Kasutada religioosses kunstis väärismetalle, mis lõi eeldused keraamika senisest laialdasemaks kasutuselevõtuks. Keraamika arendamist mõjutas ka Siiditee kaudu islamimaailma jõudev kõrge kvaliteediga Hiina keraamika. 9. sajandil leiutati valge kattev tinaglasuur, mis võimaldas värvilisest madalkuumussavist valmistatud esemeid valge pealispinnaga katta. Valgele pealispinnale maaliti glasuuripealsete värvidega. Selles tehnikas valmistatud keraamikat nimetatakse minai-keraamikaks. 9. sajandil arendati Samarras ja Bagdadis välja lüsterkeraamika, milles maaliti hõbeda-ja vaseühendeid sisaldavate lüstervärvidega valgele tinaglasuurile peale dekoor ja seejärel teostati reduktsioonpõletus. Lüstertehnika võimaldas saavutada kallihinnaliselt mõjuvat ja mitmevärviliselt säravalt pealispinda, mida kasutati rohkelt nõude ja keraamiliste seina- ning põrandaplaatide tootmisel. Frittkeraamika, tulevase frittportselani eelkäija, väljaarendamine
Tarbekunst on kunstivorm, mis tegeleb tarbeesemete kunstilise kujundamisega. Püütakse ühendada funktsionaalsust ja esteetilisust. Tarbekunsti alad liigitatakse vastavalt materjalile klaasikunstiks (klaasmassist kunsti loomine; plastika , vitraazid) ja vahakunstiks (vahalõige, vahapõime; Eesti koolkonna väljakujunemisel on tähtis osa E. Taskal ning A. Erikul), metallehistööks, tekstiilikunstiks (riietusesemed ja ruumitekstiilid), keraamikaks (savist või savipõletud) jne... Kiviaeg jaguneb paleoliitikumiks (kuni 8000 aastat e. Kr.), mesoliitikumiks (12 000 5000 aastat e. Kr.) ning neoliitikumiks (5000 2000 aastat e. Kr.) ning on esiaja vanim ja pikim ajajärk. See algas esimeste tööriistade valmistamisega ehk vähemalt kaks miljonit aastat tagasi, kui tööriistu valmistati kivist. Arvatavasti valmistati esimesed kujutised, mida võiks pidada kunstiks, umbes 40 000 aastat tagasi.
Pärsia 9. sajandil leiutati valge kattev tinaglasuur, mis võimaldas värvilisest madalkuumussavist valmistatud esemeid valge pealispinnaga katta. Valgele pealispinnale maaliti glasuuripealsete värvidega. Selles tehnikas valmistatud keraamikat nimetatakse minai-keraamikaks ja see tehnika saavutas kõrgtaseme 11.12. sajandil Pärsias Seldzukkide valitsusajal. 9. sajandil arendati Samarras ja Bagdadis välja lüsterkeraamika, milles maaliti hõbeda- ja vaseühendeid sisaldavate lüstervärvidega valgele tinaglasuurile peale dekoor ja seejärel teostati reduktsioonpõletus. Lüstertehnika võimaldas saavutada kallihinnaliselt mõjuvat ja mitmevärviliselt säravalt pealispinda, mida kasutati rohkelt nõude ja keraamiliste seina ning põrandaplaatide tootmisel. 12
kui ka tumedamaid savisid, tingimuseks on eseme massile võimalikult sarnane olemus. Glasuur on oma keemiliselt koostiselt lähedane klaasile ning ta katab savi pinda õhukese tiheda kihina, mis kinnitub sinna kõrgetel temperatuuridel põletusprotsessi käigus. Klaasimassi sulamise temperatuur on liig kõrge võrreldes madalkuumussaviga, klaasile lisatakse glasuuride saamiseks erinevaid sulamistemperatuuri alandavaid keemilisi aineid. Keraamika ajalugu. Keraamikaks nimetatakse savist käsitsi või tööstuslikult vormitud esemeid, mis on järgnevalt põletatud kõrgetel temperatuuridel. Nimetus keraamika on tulnud Vana-Kreekast: kera - maavaha, keramos savi, keramion savinõu, kerameus pottsepp. Keraamilistest esemetest vanimateks peetakse praegu Tsehhoslovakkiast leitud figuure, millede vanuseks omistatakse 32 000 aastat. Keraamiliste mahutite vanuseks on aga 12 000 aastat. Eesti aladelt leitud vanim keraamika on dateeritud 5000 a eKr
eeldused keraamika senisest laialdasemaks kasutuselevõtuks). Keraamika arendamist mõjutas ka Siiditee kaudu islamimaailma jõudev kõrge kvaliteediga Hiina keraamika. 9. sajandil leiutati valge kattev tinaglasuur, mis võimaldas värvilisest madalkuumussavist valmistatud esemeid valge pealispinnaga katta. Valgele pealispinnale maaliti glasuuripealsete värvidega. Selles tehnikas valmistatud keraamikat nimetatakse minai-keraamikaks . 9. sajandil arendati Samarras ja Bagdadis välja lüsterkeraamika, milles maaliti hõbeda-ja vaseühendeid sisaldavate lüstervärvidega valgele tinaglasuurile peale dekoor ja seejärel teostati reduktsioonpõletus. Lüstertehnika võimaldas saavutada kallihinnaliselt mõjuvat ja mitmevärviliselt säravalt pealispinda, mida kasutati rohkelt nõude ja keraamiliste seina- ning põrandaplaatide tootmisel.
