Elatusmajanduspõllumajandus - toodab nii palju, kui jaksab tarbida. Igal aastal sureb 40 milj inimest nälga. USA on võimeline nisuga ära toitma terve maailma. Põllumajanduse arengut ja paigutust mõjutavad tegurid: 1)looduslikud tegurid: geograafiline asend,kliima, mullastik, reljeef 2)majanduslikud tegurid: riigi majanduspoliitika, maa omand, tööjõud, põllumajandutoodete nõudlus 3)tehnika ja tehnoloogia tase: maa väetamine, maa parandus, mehaniseerimine, elektrifitseerimine, kemiseerimine, transpordi areng Põllumajanduslik maa hõlmab: põllumajanduslik maa( 31%) : 1) põllumaa 10% 2) rohumaa 21% Mida arenenum maa, seda väiksem % tegeleb põllumajandusega. Arengumaades tegeleb suur % põllumajandusega, tööd tehakse käsitsi ja masinatega vähe. Efektiivsed temperatuurid kui ööpäeva keskmised temperatuuri ületavad üle +5
TEGURID LOODUSLIKUD MAJANDUSLIKUD TEHNIKA TASE KLIIMA KAPITAL Maa väetamine (temperatuur, (hooned, masinad, Maaparandus niiskusolud, seadmed, väetised, Mehhaniseerimine kasvuperiood) seemned, tõuloomad) MULLAD Elektrifitseerimine TÖÖJÕUD (viljakus, Kemiseerimine (tööjõu kvaliteet, Transpordi areng lõimis, paksus, traditsioonid) põuakindlus) RIIGI MAJANDUS RELJEEF POLIITIKA (tasane, mägine, (toetused, nõlva kalle) tollipoliitika) GEOGRAAFILI- MAA Põllumajanduse peamine ressurss Iga elaniku kohta 2ha maismaad
1.Looduslikud tegurid: kliima(temperatuur, niiskusolud, kasvuperiood), mullad (viljakus, lõimis, paksus, põuakindlus), reljeef(tasane, mägine), geograafiline asend. 2. Majanduslikud tegurid : riigi majanduspoliitika ( toetused, tollipoliitika) , kapital ( hooned, masinad, seadmed, väetised, seemned, tõuloomad), tööjõud ( tööjõu kvaliteet, traditsioonid) 3. Tehnika ja tehnoloogia tase : ( väetamine, maaparandus, mehhaniseerimine, elektrifikseerimine, kemiseerimine, transpordi areng, mehhaniseerimine ) Kunstlik niisutamine- Kunstlik niisutamine võimaldab saagikust stabiliseerida või isegi tõsta. Kunstlikuks niisutamiseks kasutatakse pumpasid, pihusteid jt tehnilisi vaheneid. Väga palju kunstliku niisutamist kasutatakse Egiptuses, Pakistanis ja Jaapanis. Alepõllundus on tänapäeval eriti iseloomulik vihmametsade piirkondadele (Amatsoonase jõgikonnas, Aafrikas Kongo jõgikonnas ning Indoneesias ja Malaisias)
raskeimaid tagajärgi olid südamehaigused 9. Millised tegurid mõjutavad põllumajanduslikku arengut ja iseloomusta neid tegureid! Looduslikud tegurid( geograafiline asend, kliima, mullastik, reljeef) Majanduslikud tegurid (riigi majanduspoliitika, maaomand, tööjõud, põllumajandustoodete nõudlus) Tehnika ja tehnoloogia tase(maa väetamine, maaparandus, mehhaniseerimine, elektrifikseerimine, kemiseerimine, transpordi areng) 10. Milliste näitajate alusel eristatakse maailmas agrokliimavöötmeid? Pinnase keemiline koostis(soolsus,mulla happelisus), mulla huumusesisaldus ja reljeef. 11. Teada, millised on erinevad kliimavöötmed ja kus nad paiknevad! Arktikaline/antarktikaline, lähisarktiline, parasvööde, lähistroopiline, troopiline, lähisekvatoriaalne, ekvatoriaalne. 12. Mille poolest erineb ekstensiivne põllumajandus intensiivsest?
