Erakond Demokraatlik Partei Eelnev USA president Dwight Eisenhower 35. Ameerika Ühendriikide president (20. jaanuar 1961 – 22. november 1963) Ameerika Ühendriikide senaator Massachusettsist (3. jaanuar 1953 – 22. detsember 1960) Ameerika Ühendriikide Esindajatekojaliige Massachusettsist (3. jaanuar 1947 – 3. jaanuar 1953) Lyndon Baines Johnson Ameerika Ühendriikide 36. president Oli peale John F. Kennedyt Elas 27.august 1908 – 22. jaanuar 1973 Ta oli ametis aastail 1963–1969 Richard Nixon 9. jaanuar 1913 – 22. aprill 1994 Ameerika Ühendriikide 37. president (1969-1974) Teises maailmasõjas laevastikuohvitser 1946 valiti ta USA Kongressi esindajatekotta 1960. aasta presidendivalimistel kaotas ta John F. Kennedyle Tema asepresidendid olid esimesel ametiajal Spiro Agnew ja teisel ametiajal Gerald Ford
aasta 22.-24. mail Eestit Oma abielu jooksul pettis Kennedy oma naist Jaqueline'i mitmete teistega, sealhulgas ka näiteks Audrey Hepburni ning Marilyn Monroe'ga. Kennedy pihtis kord Briti peaministrile Harold Macmillanile, et peab peavalu vältimiseks vähemalt iga kolme päeva tagant mõne naisega magama. Kennedy oli presidendiametis täpselt 1036 päeva. Olles valitud presidendiks lasi Kennedy oma valvamise taset alandada öeldes turvameestele, et ,,Mitte keegi ei kavatse mind tulistada". Kennedyt huvitasid UFO'd ja tulnukad Tsitaate Kennedylt ,,Vabadus on jagamatu ja kui üks inimene on orjastatud pole keegi enam vaba" ,,Oma probleemid oleme me ise tekitanud ja neid lahendada saame ainult me ise" ,,Inimkond peab lõpetama sõjad või sõjad lõpetavad inimkonna" ,,Ärge küsige, mida saab kodumaa Teie heaks teha. Küsige, mida saate Teie kodumaa jaoks teha" Kasutatud materjalid http:// www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/kennedy-1960-aasta http://www.tsitaat
Järgnevad 12 kuud töötas ta ajakirjanikuna kahele ajalehele. Poliitiline karjäär John Kennedy oli demokraat. Demokraatliku partei liikmena võitis ta 1946. aastal esindajatekoja valimised. Järgnevate aastate jooksul näitas ta end Harry S. Trumani suure ja truu toetajana ning propageeris Kongressis astmelist maksustamist ja sotsiaalhoolekande ning heaolu laiendamist. Ta oli samuti üks Taft-Hartley akti juhtvastastest. 1 Kennedyt huvitas väga välispoliitika ning 1951. aastal külastas ta Suurbritanniat, Prantsusmaad, Itaaliat, Hispaaniat, Jugoslaaviat ja Lääne-Saksamaad. Tagasi tulles pakkus ta välja, et USA jätkaks Lääne-Euroopa kaitsmise aitamist, kuid väitis ka et antud riigid peaksid rohkem sellele minevatesse kuludesse panustama. 1951. aasta sügisel külastas ta Lähis-Ida, Indiat, Pakistani, Indohiinat, Malaiat ja Koread.