Esimesed klaasesemed olid mitmesugused pärlid ja muud täisklaasesemed . Vormimis ja viimistlus võtted liigituvad kaheks : 1 . Kuumtöötluseks Sulaklaasi puhumine , modelleerimine , valamine , pressimine , kuumliideteg kujundamine . 2 . Külmtöötluseks Tardunud klaaspinna lihvimine , graveerimine , ööveldamine , maalimine , kuldamine . *Keraamika Keraamika laiemas tähenduses on savitöötehnika, mis põhineb materjali põletamisel. Keraamikaks niemtatakse ka põletatud savist tooteid - nii ehitusmaterjale ja - osi kui ka nõusid, iluasju ja kujusid. Et selline ese vett peaks, kaetakse ta vaaba ehk glasuuriga. Värvilist keraamiakat tehakse vaabale metallisooli ja oksiide lisades. Esemeid kaunistatakse ka maalingutega. Seda võib teha nii enne kui ka pärast vaapamist. *Nahakunst Nahakunst on nahaehistöö ehk tarbekunst. Kaunistamise otstarbel rakendatakse kuldamist, värvimist, mustri lõikamist, templitega trükkimist,
Peloponnesose asulates olid kindlustatud lossid ning linnamüür. 9. Mida tähendavad ja kuidas seostuvad Egeuse kunstiga mõisted ,,labürint" ja ,,kükloopide müürid" ? Labürint on keeruline põhiplaan, nt Knossose palee põhiplaan. ,,Kükloopide müürid" on Mükeenet ümbritsev müür, nö kükloopide kätetöö 10. Millisteks alaliikideks jaguneb Egeuse kunst? Nimeta neist kõige kõrgetasemelisem? Egeuse kunst jaguneb minoiliseks kunstiks, keraamikaks, kujutavtavaks kunstiks ja ehituskunstiks. Kõrgetasemeliseim oli tarbekunst. 11. Tänu kellele avastati Egeuse kultuur? Egeuse kultuur avastati tänu Heinrich Schliemann'le. Peatükk 10: 1. Kuidas periodiseeritakse kreeka kunsti? Kreeka kunsti peridoiseeritakse 3 ajastusse, milleks on arhailine ajastu(600-480a eKr), klassikaline ajastu(480-328a eKr) ja hellenistlik ajastu(328eKr-30pKr) 2. Milline oli kreeklaste usund?
5.8. AHJUPOTID Ahjupotid on tehtud puhtamatest savidest. Nende esikülg võib olla glasuuritud või glasuurimata. Ahjupotte kasutatakse: - ahjude, pliitide ja soojamüüride väliskestaks. Ahjupotid ühendatakse omavahel elastsete plekk-klambritega, mis lasevad kütmisel ahju vabalt paisuda. Ahjupottide õõnsused täidetakse savimördi ja spetsiaalse täitekiviga. Peale tavaliste pottide on tehtud veel nurgapotte (kant- või ümarnurkadega). 5.9. SANITAARTEHNILINE KERAAMIKA Sanitaartehniliseks keraamikaks nimetatakse: - kraanikausse, -klosetipotte, - loputuskaste, -bideesid, pissuaare - ja muid keerukama kujuga tooteid. Valmistatakse nad valgetest savidest valamise teel. 1)Põletatakse 1250…13000C juures, 2) kaetakse glasuuriga ja 3)põletatakse lühiajaliselt uuesti. Glasuuri värvus võib olla väga erinev. Kvaliteedi järgi jagatakse sanitaartehniline keraamika fajansiks, poolportselaniks ja portselaniks. 6. MINERAALSED SIDEAINED 6.1. ÜLDMÕISTEID
Viljelusmajandus võib kaasa tuua sobiliku ala põldude väljakurnamist, seetõttu vajatakse pidevalt uusi maid. Alguses levib koos rahvaga, 4500-3500 eKr levivad ideed ja oskused mööda Euroopat (ka põhjapoole), arvatakse, et inimeste füüsiline väljaränne oli selles suht tagasihoidlik. Hõimult hõimule levis. Eesti neoliitikum Pandi paika keraamika kasutuselevõtuga, umbes 5000 eKr on see, seda leiti Narva asulatest ja hakati nimetama Narva tüüpi keraamikaks, neid leiti ka Leedu ja Läti asukohalt ning siis tuli nimeks Narva kultuur. Olemuselt on sarnane Kunda kultuuriga (jätk). Kammkeraamika on levinud u 4000 eKr ulatuslikul alal, Eestis on asulaid poolesaja ringis. Algas arvatavasti kusagil Ladoga järve juures, sealt läks edasi paljudesse kohtadesse. Tõenäoliselt olid hõimud lähedased ja suhtelisd tihti. Merevaik oli levinud ehtematerjal, seda saadakse põhiliselt Leedust, aga leitud on ka Põhja-Soomest
Ahjupottide õõnsused täidetakse savimördi ja spetsiaalse täitekiviga. Peale tavaliste ahjupottide tehakse veel nurgapotte. Need on kas kant või 85 ümarnurkadega. Joonis 6.9.1. Keraamilisi ahjumaterjale: a – ahjupott, b – nurgapott, c - ahjupoti täitekivi. 6.10. Sanitaartehniline keraamika Sanitaartehniliseks keraamikaks on: kraanikausid, klosetipotid, loputuskastid, bideed, pissuaarid, jm keerulise kujuga tooted. Valmistatakse need valgetest savidest valamise teel. Põletatakse 1250... 1300ºC juures, seejärel kaetakse glasuuriga. Glasuuri värvus võib olla väga erinev. Glasuuriga kaetuna põletatakse veel kord. 86 Kvaliteedi järgi jaotatakse sanitaartehniline keraamika: fajansiks,
annaabi.ee 
