M. Lermotov- Meie aja kangelane. Sisu seletus. Meie aja kangelase- esimene peatükk( sisu tegevuse järgi) -TAMAN. See lugu on kirjutatud Petsorini märkmete põhjal. See on Petsorini päeviku esimene osa. Selles on juttu kuidas Petsorin läheb linna nimega Taman. Petsorin satub elama ühte viletsasse hurtsikusse. Selles hurtsikus elas ka üks pime poiss. Esimesel ööl satub ta nägema kentsakat asja- pime rääkis kellegi naisterahvaga mererannas, kes omakorda ootas paati. See naine oli hüti perenaise tütar. Järgmisel õhtul kohtab Petsorin peretütart ja nad lähevad randa, istuvad paati ja sõidavad merele. Ta mõistab, et see oli lõks ja ta ei oska ujuda. Kuidagi suudab ta tüdruku paadist välja lükata ja kaldale sõuda. Kaldale jôudes ta märkas, et tüdruk polnud uppunud, vaid kõneles kaldal oma armsama Jankoga. Nad
aja kangelase", haige ajastu poja Petsorini vastuoluline kuju, kes ühteaegu veetleb ja tõukab eemale. M. Lermotov- Meie aja kangelane. Esimene peatükk( sisu tegevuse järgi) -TAMAN. See lugu on kirjutatud Petsorini märkmete pôhjal. See on Petsorini päeviku esimene osa. Selles on juttu kuidas Petsorin läheb linna nimega Taman. Petsorin satub elama ühte viletsasse hurtikusse. Selles hurtsikus elas ka üks pime poiss. Esimesel ööl satub ta nägema kentsakat asja- pime rääkis kellegi naisterahvaga mererannas, kes omakorda ootas paati. See naine oli hüti perenaise tütar. Järgmisel ôhtul kohtab Petsorin peretütart ja nad lähevad randa, istuvad paati ja sôidavad merele. Ta môistab, et see oli lôks ja ta ei oska ujuda. Kuidagi suudab ta tüdruku paadist välja lükata ja kaldale sôuda. Kaldale jôudes ta märkas, et tüdruk polnud uppunud, vaid kôneles kaldal oma armsama Jankoga. Nad istusid teise paati tômbasid
Kirsiõite helepäiseid kroonlehti langetades kiikusid iidsed puud, justkui millegi eest hoiatades. Bard käskis lastel koju rutata, kuid nad ei liikunud paigast. ,,Meil pole, kuhu minna," vastasid nad, kuid kurbus polnud neile koormaks vastupidi, rohetavais silmis nägi bard südikust maailmale vastu astuda ja siiraimat armastust kõige kauni vastu. Ta imetles nende elujõudu ja õnne, mida nad hoidsid soojas ka kurvemateil hetkil, ning arvestades nende kentsakat riietust, mis põhines vanul kartulikottideil, neid jagus. ,,Kas tõesti pole teil siin enam mitte kui kedagi...?" ,,Ainult meie ja mängud, mis rõõmu külvavad," ,,Nüüd ka teie jutte hämaraimate tundide veeteks," lisas noorem laps õhinal ja naeratas bard tundus talle väga südamelähedane. ,,Siis..." Bard vaatas tumenevatesse taevastesse, kus mõned eksinud välgud maokeelteina sähvatasid, pöörates pilgu seejärel taaskord lastele.
ennast ja jäi sinna elutult vedelema. 2.Põhitegelaste kirjeldus Väike härra Friedemann ehk Johannes Friedemann 4 Kirjanik kirjeldab härra Friedemanni välimust nii „Ta ei olnud ilus, see väike Johannes, ning kui ta oma kitsa ja kõrge rinna, oma kühmus selja ja liiga pikkade, kõhetute käsivartega seal järil kükitas ning rutaka õhinaga pähkleid purustas, pakkus ta ülimalt kentsakat vaatepilti.“. Ta oli tark mees ning nautis haridust, lugemist ja muusikat. „/--/ võis peaaegu öelda, et ta oli epikuurlane.“ (epikuurlane - elunautleja) Tegevused, millega ta tegeles olid ainsad, mis teda veel elus hoidis. Ta oli vigane mees nii hingelt kui väliselt. Tema õnnelik elu oli petlik. Ta sisendas endale iga päev, et elus on palju rohkem, mille üle õnnelik olla. See aitas tal hommikul püsti tõusta ja eluga edasi minna.