Marilyn Monroe oli võtnud liiga palju nebutaali. Ta oli võtnud normaaldoosi uinuteid, oli tukastanud pool tundi ja siis ärkas ülesse. Siis võttis teise annuse ja siis, pool tundi hiljem, veel ühe ja nõnda edasi ja edasi, kuni Marilyn Monroe organismi kogunes surmav annus. Aastakümneid püsis selline seletus visalt. Enamik raamatuid ja artikleid ei suutnud seda lugu lahti kangutada. Töö oli nii hästi tehtud, et kulus peaaegu kümme aastat, enne kui vendi R. ja J. Kennedyt hakati avalikult seostama juhtumiga ja teine kümme aastat, kui ilmusid päevavalgusele peamised tõsiasjad. Kõik Monroe surma üksikasjad pidid jääma igaveseks saladuseks. Marilyn Monroe surmas on ka süüdistatud Bobby Kennedy't. Bobby tunnistas, et ta oli majas, kui too oli läinud liiga segaseks, et temaga toime tulla. Ta kutsus Marilyn Monroe juurde arsti, kes oli teinud näitlejannale kerge rahustava süsti. Raamatus " Kes tappis Marilyn Monroe
Hoogsalt edendatakse kaubandussuhteid Brasiilia, Paraguay ja Uruguayaga. 1995 moodustasid need neli riiki ühisturu ja nad kavandavad kõikide kaubatollide järkjärgulist kaotamist. Argentiina peab ennast nn. Esimese maailma riigiks. Seetõttu võimaldab ta ÜRO-l oma relvajõude kasutada ja püüab koos Lõuna-Aafrikaga moodustada Lõuna-Atlandi Kaitse Liitu Arturo Frondizi (vasakult poolt teine) külastabU.S. President John F. Kennedyt. Argentiina sõjad Räpane sõda. Isabel Peroni võimule asudes Argentina probleemid süvenesid.Inflatsioon kerkis enam kui 300%-ni aastas.Sajad inimesed said surma terrorirünnakuis,mida korraldasid nii parem-kui ka vasakäärmuslased .1976 vahistasid sõjaväe juhid presidendi.Uus valitsus,mida juhtis kindral Jorge Videla,sai tuntuks kui Rahvusliku Reorganiseerimise Protsess ehk El Proceso.See saatis Rahvuskongressi laiali,kehtestas tsensuuri ja keelustas ametiühingud
(,,kuum liin") Tema kehtestas plaani hilisemalt 1969. aastaks saata esimene mees Kuule ja tuua ta ohutult Maale tagasi. Tema algatas Ameerikas mustanahalistele tsiviilõiguste arendamist. Tahtis 65aastastele inimestele tervisekindlustust, aga ebaõnnestus kahjuks (Medicare) Huvitavat 1941. aastal ühines JFK mereväega, kus ta vigastas oma selga laevaõnnetuses. Ta valiti presidendiks ainult 120 000 hääleeduga 70st miljonist häälest. Kennedyt tabas 2 kuuli Daeley Plaza juures kell 12:30. Ta oli president 1037 päeva 1939. aastal 22.24. mail külastas JFK Eestit. a tsitaate ,,Ärge küsige, mida riik saab teha teie heaks. Pigem küsige, mida teie saate teha riigi heaks."(1961) ,,Inimkond peab lõpetama sõjad või sõjad lõpetavad inimkonna.'' ,,Andesta oma vaenlastele, kuid ära unusta nende nimesid.'' Võidurelvastumine millal toimus ja milles seisnes?
Ja 1963. a. keelustati tuumarelvakatsetused atmosfääris. New Frontier uus rajajoon. Algas taas USA majanduslik tõus. Nimetatud ka suurimaks buumiks USA ajaloos, sest 1970. a. oli SKP 1,5 korda suurem kui 1960. a. Edu taga oli maksude vähendamine, mistõttu jäi inimestele ja ettevõtetele kätte rohkem raha, mis suunati tarbimisse. See suurendas tootmist, vähendas tööpuudust jne. Samal ajal suurenes ka inflatsioon. Välispoliitikas iseloomustas Kennedyt lause flexible response ehk paindlik reageerimine. See tähendas, et suure sõja asemel peab USA kommunismi tagasitõrjumisel olema võimeline pidama väikeseid ja keskmisi sõdasid. Vietnamis oli Kennedy valmis hoidma ära kommunismi levimise Lõuna-Vietnami, kuid mitte saavutama seal sõjalist võitu. Kennedy taipas, et külma sõja tingimustes on sõjaline võit peaaegu võimatu. 1963. a. viimasel veerandil loobus ta Vietnami probleemile aktiivset lahendust otsimast
Ja 1963. a. keelustati tuumarelvakatsetused atmosfääris. New Frontier uus rajajoon. Algas taas USA majanduslik tõus. Nimetatud ka suurimaks buumiks USA ajaloos, sest 1970. a. oli SKP 1,5 korda suurem kui 1960. a. Edu taga oli maksude vähendamine, mistõttu jäi inimestele ja ettevõtetele kätte rohkem raha, mis suunati tarbimisse. See suurendas tootmist, vähendas tööpuudust jne. Samal ajal suurenes ka inflatsioon. Välispoliitikas iseloomustas Kennedyt lause flexible response ehk paindlik reageerimine. See tähendas, et suure sõja asemel peab USA kommunismi tagasitõrjumisel olema võimeline pidama väikeseid ja keskmisi sõdasid. Vietnamis oli Kennedy valmis hoidma ära kommunismi levimise Lõuna-Vietnami, kuid mitte saavutama seal sõjalist võitu. Kennedy taipas, et külma sõja tingimustes on sõjaline võit peaaegu võimatu. 1963. a. viimasel veerandil loobus ta Vietnami probleemile aktiivset lahendust otsimast