töödelda (talud, farmid, põllumjanadusühistud) Mullaharimine- on mulla tehniline töötlemine selleks, et luua kultuuritaimedele soodsad kasvutingimused. Põllumajanduse arengut ja paigutust mõjutavad: 1. Looduslikud tegurid (geograafiline asend, kliima, mullastik, relieef) 2. Majanduslikud tegurid (riigi majanduspoliitika, maaomand, tööjõud, põllumajandustoodete nõudlus) 3. Tehnika ja tehnoloogia tase (maa väetamine, maaparandus, mehhanniseerimine, elektrifitseerimine, kemiseerimine, transpordi areng) Vegetatsiooniperiood- aeg mil ilmastik võimaldab elutegevuse. Argoklimatilised näitajad- iseloomustavad, kui palju saavad taimed päikesekiirgust ja sojust ning niiskust ja kui pikk on vegetatsiooniperiood. Kliimavöötmed: arktilises kliima, lähisarktilise kliima, parasvöötme, lähistroopilise kliimavöötme, troopikavööde, lähisekvaatoriaalne vööde, ekvatoriaalne kliimavööde. Intensiivse põllumajanduse puhul saavutatakse toodangu kasv väikesel maa-
Põllumajanduse arengut ja paigutust mõjutavad tegurid Põllumajanduse arengut ja paigutamist mõjutavad: · Looduslikud tegurid (geograafiline asend, kllima, mullastik, reljeef) · Majanduslikud tegurid (riigi majanduspoliitika, maaomand, tööjõud, põllumajandustoodete nõudlus) · Tehnika ja tehnoloogia tase (maa väetamine, maaparandus, mehhaniseerimine, eleketrifitseerimine, kemiseerimine, transporti areng) Looduslikud tegurid Põllumajanduse peamine tootmisvahend on maa. Õllumajanduslikult saab kasutada 1/3 maismaa pindalast. Kasutuse seisukohalt jaguneb see: · Põllumaa põllumajanduslike kultuuride kasvatamiseks (1/3) · Rohumaa (2/3) Et kultuurtaimed kasvaks, tuleb tegeleda mulla harimisega (mulla tehniline töötlemine). Põllumaa osatähtsus on suurem Euroopas ja kõige väiksem Austaalias ja Okeaaanias3.
*Alatoidetud piirkonnad: Aafrikas Sahara kõrbest lõuna pool, India, Madagaskar, Paraguay kõrge põllumajanduse osatähtsusega maad. 25.Põllumajanduse paigutust mõjutavad tegurid: · looduslikud tegurid geograafiline asend, kliima, mullastik, reljeef · majanduslikud tegurid riigimajanduspoliitika, maaomand, tööjõud, põllumajandus, toodete nõudlus. · tehnika ja tehnoloogia tase maa väetamine, maaparandus, mehhaniseerimine, elektrifitseerimine, kemiseerimine, transpordiareng Agroklimaatilised näitajad erinevatel kultuurtaimedel: · kasvavad üldjuhul temperatuuril, mis on +5 või rohkem. Paljudele taimedele sobib temperatuur üle +10. · vegetatsiooniperiood peab olema vähemalt 90 päeva aastas. · Väga oluline on vegetatsiooniperioodi aktiivsete temperatuuride summa. · Niiskusevajadus · väetamine, soojus, väike pinnasuse soolsus Põllumajandus ja kliimavöötmed:
paigastumine, üleminek koriluselt ja küttimiselt maaviljelusele ja loomade kodustamisega karjakasvatusele. Esmane tööjaotus ja linnade teke (9000 a tagasi). Teine agraarrevolutsioon: Intensiivistuv tootmine, mille eelduseks sa kõigepealt manufaktuurne tootmine (~1700 Inglismaal) – hobuste rautamine, härgade asendamine hobustega, pöördader, hiljem traktor, mitmeväljasüsteemid. Kolmas Agraarrevolutsioon: Põllumajanduse mehhaniseerimine ja kemiseerimine (masinad, väetised, taimekaitsevahendid). Põllumajanduse industrialiseerimine (19 saj lõpp). Neljas agraarrevolutsioon: Biotehnoloogia (geenitehnoloogia) Esimene traktor – 1930. 1950 – maailmas 7 milj traktorit ja 1,5 miljonit kombaini. 2001 27 miljonit traktorit. 1950 – 2000 mineraalväetiste tohutu kasv. 1980-ndad biotehnoloogia. 1990-ndad geneetiliselt muundatud taimed (mais, soja, kartul, raps, tomat, puuvill). Hõive hankivas majanduses 2013:
TEENUSED Reklaam PM ARENGUT ja PAIGUTUST MÕJUT. TEGURID LOODUSLIKUD MAJANDUSLIKUD TEHNIKA TASE • KLIIMA • KAPITAL Maa väetamine (temperatuur, (hooned, masinad, Maaparandus niiskusolud, seadmed, väetised, Mehhaniseerimine kasvuperiood) seemned, tõuloomad) Elektrifitseerimine • MULLAD • TÖÖJÕUD Kemiseerimine (viljakus, (tööjõu kvaliteet, Transpordi areng lõimis, paksus, traditsioonid) põuakindlus) • RIIGI MAJANDUS • RELJEEF POLIITIKA (tasane, mägine, (toetused, nõlva kalle) tollipoliitika) • GEOGRAAFILI- Maailma maakasutus 21% 19% 10% 20% 3%
viljapuud , iluaiandus GEOGRAAFIA 4.detsember .2008 PÕLLUMAJANDUSE ARENGUT JA PAIGUTUST MÕJUTAVAD TEGURID : Looduslikud tegurid ( geograafiline asend , kliima , mullastik , reljeef ) Majanduslikud tegurid ( riigi majanduspoliitika , maaomand , tööjõud , põllumajandustoodete nõudlus ) tehnika ja tehnoloogia tase ( maa väetamine , maaparandus , mehhaniseerimine , elektrifitseerimine , kemiseerimine , trantspordi areng . 1. Looduslikud tegurid . agroklimaatilised näitajad iseloomustavad kui palju saavad taimed päikesekiirgust ja soojust (mõõdetakse õhu ja mullatemperatuuri ) ning niiskust ja kui pikk on vegetatsiooniperiood . vegetatsiooniperiood on aeg , mil ilmastik või maldab taimede elutegevuse . ARGOKLIIMAVÖÖTMED : 1. Arktilises kllimas on igasugune põllumajandus võimatu .
Tänapäeva turbatööstus nagu ka suurte hüdroelektrijaamade rajamine enamasti hävitab märgala. Samas võib märgaladelt saada taastuvat energiatooret võsa või roogu- märgala hävitamata. Märgalade säästlikku energeetilist kasutamist peetakse täiesti võimalikuks. Põllumajandus on märgalasid mõjutanud pikka aega. Kui maaharimise algusaegadel oli selle mõju soodele väike, siis hilisem intensiivpõllundus kujunes märgalade kuivendamise peamiseks mootoriks, põllumajanduse kemiseerimine on aga põhjustanud nende reostumise. Põllumajanduse praegune taandareng küll vähendab survet märgaladele, kuid samal ajal kasvavad kinni pärandkooslused. Metsanduse huvid on sageli suunatud märgalade kuivendamisele. Soometsad on küll olulised bioloogilise mitmekesisuse hoidjad, kuid viletsad puidutootjad. Ning metsa hooldus- ja raietööd nendes pole just kerged. Seetõttu on viimastel sajanditel järjest enam märgi metsi kuivendatud ja sama huvi pole kadunud tänini
annaabi.ee 
