipaat 30 eKr 235 pKr 2. Sõdurkeisrite aeg 235 pKr 284 pKr 3. Hiline ehk dominaat 284 pKr 476 pkr princeps esimene kodanik(kes sai sõna senati vaidlustes) 30 eKr Octavianus sai võimule, nimetas end vabariikliku korra taastajaks
Caesari kasulapsena kandis ta ka tema nime, sellest tulebki sõna keiser (klassikalises ladina keeles oli „Caesari“ hääldus „kaesar“) Rooma impeerium loodi ja säilitati relva jõul. Mariuse reformi korraldus sai lõpliku kuju Augustuse ajal. Peamine väeüksus oli leegion. Augustuse ajast koosnes alaline sõjavägi 25 leegionist, mis paigutati riigipiirile. Itaaliasse jäid vaid Leegion koosnes 4500-5000 mehest: põhiosa e. umbes 3000 meest raskerelvastusega, u. 1200 kergerelvastusega ja u. 300 ratsanikku. Leegionjagunes 10 kohordiks, need omakorda manipuliks (150 sõdurit) ja tsentuurioks (80 sõdurit). Armee isikkoosseis moodustati plebeidest- oma raha ja relvadega Roomas olid kõik seaduste ees võrdsed. Kõigil oli õigus kohtuotsus edasi kaevata keisri endani, kes oli riigi kõrgeim kohtunik, kuid kes pidi ka ise seadustele alluma ja tegema otsuse lähtudes rahva kasust. Rooma seadused kujunesid pika aja jookul, al. 5. saj eKr kehtestatud 12 tahvli seadusest.
Caesari kasulapsena kandis ta ka tema nime, sellest tulebki sõna keiser (klassikalises ladina keeles oli ,,Caesari" hääldus ,,kaesar") Rooma impeerium loodi ja säilitati relva jõul. Mariuse reformi korraldus sai lõpliku kuju Augustuse ajal. Peamine väeüksus oli leegion. Augustuse ajast koosnes alaline sõjavägi 25 leegionist, mis paigutati riigipiirile. Itaaliasse jäid vaid Leegion koosnes 4500-5000 mehest: põhiosa e. umbes 3000 meest raskerelvastusega, u. 1200 kergerelvastusega ja u. 300 ratsanikku. Leegionjagunes 10 kohordiks, need omakorda manipuliks (150 sõdurit) ja tsentuurioks (80 sõdurit). Armee isikkoosseis moodustati plebeidest- oma raha ja relvadega Roomas olid kõik seaduste ees võrdsed. Kõigil oli õigus kohtuotsus edasi kaevata keisri endani, kes oli riigi kõrgeim kohtunik, kuid kes pidi ka ise seadustele alluma ja tegema otsuse lähtudes rahva kasust. Rooma seadused kujunesid pika aja jookul, al. 5. saj eKr kehtestatud 12 tahvli seadusest.
* Alad väljaspool itaaliat olid provintsid neid pandi juhtima asehaldurid, kes kogusid makse ja juhtisid elu. Asehaldurid kasutasid seda ametit enda hüvedes ära. * Rooma sõjaväe põhiüksus oli leegion (4500 meest 1/3 noored, 1/3 keskealised, 1/3 vanemad ja kogenumad). Kui Rooma vabariik sai 509 e.Kr alguse, siis oli Roomal vaid 2 leegionit, kuid 3. Sajandi lõpuks e.Kr, oli sõjaväe suurus juba 214'000 meest. * Leegion koosnes raskerelvastusega üksusest (3000 meest), kergerelvastusega üksustest (1200 meest) ja ratsanikud (300 meest). -) Raskerelvastus 1.5m pikk, 5kg kaaluv viskeoda. Kergerelvastus 0.5k pikk torkeoda. -) Leegioni põhiosa moodustasid talupojad, kes olid vähemalt 17a vanad. * I Põllumajandust -) Talupoegade väikemajandus ~30 jugenit (7,5ha; 1ha = 4j) toodeti enda tarbeks. Edukad olid kuni teise sajandini, pärast seda nad laostusid, sest nad pidid sõtta minema (neist said proletaarid, kes läksid linna ja elasid juhutöödest).
Armee. Alates I Puunia sõjast oli roomlastel võimas sõjalaevastik, kindlusi piirati katapultidega,müürilõhkujaid ja piiramistorne. Õpiti kasutama muldvalle ja palktarasid. Keisririigi aeg kaitsti rohkem kui vallutati-piirikaitsevöönd-limes Romanus-Rooma piir.Itaalias oli vaid keisri ihuvägi. Sõjaväe peamine üksus oli leegion(5000meest,raskerelvastus,jalavägi), malelaua ruutude allüksustena.Võimaldades vahetada üksusi ja liikuda mäestikulgi.Leegionis- kergerelvastusega jalamehed,ratsaväeüksused.ratsavägi kaitses jalaväge küljelt, tegi luuret ja jälitas vaenlast. Võidukaid väepealikke autasustati triumfidega. 25.RELIGIOON. Traditsioonid ja võõrmõjud. Pärimusi kirjutati üles alles 3saj eKr. Eeposeid pühendati peamiselt Puunia sõdadele. Jumalad samastati kreeka omadega, mille mõjud suurenesid kreekast toodud sõjasaakidega. Kreeka- ja etruskipärased asjad ühitati roomapärasega. Jumalad
annaabi.ee 