kuberner John B. Connaly enda naise Nelliga ning asepresident Lyndon B. Johnson enda abikaasaga. Mida kesklinnale lähemale korteez jõudis, seda rohkem pidid nad kiirust vähendama. Kesklinnas oli aplaus presidendi tervitamiseks väga tugev. Kell oli 12:30, kui Kennedy möödus kooliõpikute laost, kus varjas end Lee Harvey Oswald, ning kõlasid lasud. Esimene lask läks läbi presidendi hingetoru ning vigastas Texase kubernerigi. Teine lask tabas John Kennedyt pähe, kolmas läks mööda. Rahvas oli juhtunust vapustatud. Parklandi Memoriaalhaiglas tegid arstid kõik endast oleneva, kuid presidenti neil päästa ei õnnestunud. Lee Harvey Oswald saadi lähima paari tunni jooksul kätte, kuid paar päeva hiljem üleviimisel politseivanglast riigivanglasse, lasti Oswald maha. FBI viis läbi põhjaliku juurdluse, kuid vandenõuteooriaid on siiani erinevaid: süüdistatud on maffiat, CIA-d, venelasi, paremäärmuslasi. Hetkel viitavad tõendid
olnud põnev, sündmusterohke ja kirju. Enne oma praeguse teema juurde jõudmist olin ma peast läbi lasknud mitmed huvitavad sündmused, mis oleksid olnud kindlasti väärilised Ameerika avastamisele, Näiteks olin ma mõelnud võtta: "Kes ja miks ehitas Stonehenge'i?", "Kas Marco Polo oli suur maadeuurija või suur valetaja?", "Kas Eldorado on üksnes müüt?", "Miks "Hindenburg" plahvatas?", "Kas Lee Harvey Oswald tulistas president Kennedyt?" ja valikus oli ka midagi seonduvat James Bondiga. Põhjus, miks valisin praeguse teema, seisnes selles, et ma olin vahetult enne teema väljaütlemist lugenud raamatust "Ajaloo saladused" peatükki "Kas hiinlased jõudsid Uude Maailma enne Christoph Kolumbust?". See peatükk tundus väga huvitav, kuna ma polnudki kuulnud siis hiinlaste kui mereavastajate kohta midagi ja lisaks oli selle teema kohta palju materjali, mitte 3
Oswald tappis Kennedy; B – Kennedy tappis Mr Smith. Lisaks postuleerime, et Kennedy võisid nad tappa ka üheskoos. (See lisaeeldus on vajalik, sest keelekasutus näib peale suruvat teistsugust tõlgendusviisi: kui öelda, et Oswald tappis Kennedy, siis see tähendab, et ta tegi seda üksi, ja kui öelda, et keegi teine tappis Kennedy, siis see tähendab, et keegi teine tappis ja mitte Oswald.) Materiaalne implikatsioon (¬A → B ≡ A ∨ B): kui Oswald ei tapnud Kennedyt, siis tappis Kennedy Mr Smith ≡ Oswald tappis Kennedy või Mr Smith tappis Kennedy. Materiaalse implikatsiooni tõesus sõltub üksnes osalausete tõesusest ning seda võib mõista kui disjunktsiooni, et Oswald tappis Kennedy või Mr Smith tappis või Oswald tappis Kennedy koos Mr Smithiga. Formaalne implikatsioon (¬A ⇒¬A): kui Oswald ei tapnud Kennedyt, siis ta ei teinud seda. Formaalse implikatsiooni tõesus ei sõltu maailmast. Näitelause jääb tõeseks ka
Oswald tappis Kennedy; B Kennedy tappis Mr Smith. Lisaks postuleerime, et Kennedy võisid nad tappa ka üheskoos. (See lisaeeldus on vajalik, sest keelekasutus näib peale suruvat teistsugust tõlgendusviisi: kui öelda, et Oswald tappis Kennedy, siis see tähendab, et ta tegi seda üksi, ja kui öelda, et keegi teine tappis Kennedy, siis see tähendab, et keegi teine tappis ja mitte Oswald.) Materiaalne implikatsioon (¬A B A B): kui Oswald ei tapnud Kennedyt, siis tappis Kennedy Mr Smith Oswald tappis Kennedy või Mr Smith tappis Kennedy. Materiaalse implikatsiooni tõesus sõltub üksnes osalausete tõesusest ning seda võib mõista kui disjunktsiooni, et Oswald tappis Kennedy või Mr Smith tappis või Oswald tappis Kennedy koos Mr Smithiga. Formaalne implikatsioon (¬A ¬A): kui Oswald ei tapnud Kennedyt, siis ta ei teinud seda. Formaalse implikatsiooni tõesus ei sõltu maailmast. Näitelause jääb tõeseks ka
annaabi.ee 