(McCauley 2008). Veebruarisündmuste tulemusena võimu haaranud liberaalsete jõudude moodustunud Ajutine Valitsus oli Roggeri (1983) hinnangul nõrgem, kui selle eelkäija. Seni toiminud riiklikud institutsioonid lakkasid töötamast ning valitsus pidi igal sammul arvestama Petrogradi Nõukoguga, mis koondas endas kõikide vasakjõudude esindajaid. Nende kahe institutsiooni kooseksisteerimine tähendas Venemaal kentsakat topeltvalitsemist. Terve oma eluea jooksul ilmestas Ajutise Valitsuse tegevust otsustusvõimetus ning oluliste reformide edasilükkamine. 27. veebruaril avaldatud Petrogradi Nõukogu käskkiri nr. 1 likvideeris armees kehtinud subordinatsiooni ning kutsus ellu soldatite poolt valitava Soldatite Nõukogu (McCauley 2008). Algas topeltvalitsemine, mida Trotski hindas topeltvalitsematuseks. Selle tulemusena kahanes niigi demoraliseerunud sõjaväe kuulekus
piiratud mõistusega, ta mõistis Petsorinit kõlbeliselt hukka, kuid tema jutustuse järgi ei saa siiski Petsorinit mõista. 10e 3. Sõnasta sisutiheda väitlausena peatüki ,,Taman" põhiprobleem ning kommenteeri seda. Selles on juttu kuidas Petsorin läheb linna nimega Taman. Petsorin satub elama ühte viletsasse hurtsikusse. Selles hurtsikus elas ka üks pime poiss. Esimesel ööl satub ta nägema kentsakat asja- pime rääkis kellegi naisterahvaga mererannas, kes omakorda ootas paati. See naine oli hüti perenaise tütar. Järgmisel õhtul kohtab Petsorin peretütart ja nad lähevad randa, istuvad paati ja sõidavad merele. Ta mõistab, et see oli lõks ja ta ei oska ujuda. Kuidagi suudab ta tüdruku paadist välja lükata ja kaldale sõuda. Kaldale jõudes ta märkas, et tüdruk polnud uppunud, vaid kõneles kaldal oma armsama Jankoga.
» 49 «Ta kõneleb, kui tahab,» ütles eit, «ta on kellade löömisest kurdiks jäänud. Ta pole aga tumm.» «See puudus veel,» lausus Jehan. «Tal on ka üks silm ülearu,» lisas Robin Poussepain. «Sugugi mitte,» ütles Jehan õiglaselt, «ühesilmne on palju puudulikum kui pime. Ta teab, mis tal puudub.» Vahepeal olid kõik kerjused, teenijad, taskuvargad, ühes nendega ka skolaarid rongkäigus läinud kohtu-kirjutajate kapist narride paavsti jaoks otsima papist tiaarat ja kentsakat kirikukuube. Quasimodo laskis end riietada kulmu kortsutamata ja teatud kõrgi kuulekusega. Siis pandi ta istuma kirjule kanderaamile. Kaksteistkümmend narrivennastu liiget tõstsid ta oma õlgadele. Mingi kibe ja ülbe heameel levis üle kükloobi sünge näo, kui ta oma vormitute jalgade all nägi kõiki neid ilusate, sirgete ja hästivormitud inimlaste päid. Kisategev kaltskaabakate rongkäik alustas oma teekonda nagu tavaliselt Palee sisemistest käikudest, et siis minna välja tänavale
keskele ja hüüdis tugeva, sügava häälega selges maakeeles: « Rahu kõigile!» Kohkumise ja imestusega pöördusid kõikide näod pika munga poole, keda keegi ei tundnud, kelle mehine kuju ja uhke, tõsine nägu aga kõiki aupakkumisele sundisid. Mitmed tundsid ebausklikku hirmu ja lõid salamahti risti ette. Priidu, kellele kartus ja hirm tundmata asjad olid, astus munga ette ja .vahtis teda pealaest jalatallani nagu mõnd kentsakat võõramaa lindu. «Armsad inimesed, hoidke endid õnnetuse eest!» rääkis munk, kui kõik vait olles ootama olid jäänud. «Mõtelge, mis teie teha tahate! Teie tahate üksipäini terve Saksa ordu vastu hakata. Sellega näitate küll, et teie vahvad mehed olete, aga mõtlemata vahvus ei või muud kui kahju tuua. Sõjameeste vastu ei või teie palja käega hakata, meeletu katse eest aga saab teid kõiki tükkideks raiutama. Õige küll, et mees surma ei tohi karta, aga mõtelge, mis siis
“ ja 100 101 koledat „Oled sa puupea või mis...?“, võib arvata, et tõenäoliselt on nende motivatsioon madal tasakaalustama. See peaks meie õpetamispraktikas normiks olema. Ma olen kuulnud mõnedelt ja nad tunnevad end heitunult. See näib uskumatuna, et õpetajad võiksid õpilastega kunagi õpetajatelt kentsakat kommentaari (mis puudutab julgustamist positiivse käitumise ja töös nii rääkida, aga mõned siiski teevad seda. Loodame, et see pole kunagi tahtlik. Võrrelge neid tehtavate jõupingutuste puhul): „No aga seda peavad nad nagunii tegema!“ õpetajatega, kes selgitavad (vajadusel) keerulisi matemaatilisi protsesse korduvalt, kinnitades Väga oluline on igasugust korrigeerimist julgustamisega tasakaalustada. See võib olla midagi
annaabi.ee 
